Mäesuusatamine pakub unustamatuid elamusi nii algajatele kui ka kogenud mäehuntidele. Suusatamiseks vajaliku saab enamasti keskustest laenutada, kuid regulaarsetel harrastajatel tasub kaaluda isikliku varustuse soetamist. See annab võimaluse täiustada igat sõitu just oma stiilile ja eelistustele vastavalt. Kõik vajaliku selleks leiad Sportlandist, kus on müügil K2, HEAD ja Salomoni tooted.
Esimese asjana kuuluvad mäesuusataja varustusse suusad. Nende valimisel on oluliseks kriteeriumiteks pikkus, jäikus ja laius.
Algaja suusk võiks nii naistel kui meestel ulatuda mitte rohkem kui sõitja lõuani. Lastele suuski valides tuleks silmas pidada lapse hetke pikkust, mitte osta varuga, sest selliste suuskadega sõitmine väga ebamugav ja õppeprotsess venib pikaks.
Igas vanuses mäesuusataja võib arvestada, et lühema suusaga on väiksema hoo pealt lihtsam keerata, aga pikem suusk on stabiilsem. Jäigem suusk on omakorda pehmest materjalist suusast stabiilsem, kuid sellega keeramiseks on vaja suuremat hoogu, oskust ja jõudu. Mida jäigem suusk, seda lühema pikkuse võib valida.
Lisaks eri pikkusele ja jäikusele, erinevad mäesuusad laiuse poolest. Mida kitsam on suusk, seda sarnasem on ta uisuga ja seda paremini ta kõval lumel või jäisel pinnal püsib. Kitsama suusaga on ka lihtsam kanti vahetada. Laiem suusk ei vaju aga nii sügavale ning seetõttu on sellega parem sõita pehmemas lumes. Algajate suusad on enamasti keskelt laiemad ning kui sõitja juhtubki eksima, siis ei jää välimine kant nii lihtsalt lumme kinni.
Mäesuuskade profiilid
Igal juhul tulevad suuski valides mängu nii sõitja kogemused kui sõidustiili eelistused. Kogenumad juba teavad, kas soovivad vallutada ainult hooldatud või hoopis metsikumaid radu. Sellele vastavalt saabki valida suuskade profiili. Laias laastus jagunevad profiilid viieks.
Traditional camber on traditsiooniline kitsam mäesuusk kiireks ja kontrollitud sõiduks hooldatud nõlvadel.
Camber with front rocker on all-mountain tüüpi mäesuusk. Neil suuskadel on ees pehme/lahtine nina, mis sobib suusarõõmude nautimiseks hooldatud nõlvadel, aga ka kerges lahtises lumes.
Camber with front and tail rocker profiiliga suuskadel on mõlemad otsad lahti (üles) keeratud ja kandev osa asub keskel. Nendega saab ühtemoodi hästi sõita nii edaspidi kui ka tagurpidi, seega sobivad need parkides sõitjatele, kes teevad trikke ja hüppeid.
Full rocker (zero camber) suusad on hea valik hooldamata radadel ja pehmel lumel kihutamiseks. Nendel suuskadel langeb peamine surve keskele, mis annab väga hea ja lihtsa manööverdamisvõime.
Reverse camber suusad on aga spetsiaalselt pehme ja paksu lume jaoks, sest on tagurpidi keeratud kumerusega. Selline profiil aitab hõljuda (float) pehmel puuderlumel, kuid hooldatud rajal on need laiad suusad ülimalt ebastabiilsed ja alajuhitavad.
Saapad olgu parajad ja mugavad
Suuskadega koos tuleks valida saapad, mis on mäesuusavarustuses vast kõige tähtsam ja isiklikum osa. Sobiva paari leidmiseks tasub aega võtta, sest saapad peavad olema mugavad ja andma piisavalt tuge. Sellest sõltub sõidunauding. Vale valik võib rikkuda suusapuhkuse ja halvimal juhul tekitada ka terviseprobleeme.
Väga tähtis on saapa õige suurus – see peaks olema täpselt paras, justkui jala ümber vormitud ja võimalikult mugav. Saapad peaks jalga tõmbama istudes ja proovimisel kasutama spetsiaalset mäesuusa sokki. Klambrite kinnitamist peaks alustama alt üles. Kui saapa klambrid on kinni, võiks saada varbaid natuke liigutada. Soovitav on püsti tõusta ja lasta põlved nõgusaks nagu suusamäel, siis liigub kand taha ja saabas peaks õigesti istuma. Saapa kest peaks olema mõnusalt ümber ega tohiks kuskilt liigselt rõhuda. Kui midagi häirib, võib reguleerida pandlaid või proovida teist mudelit.
Sisesaabas annab pehmenduse
Mäesuusasaapad koosnevad jäigast väliskestast ja polsterdatud sisesaapast.
Sisesaapa ülesanne on hoida jalad soojas ja pakkuda pehmendust. Olenevalt brändist või mudelist kasutatakse eri tehnoloogiaid, mis muudavad sisesaapa mugavamaks.
