Külg külje kõrval nii elus kui spordis: Regina ja Kalev Ermits

Regina ja Kalev Ermits on tõeline power couple – esimene neist on laskesuusatamises maailma tippkonkurentsis, teine aga järelkasvu koondise treener ning endiselt mitmekülgne spordimees. Kui antaks välja kõige aktiivsema abielupaari auhind, siis oleksid nad kahtlemata tugevad tiitlipretendendid. Nad räägivad lähemalt, mis jäi meelde eelmisest hooajast, kuidas on möödunud suvi ja mis ees ootab.

Kuidas te täna keset suve lõppenud hooajale tagasi vaatate? Mis olid teie jaoks selle hooaja kõige olulisemad momendid ja õppetunnid?

Kalev: Treenerina oli see talv minu jaoks väga põnev – sain kaasa elada noortekoondise tegemistele ja osaleda nii IBU karikasarjas kui ka juunioride tiitlivõistlustel. Kuna olen treenerina alles oma tee alguses, siis võtan iga uue olukorra ja väljakutse avasüli vastu – need on väärtuslikud õppetunnid, mis aitavad mul areneda.

Sportlasena oli Eesti meistrivõistluste sprindikuld mu hooaja tipphetk – sain kahe nädalaga vormi tippu ja suutsin selle realiseerida. Treeningutel läbi talve tundsin, kuidas naudin suusatamist täiega!

Regina: Lõppenud hooajale vaatan tagasi natuke kahetiste tunnetega. Ühtpidi olen tehtud tööga väga-väga rahul, teistpidi on kerge kahetsus ikkagi sees. Kui ise tead, milleks oled võimeline ja see lihtsalt ei tule sel päeval välja, siis loomulikult jääb kripeldama.

Mingil perioodil sai võib-olla ka minu mentaalne pool saatuslikuks. Ma olin oma võimetes kindel ja läbi selle kasvasid ootused iseendale nii suureks, mis omakorda võtsid võimust. See kaotas ära hetkes olemise ja oma sooritusele keskendumise. Samas oli see kõik ka päris hea raputus.

Millises rütmis on möödunud teie suvi? Olete saanud puhata ka?

K: Suvi on olnud pigem töökas. Juuli keskpaigaks oleme järelkasvu koondisega pidanud juba kolm kahenädalast treeninglaagrit. Vahepeal on siiski õnnestunud ka veidi tempot maha võtta ning sain korra Saaremaal puhata. Sellistel hetkedel on õpilaste treeningute jälgimine veidi väiksemas fookuses, kuid samas on just see aeg mil saan panna rohkem rõhku enda treeningutele.

R: Treeninguid on olnud palju, aga ma arvan, et olen saanud täpselt piisavas koguses puhata. Tunne on väga hea. Oleme Eestis rohkem ringi käinud ja keskkonda vahetanud ning võtnud sellise mentaliteedi, et kui on puhkepäev, siis päriselt puhkamegi ja kui on treeningpäev, siis teeme trenni. Ma usun, et see on meile hästi sobinud ning võimaldanud puhkepäevadel keskenduda muudele tegevustele ja saada rutiinist välja.

Millist sporti te hooajavälisel ajal teete? Kuidas erineb teie treeningrutiin võrreldes hooajaga?

K: Püüan iga päev midagi teha, olgu selleks siis liikumine üldiselt või eesmärgipärane treening. Praegu treenin keskmiselt kümme tundi nädalas. Treeningud on mitmekesised: jõutreeningud, jooksmised, rullsuusatamised ja rattasõidud on iganädalased. Kaks korda nädalas teen ka intensiivsemaid treeninguid. Talveperioodil liigub rõhk selgelt rohkem suusatamisele. Samas olen endale seadnud eesmärgiks hoida jõutreeningud regulaarselt kavas ka talve jooksul.

R: Kevadeti me tihtipeale ikkagi pikendame talve ja käime mägedes suusatamas. See on hoopis teistmoodi kui Otepääl või Haanjas suusatada. Kevadeti on ka palju päikselisemad ilmad ja kilomeetrite kogumine ei tundu niivõrd treeninguna kui lihtsalt sellena, et naudid õues viibimist. Suvine treeningrutiin on vabam ja rõhuga pikalt väljas olla. Trenni teen seetõttu korra päevas, sest treeningute pikkuseks on umbes neli-viis tundi. Treeningud on küll pikad, aga nende vahe on võrdlemisi pikk, mis aitab kehal kenasti ära taastuda. Lisaks püüan suvel teha sellist trenni ja selliste vahenditega, millega muidu hooaja sees nii palju kokku ei puutu. Näiteks jõusaali või täiesti midagi muud, mille järgi parasjagu tuju on.

Mis aitab teil puhata ja akusid laadida?

