Kui hea massööri juurde on raske aega saada või ootamatult tekkinud lihaspinge või valu nõuab kohest sekkumist, siis tegelikult on pea 20 aastat selle jaoks lahendus olemas olnud. Aja jooksul on vahendid lihtsalt täiustunud, motoorikata ogaliste rullikute asemel on moes vibreerivad püstolid ja rullid ning kasvanud on teadlikkus nende kasutamisel.
Ott Kiivikasega räägimegi kogu keha vibratsiooni (KKV) Power Plate tootesarja massaažipüstolist- ja rullist, mis on saadaval Sportlandis. Tooted on tõepoolest unikaalse kontuuri ja kangakujundusega ning nende abil on võimalik jõuda keha raskesti ligipääsetavatele piirkondadeni nagu jalalabad, kael, selg, vabaneda sidekudedesse kogunenud pingetest, parandada vereringet ning treeningutest taastuda, aga ka minimiseerida võimalike vigastuste ohtu.
Põhifunktsioon on kiirendada taastumist
„Need vahendid on kõige lihtsamad ja käepärasemad, mida on võimalik ilma kõrvalise sekkumiseta igaühel kasutada,” tutvustab Ott. Ta lisab, et hea massööri kätt need küll ei asenda, kuid kogenematu massööri töö teevad korralikult ära. „Mõnikord ei ole inimesel ka aega minna massööri juurde või nõuab mõni valu kiiret sekkumist, sellisel juhul on see ideaalne taastumisvahend,“ selgitab endine tippkulturist.
Toodete tutvustamist alustame massaažipüstolist, mille kasutamisega saavad mehe sõnul hakkama ka lapsed. „Püstoli näol on tegemist vibratsioonilistel liigutustel töötava seadmega. Sageduse saab igaüks ise valida ning sellest sõltub löögi tugevus ja kiirus. Mida kõvem režiim, seda kiiremini ja tugevamini see vajutab, impulsside abil võetakse lihaspinged maha. Löök sarnaneb inimkäe pöidlaga vajutusele mõnda pinges olevasse piirkonda. Probleemsesse piirkonda tehtud puudutus, annab läbi närvisüsteemi ajju signaali, et siin on murekoht ning tegevust korrates saab pinget leevendada,” annab kogenud treener ülevaate püstoli toimimisest.
Teised kaks toodet (roller ja dual sphere) on oma olemuselt püstoliga sarnased, kuid selle erinevusega, et vibratsiooni tekkimisel on rohkem müra ning neid kasutades on kindlasti soovitatav matt või vaip keha alla asetada, vastasel korral võib seade hakata oma elu elama ja teisi häirima. „Nende nn rulliktoodete puhul kehtib sama põhimõte, mis püstoli puhul. Läbi vibratsiooni ja edasi-tagasi liigutuste saab lihaseid lõdvestada ja masseerida. Rull vibreerib ja liigub mööda lihaspinda,“ selgitab Ott. Rullikute puhul on oluline teada, kuidas mööda rulli liikuda, et see annaks kehahooldusel maksimaalse efekti.
Eelteadmised tulevad kasuks
Kõikide toodetega on kaasas juhendid ning ka YouTube’ist leiavad huvilised erinevaid kasutusjuhiseid. „Toodete kasutamisel kulub kindlasti ära teadmine, kuidas lihased kinnituvad ja kust algavad. Kui ma rullin jalga, siis on selge, et pean mõnele teisele kehaosale rohkem toetuma. Kuid erinevaid kehaosasid järjest lõdvestades, saan lõpuks tervet keha lõdvestada,” seletab treener.
Tippspordis tegev olles, kasutas Ott neid seadmeid väga mitmel rindel. „Lennu- ja autoreisidel oli riistapuu mul alati ühes. Õhtuti rullisin näiteks alaselga, mis oli pikast istumisest pinges, samuti tagareisi, mis olid lühenenud. Need abivahendid aitasid kiiremini enesetunnet ja vereringet taastada,” kiidab ta. Rullikuid saab väga vabalt kasutada ka õhtuse televiisori vaatamise ajal.