Tavalisel sisesaapal puuduvad spetsiaalsed tehnoloogiad, mis võimaldaksid kohaneda individuaalse jalakujuga, kuid aja jooksul võtab sisetald kandja jalgade kontuurid. Sissekäimine võib osutuda üsna ebamugavaks, aga võib arvestada, et saapad muutuvad kandes üha mugavamaks.
Termovahuga sisesaapa sisetald võtab jalakuju tunduvalt kiiremini ja kasutab tulemuse saavutamiseks suusataja jalgade soojust. Seetõttu kulub sissekäimiseks tavaliselt kõigest üks-kaks päeva.
Geeliga vormitav sisesaabas täidetakse spetsiaalse geeliga, mis paigutub saapasse täpselt jalakuju järgi.
Kuumvormitavat sisesaabast saab mõne välise soojusallika abil individuaalselt vormida. Üldiselt ei soovitata seda aga ise tegema hakata, kuna on oht jalanõusid kahjustada. Küll aga saab Sportland Ülemiste kaupluses seda teenust kasutada. Samuti saab jala järgi sobivamaks kuumvormida enamike saabaste väliskesta ning sedagi teenust pakutakse Sportland Ülemiste kaupluses.
Kes on kordki mäesuusasaapaga kõndinud, see teab, et tegu pole kõige mugavama liikumisviisiga. Tootajadki on sellele mõeldes mitmetele saabastele lisanud walking mode võimaluse. Nad kasutavad erinevaid tehnilisi lahendusi, aga üldpõhimõtteks on mehhanism, mis lubab walking mode`i aktiveerimisel saapa ülemisel osal oluliselt vabamalt liikuda. Tänu sellele on saabas painduvam ja kõndimine lihtsam.
Millise painduvusega saabas valida
Painduvus on mäesaabaste üks omadusi, mille poolest need üksteisest erinevad. Painduvusindeksit mõõdetakse skaalal 60–150. Väiksema painduvusindeksiga saapad on pehmemad ja kergemini jalga libistatavad, samas kui kõrge painduvusindeksiga saapad on jäigemad ja kitsamad.
Laias laastus võib öelda, et väheste kogemustega suusatajad võiks nädalaks talvepuhkusele minnes eelistada pehmemaid saapaid – meestele sobib jäikus 80-90 ja naistele 60-70. Väga jäik saabas võib esimesel paaril päeval olla küll mugav, kuid mida edasi, seda ebamugavamaks see muutub. Kui valitakse liiga jäik saabas ja kui kasutatakse lisaks jäika suuska ja sidemeid, mis ei „anna“ eksimise ruumi, siis lõppevad ka väiksemad jala/suusa valesti asetused üldjuhul kukkumisega. Lisaks on sõitja terve laskumise aja ülimalt pinges ja sõidurõõm kannatab.
Painde valik on ikkagi seotud suusataja võimete ja kehakujuga. Mida osavam ja kiirem või mida suurema kehaehitusega on suusataja, seda jäigemat saabast ta vajab.
Sidemed ja kepid
Mäesuusa varustusse kuuluvad ka sidemed ja kepid. Sidemed koosnevad esiosast ja kannast, mis pannakse otse suusale või selle külge kinnitatud platvormile. Sidemed hoiavad saapa paigal ja kukkumise korral vabastavad suuskadest.
Klambreid reguleeritakse sobivaks pingutiga, võttes arvesse sõitja kehakaalu. Lihtne valem ütleb, et kehakaal tuleb jagada kümnega ning saadud arvust lahutada üks. Ehk siis sõitjal, kes kaalub 50 kg, tuleb klambri DIN reguleerida nr 4 peale.
Mäesuusakepid aitavad sõitjal tasakaalu hoida ja on abiks liikumisel. Üldiselt on need valmistatud nii, et kui sõitja peaks kukkuma, siis paindub kepp enne katki, kui inimest tõsisemalt vigastab.
Rusika reegel on lihtne: mäesuusakeppi hoides peaks küünarnukis tekkima 90 kraadine täisnurk. Kui suusakepp on liiga pikk, peab sellega lume puudutamiseks kätt tõstma, mis pole tehnika mõttes hea. Liiga lühikeste keppidega jääb kepipuude väheefektiivseks. Küll aga võivad freestyle-kepid olla tavalistest veidi lühemad. Spetsiaalsed kepid on tegelikult olemas nii hooldatud kui hooldamata rajal, paksus lumes ja võistlustel sõitmiseks ning vastavalt oma eelistustele tuleks kepid ka valida.
Täiuslike elamuste jahil
Mäesuusatamine on kahtlemata äge ja adrenaliinirohke harrastus, mida saab veelgi rohkem nautida kasutades kvaliteetset varustust. Sobivad suusad ja saapad annavad laskumistel enesekindlust ning kiiver ja prillid teevad sõidud ohutumaks ja mugavamaks. Ükskõik millist varustuselementi valima asud, siis kogemuste puudumise või kahtluste korral tasuks alati konsulteerida vastava ala spetsialistiga. Sportlandi kauplustest saad kasulikke nõuandeid, et iga mäel veedetud hetk oleks täiuslik elamus. Vaata valikut ka e-poes.
Tekst: Merilin Piirsalu
Fotod: Salomon
Naudi talverõõme mäesuuskadel või lumelaual lõbusalt ja turvaliselt