K: Minu jaoks on parim akude laadija sportimine ise. Kui päevad on tihedad, kas koolis või treeninglaagris, nii et ma ise sportima ei jõua, siis tekib tunne, justkui ärevus koguneks kehasse. Sport aitab seda maandada ja hoiab mind nii vaimselt kui füüsiliselt tasakaalus. Tunnen, et just siis olen ka muudes eluvaldkondades kõige produktiivsem.

R: Minul aitavad akusid laadida pigem tegevused, mis ei ole nii otseselt seotud laskesuusatamise ja spordiga. Viimasel ajal olen avastanud raamatute lugemise. See aitab mingis mõttes viia nagu teise maailma. Samuti meeldib mulle kuulata erinevaid online-loenguid, mis on küll sageli seotud toitumise ja spordiga.

Kui harin ennast teistmoodi, mitte ei lähe lihtsalt füüsilist trenni tegema, siis see aitab mul puhata. Teinekord on juba see hea puhkus kui tean, et mind konkreetsel päeval ei ootagi midagi ees ja mul pole kindlaid plaane ega kella peale minekut. Kui tean, et võin ükskõik mis kell ärgata, võin ükskõik mida süüa ja lasta päeval lihtsalt omasoodu kujuneda. See aitab mul palju puhata.

Kalev, sina oled tänaseks noortetreener. Millist rõõmu ja väljakutseid see amet sulle pakub? Millises seisus on meie laskesuusatamise järelkasv?

Tänaseks olen laskesuusatajatega tegutsemas juba kolmandat hooaega ja see on olnud väga põnev teekond. Mul on noortele midagi edasi anda ja suurim rõõm on see, kui nad midagi uut omaks võtavad – kuulavad, proovivad ise ja see lõpuks kinnistub. Väljakutseid on erinevaid. Suurim neist ehk see, kuidas hoida sportlasi motiveerituna siis, kui tulemused ei vasta nende ootustele. Vastupidavusaladel tuleb mängida pikka mängu, kus tulemused tulevad ajaga. Kannatlikkus ja usaldus on selle juures võtmetähtsusega.

Regina, kuidas näeb välja sinu ettevalmistus uueks hooajaks ja millised on eesmärgid tulevaks talveks? Koondises on nüüd ju ka uus peatreener Haavard Bogetveit.

Ettevalmistus näeb tegelikult võrdlemisi sarnane välja nagu viimasel kahel aastal. Olen enda jaoks avastanud asjad, mis toimivad ja mis mu kehale sobivad. Ka uue treeneri tulekuga oli hea läbi arutada, millesse tema usub ja milline on minu nägemus. Need asjad õnneks suures plaanis kattusid. Jalgratast leiutada on raske, aga uue inimese tulek toob alati natukene uut hingamist, kasvõi teistsuguste teadmiste ja harjutuste näol.

Eesmärgid kasvavad iga talvega ja eelmise hooaja põhjal on teadmine olemas, et olen valmis teatud tulemuse välja sõitma. Pean olema veel rohkem valmis neid tulemusi tegema ja vastu võtma. Pean minema igale võistlusele vastu keskendunult ja teadmisega, et usun sellesse töösse, mida olen teinud.

Kuidas te teineteist treeningute, puhkamise ja igapäevaelu tasakaalustamisel toetate? Kas jagate mingeid rutiine või on mõlemal oma kindel süsteem?

K: Kuna Regina treenib tippsportlasena väga suurte koormustega, siis minu roll on teda igakülgselt toetada ja aidata luua tingimused, et treeningud oleksid kvaliteetsed ja efektiivsed. Ka kodune päevakava käib enamasti tema treeninggraafiku järgi. Tippsport ei koosne ainult treeningutest. Sportlane peab olema enda rollis 24/7 ning ka uni, toitumine ja puhkus peavad olema läbimõeldud. Meie elu on tugevalt spordiga põimunud ja seega nii päevakavad kui rutiinid on meil üsna sarnased.

R: Kalev on mulle ülisuur tugi. Pärast seda kui ta tippspordi ära lõpetas, jäi ta tegelikult väga tugevalt laskesuusatamise juurde. Kui varasemalt olid meil mõlemal sportlastena sarnased vajadused – vajasime korraliku ööund, taastumist, pidime mõlemad omas tempos treeninguid tegema – siis nüüd on need taandunud rohkem minu vajadustele. Ta saab tihtipeale oma tegemisi ja päevakava minu järgi kohandada, sest tema jaoks ei mängi kindel treeningrutiin enam nii suurt rolli. Mul on justkui üks ekstra silmapaar, nii-öelda lisatreener kõrval, kes saab vajadusel juhendada ja aidata. Loomulikult ei ole ta igal treeningul kohal, aga kui on näiteks tähtis intervalltrenn, siis ta pigem osaleb, aga rahulikku õhtust trenni võin vabalt ka üksinda teha. Olulistel treeningutel püüab ta mulle ikkagi alati toeks olla.