Mees on seadmeid kasutanud viimased kümmekond aastat ning teab, et tänapäeval on need abiks ka ringtreeningutes, kui tehakse erinevaid staatilisi harjutusi.
Kiire esmaabi
„Olin alguses pisut skeptiline ega uskunud, et püstol või rull suudab massööri asendada. Kiropraktikut, kes mingid asjad paika väänab ei asenda see nagunii. Aga kiire esmaabina, on need vahendid väga tõhusad. Samuti on neist kasu jõutreeningutel enne suurte raskuste tõstmist. Siis saab neid kasutada soojendusvahendina või lõdvestada lihaseid selles piirkonnas, kuhu peatselt langeb suurem koormus,” toob Ott erinevaid näiteid.
Tema sõnul on kõige lihtsam alustada püstolist, millega saavad kõik hakkama, ilma et eelteadmisi vaja läheks. Esimesel korral ei ole soovitav valida kõige tugevamat režiimi, vaid järk-järgult tunnetada, kuidas aparaat käitub ning alustuseks proovida seda mõnel lokaalsel lihasel. Püstoliga pääseb ise lihtsalt ligi peaaegu kõikidele kehaosadele v.a selja piirkond – selle jaoks peaks kellegi abi paluma. Üks seanss kestab ligikaudu 10 minutit, seejärel lülitab seade ennast automaatselt välja.
Ei tohi unustada toitumist ja unerežiimi
Power Plate seadmeid kasutavad paljude spordialade esindajad, kuna tegu on kiire ja mugava taastumisvahendiga. Kasutamise erinevus sõltub lihtsalt spordiala spetsiifikast. „Jooksjatel saavad kõige rohkem vatti jalad. Nii palju kui mina tean, siis enamus Eesti tippjooksjaid kasutavad neid vahendeid. Tänapäeva tippsordis oleks ilma juba keeruline, kui massööri pole kohe käepärast,” ütleb Ott.
Kõikide moodsate vahendite kõrval ei tohiks siiski unustada maailma parimaid ja efektiivsemaid taastumisvahendeid nagu korrektne toitumine ja uni. „Harrastajate koormus tõuseb kiiremini kui sportlik võimekus. Uni on väga tähtis. Süsivesikud varustavad meid energiaga ning on A ja O kestvusalade puhul, kuid väga olulised on ka valgud, mida paljud söövad liiga vähe. Valgud aitavad taastuda suurtest koormustest, sest ülipikkadel kestvusalade distantsidel, mis hetkel moes, hakkab organism lagundama lihaseid, et saada kätte aminohapete varusid, et omakorda katta energiakulu,“ teeb ta kiirloengu.
Ott kummutab ka väite harrastajate seas levinud müüdist õlle kasulikkuse kohta. „Igasugune aminohapetega isotooniline spordijook taastab organismi kindlasti paremini kui pudel õlut. Õlu teeb lihtsalt tuju heaks ning selles sisalduv alkohol viib vedeliku ju lõpuks välja,” ütleb ta konkreetselt.
Lisaks soovitab kogenud sportlane korralikku iganädalast saunapäeva. „Mina soovitan külma ja kuuma efekti ja pikemat ning rahulikumat saunapäeva. Näiteks mitu tiiru laval ja külmatünni. See tegevus kiirendab kindlasti taastumist. Seda on tippspordis pikalt kasutatud. Samuti ei tohiks igasuguse sporditegevuse juures unustada soojendus- ja venitusharjutusi,“ sõnab Ott.
Lõpetuseks ütleb treener ja toitumisnõustaja harrastajatele, et ei tasuks üle pingutada ja äärmustesse laskuda, vaid võtta kõike mõistusega ja keha kuulata. Äärmused taastumisel jäägu tippsordi pärusmaale, sest harrastussportlaste koormuste juures ei ole mõistlik kopeerida elukutseliste sportlaste tegevust, nii võib kasu asemel endale hoopis kahju tekitada.
Tekst: Kärt Radik
Fotod: Sportland
Kanuuaerutamise esinumber Joosep Karlson: spordi arvelt ma aega ei näpista