Eelmisel suvel pidi Eesti vahest kõige erilisem jooksusündmus tähistama 10. aastapäeva. Me kõik teame, mis vahepeal juhtus, kuid sel suvel joostakse jälle Rakvere sumedas suveöös. Peakorraldaja Marko Torm meenutab algusaastaid ja kutsub kõiki taas Rakverre jooksma!
Tulenevalt Vabariigi Valitsuse nõuetest lubatakse osalema isikud, kes esitavad kohapeal tõendi, et nad on COVID-19 viiruse vastu vaktsineeritud, viiruse läbi põdenud või teinud vähem kui 72 tundi tagasi negatiivse testi. Isikud, kel eelnimetatud tõendid puuduvad, saavad teha kohapeal 5-eurose kiirtesti. Testimistelk on avatud võistluskeskuse juures ainult kell 17–20. Igal juhul soovitavad korraldajad tulla jooksma tervena!
Kiire rada otse linnasüdames
Sellel aastal saavad jooksusõbrad end proovile panna 5 ja 10 km distantsil. Registreeruda saab ööjooks.ee lehel. Osavõtutasu tagab kõikidele jooksjatele rinnanumbri ja kvaliteetse jooksusärgi. 10 km joostakse ajavõtuga ja jagatakse medaleid, poole lühemal distantsil joostakse ilma ajavõtu ja medalita. „Rada kulgeb linnasüdames, on kiire ja traditsiooniliselt elamusterohke. Palju ilutulestikku ja ergutuspunkte. Aja peale jooksjad läbivad kaks ringi, teised ühe ringi. Samuti toimuvad lastejooksud,“ tutvustab peakorraldaja Marko Torm selleaastast formaati.
Oluline on lisada, et ka väikelaste saatjad peavad esitama nn koroonatõendi või tegema kohapeal testi.
Traditsioon aastast 2011
2011. aasta juunis anti Rakvere kesklinnas start esimesele ööjooksule, mis pidi olema soojenduseks tulevasele maratonile. „Mõte korraldada oma kodulinnas rahvajooks tekkis aastatel 2008–2009 Helsingi ja Stockholmi maratonidel osaledes. Oskamatu treeningu tõttu läbisin esimese maratoni vigastuse kiuste, kuid finišis saadud emotsioon tuhandete omasuguste seas tekitas indu korraldada midagi sarnast oma kodulinnas,“ meenutab peakorraldaja Marko Torm.
2010. aastal loodi Rakvere Maraton MTÜ, mille eesmärk oli korraldada Eesti Maratoni nimeline sündmus aastal 2012. Aasta varem taheti anda spordiüldsusele signaal, et Rakvere on võimeline läbi viima rahvusvahelisel tasemel jooksuvõistlust. Rakvere jooksuks võeti eeskuju Põhjamaades toimuvast populaarsest ööjooksude sarjast Midnatsloppet, mis sai alguse 1982. aastal Stockholmis. Praegu osalevad sarjas veel Göteborgi, Malmö ja Helsingi ööjooks.
Õpipoisiaastad
„Esimese ööjooksu tegime ära koos sõpradega, kellest enamik on jäänud ööjooksuga seotuks tänaseni. Minu jaoks oli tähtis, et asi saaks tehtud. Olin sinna investeerinud palju energiat, aega, usaldusväärsust ja oma veendumust, et see sündmus on üldse võimalik,“ kirjeldab Marko vastutust.
Esimesel aastal sättis end stardijoonele 2274 jooksusõpra. Marko meenutab, et ämbreid kolistati päris palju. „Tol juuniõhtul oli palavust üle 30 kraadi ja me ei arvestanud sellega, et vett ainult ei jooda, vaid valatakse nelja topsi kaupa pähe. Lõpus sai esimeses teeninduspunktis vesi otsa. Samuti paigutasime ühe joogipunkti logistiliselt valesti ehk pärast kurvi, kus sellega ei osatud arvestada. Paljud ei jõudnud reageerida – tekkisid pudelikaelad,“ räägib peakorraldaja.
Apsudest hoolimata inimestele see formaat ilmselt meeldis, sest aasta hiljem oli stardis juba 6300 jooksjat. See tähendas, et Marko tagasihoidlik plaan jõuda viie aastaga 5000 osavõtjani ületati juba teisel aastal.
Esimesed kaks-kolm aastat olid korraldajatele kõige raskemad, sest massi ohjeldamisega oli probleeme. Samuti oli võistluskeskus kitsavõitu. Juhtus ka seda, et õhtupimeduses eksisid inimesed rajalt ja see rikkus tuju. Teiseks aastaks oli Marko oma põhitöölt linnavalitsusest lahkunud ja tegeles vaid ööjooksu korraldamisega.
Võitmiseks ei pea alati võistlema
Spordivõistluste vabatahtlikud ei kuulu ühegi konkreetse välimääraja alla. Jooksuvõistluse vabatahtlik ei pea tingimata jooksmist armastama ega ise jooksma. Tähtis on sulanduda tiimi, teha koostööd, olla vastutustundlik ja rõõmustada ühiste kordaminekute üle. Kui ergutad rajal jooksjaid, kel läheb mõnikord lausa silme eest mustaks, tekitab see seletamatult hea tunde.
Marko kirjeldab töö ülesehitust: „Mõne aastaga tekkis arusaam, et meeskond tuleb ehitada isikliku keemia ja sõpruskonna najale, arvestades sellega, et kõik ei tea 100% kõike ja ei peagi teadma. Alguses oli liiga palju tõmblemist, enam mitte.“ Kui esimestel aastatel käis peakorraldaja kergelt hullu pilguga ringi, siis nüüdseks on Marko suutnud luua keskkonna, kus inimestel pole survet ega teki tülpimust. Tehakse ühiseid väljasõite, korraldatakse saunaõhtuid. Järjest rohkem tullakse peredega, et siduda eri põlvkondi. Tõsi on see, et kuna seltskond on kasvanud, käib suurem töö siiski sektsioonides ja ülesannete põhjal.
Üks särk kõikidele
Esimesed kolm aastat toimus jooks Rakvere linnapäevade raames juunis. Ent kuna jooksust osavõtjate arv kasvas meeletu kiirusega, kolis sündmus linnavõimude palvel linnapäevadest välja. Tänu Tallinna Maratoni ja Narva Energiajooksu peakorraldajale Mati Lilliallikule vahetasid Narva Energiajooks ja Rakvere kohad: 2014. aastal toimus neljas ööjooks sumedas augustiöös, mis võimendas elamuspunkte ning heli- ja valgusefekte. Esimest korda kandsid kõik ühtsugust särki, mis tekitas esiti suurt vastumeelsust. Praeguseks on olukord muutunud. „Me ei ole nii suured ja võimsad nagu Tallinn ja Tartu, aga me tahame olla erilised ning tõestada Põhjamaade näitel, et ühesugused särgid liidavad ja teevad sündmuse erilisemaks,“ on Marko tollaste arenduste õigsuses kindel.
Kohtume jälle Rakveres!
Tekst: Kärt Radik
Fotod: Rakvere Ööjooks
Elva mändide all käib kõva tulistamine