Rääkige pisut oma koostööst Sportlandiga – kuidas see teile kasuks on tulnud? Miks on just adidas ja Oakley need brändid, mis teile südamelähedased on?

K: Koostöö Sportlandiga on olnud väga väärtuslik – nad on toetanud meid igapäevaste treeningute ja tegemistega nii varustuse kui ka motivatsiooniga. Bränd, mille kvaliteeti ja mugavust usaldan nii treeningul kui vabal ajal on just adidas. Mulle meeldib treenida isegi vihmase ilmaga, sest tean et tänu adidase varustusele olen heades kätes mistahes ilmastiku juures.

Oakley prillide puhul hindan enim nende sobivust erinevates ilmastiku- ja valgusoludes – olgu hämaras metsas, päikeselisel päeval või lumisel rajal, nägemine on alati selge ja terav. Lisaks on need visuaalselt väga stiilsed ja istuvad mugavalt.

Selle suve lemmikud adidaselt on kindlasti Terrex-sarja jalanõud – uued kihvtid värvilahendused näevad head välja ja sobivad suurepäraselt maastikul liikumiseks. Oakleylt on lemmikuks Radar EV – kerged, hästi istuvad ning tänu erinevate raamide ja klaaside sobitamisele saab luua mitmeid põnevaid kooslusi.

R: Läbi selle, et meil on ülimalt korralikud riided, varustus, jooksujalatsid, on meie treeningute kvaliteet samuti kasvanud. Meil on alati olemas kindlus, et igaks treeninguks on õige varustus. Ei pea muretsema, et mul ei ole näiteks keerukale metsarajale minnes korralikke maastikujooksutosse. Tean, et olen varustatud väga heade vahenditega, et läbi viia kvaliteetne trenn, mis omakorda aitab mul treeningust võtta maksimumi.

Olen juba aastaid adidase fänn. Nad on kõvasti oma ampluaad kasvatanud ja neil on niivõrd suur valik spetsiifilisi tooteid. Näiteks Terrexi maastikujooksujalatsid, staadionile mõeldud jooksujalatsid või maratonijalatsid. Sama lugu on riietega. Kõik materjalid ja pisidetailid on niivõrd läbimõeldud, et adidast kandes on see justkui lisanahk.

Oakley prillide puhul ei saa ma üle ega ümber Radari mudelist. See istub niivõrd hästi, ei liigu, ei kuku ära, ei lähe tuulega lendu. Klaase on võimalik vahetada vastavalt ilmale ja nad on äärmiselt tugevad. Silmad on mulle väga tähtsad töövahendid ja peavad olema kaitstud. Veedame õues väga palju aega ja päike, putukad või näiteks lumelt tagasi peegelduv päikesekiirgus võivad silmadele ohtlikuks saada. Oakley peale võin igas olukorras kindel olla.

Te olete mõlemad läbi ja lõhki spordiinimesed ja naudite erinevaid alasid. Mis on teie arvates inimese jaoks parim motivaator, et hoida head vormi ja olla järjepidevalt aktiivne?

K: Minu jaoks on treening sama loomulik osa päevast nagu hambapesu – see on igapäevane valik, millest on kujunenud harjumus. Oluline on leida just need spordialad, mis endale tõesti meeldivad ja nendele võimalus anda. Nii muutubki liikumine loomulikuks osaks sinu elust. Üks hea nipp, mis töötab ka minu puhul: registreeri end mõnele võistlusele pikalt ette. See aitab hoida motivatsiooni ja annab treeningule sihi, keegi ei taha ju starti minna seisus, kus üldse ei jaksa.

R: Parim motivaator inimesele on tema ise. Kui ta näeb, et läbi hea vormi ja järjepidevalt aktiivse olemise jõuab ta trepist üles kõndida, oma lastega või lastelastega mängida, jaksab poekotte tassida ja kõiki muid igapäevaseid tegevusi teha nii, et ei väsi ära, siis see on üks väga, väga suur motivaator. Läbi aktiivse eluviisi sa tegelikult jõuad rohkem ja olla enda jaoks tähtsate inimeste ja tegevuste jaoks olemas.

Aktiivne olemine ei tähenda aga seda, et eesmärk peab olema ultramaratoni joosta. Tervisesport on minu arvates väga tore sõna. Me ei pea kõik tegema tippsporti, vaid harrastama mõõdukalt endale meelepärast tervisesporti. On selleks siis tennisemäng, padel, ujumine, jooksmine või midagi muud. Kui sa tunned ennast oma kehas hästi, paraneb ka sinu elukvaliteet.

Tekst: Virgo Agan
Fotod: erakogu