Septembri teisel nädalavahetusel lõpetasid tuhandete maratoonarite seas oma esimese Swedbank Tallinna Maratoni Sportland Ülemiste klienditeenindaja Maie Belova (27) ja veebipoe klienditeeninduse spetsialist Kristina Silm (24). Ühtlasi oli see mõlema jaoks elu esimeseks.
Kristina Silm: „Tuttavad ja sõbrad pidasid mind hulluks“
Kristina jõudis oma esimese maratoni starti pigem spontaanse otsuse kui pikaajalise plaani tulemusena. „Jälgin sotsiaalmeedias väga palju erinevaid mõjuisikuid, kes jagavad oma sportlikke teekondi ja kõik nende lood motiveerisid mind niivõrd, et otsustasin ennast maratonile kirja panna, sest mulle meeldivad väljakutsed,“ räägib Kristina.
Ta soovis tegelikult juba mullu Tallinna Maratonil startida, aga hambaoperatsioon tõmbas plaanile kriipsu peale ning oli vaja veel kannatlikult aasta aega oodata ja treenida.

Maratoniks hakkas Kristina valmistuma pigem hilja kui vara. „Suve alguses alustasin tihedama jooksmisega ning osalesin ka võistlustel – Tipust Topini, SunRun, Rakvere Ööjooks,“ meenutab ta ning lisab, et koos mehega joostud Rakvere Ööjooksu poolmaraton möödus mängleva kergusega. „Kuidagi nii kerge ja mõnus oli joosta, kordagi ei tekkinud rasket momenti. Pärast finišeerimist oli tunne, et võiks veel jätkata. See oli väga hea märk enne sügisest starti Tallinna Maratonil.“
Kõige tihedam ettevalmistus algas umbes kuu enne maratoni. „Vahepeal jäin ka korra haigeks, aga ka sellest tulin ilusti välja. Treenerit mul pole. Väga palju leidsin abi internetist,“ ütleb Kristina.
Ta tõdeb, et sportima on innustanud just töötamine Sportlandis. „Varem olin alati oma treeningud kas pooleli jätnud või edasi lükanud, aga Sportlandis motiveerisid mind trenni tegema nii otsene ülemus kui ka kolleegid. Minu esimene suurim jooksuüritus oligi kolleegidega koos joostud Maijooks,“ räägib ta.
Kuigi tuttavad ja sõbrad pidasid Kristinat hulluks, et ta võtab nii ruttu ette maratoni, siis regulaarselt kogutud jooksukilomeetrid ja võistluskogemused lubasid Kristinal 14. septembril päris rahuliku südamega maratoni starti minna.
Öeldakse, et maraton algab 35. kilomeetrist, vahel ka varem. Kristina jaoks kulgesid esimesed 30 kilomeetrit suhteliselt valutult, kuid sealt edasi sai temagi tunda, mida tähendab viimane veerand sellel kuninglikul distantsil. „Sain aru, et edaspidi tuleb treenimisega varem alustada ja trennis ka pikemaid distantse läbida,“ ütleb ta.

Kristina lootis maratoni läbida nelja tunni ja 30 minutiga, kõige mustema stsenaariumi korral jõuda viie tunni sisse, aga tegelikult ta ületas ennast, sest Toompea jalamil finišeerides, näitas kell numbreid 4:23. „Arvestades minu ettevalmistust, jään väga rahule. Esimesed 21 kilomeetrit möödusid väga kergelt, seejärel tulid enam-vähem talutavad 10 kilomeetrit ning 30. kilomeetril saabus raske hetk. Hädast aitasid välja energiageelid ja jalgadele pritsitav jäägeel. Sellest oli palju abi. Viimased kaks kilomeetrit olid kerged, kui finiš juba paistis. Järgmisel kuul saan 25 ning maratoni läbimisega tegin endale varajase sünnipäevakingi,“ rõõmustab ta.
Tallinna Maratoni korraldusega jäi Kristina väga rahule. „Varakult saab oma numbrile järgi minna, mis jätab maratoni eel võimaluse tegeleda ettevalmistusega. Korraldajad ja teised jooksjad on väga sõbralikud ja osavõtlikud. Trass oli hästi märgistatud, vabatahtlikud juhendamas. Joogipunktid ja tualetid olid rajal olemas, samuti viimase veerandi energiapunktid. Kiidan kõiki toetuspunkte – MyFitnessi ja meie oma Sportlandi inimesed andsid kogu aeg jõudu ja energiat juurde.“
Lisaks jooksmisele tegeleb Kristina padeliga ning käib jõusaalis. Oma jooksud teeb ta Nike Zoom Fly 5 tossudega, mis kõige paremini pikkadeks jooksudeks. „Järgmisel aastal võiks veel Tallinna Maratonil startida,“ ütleb ta lõpetuseks.
Maie Belova: „Neli tundi on jätkuvalt minu eesmärk“
Maie teekond esimesse maratoni starti kulges eelkõnelejast erinevalt. Jälgis temagi sotsiaalmeediat, kus eelmise aasta lõpus nägi Marathon100 üleskutset kandideerida treeningprogrammi „Eesmärgiks Tallinna Maraton”. Maie pani end kirja. Temaga võttis ühendust staažikas maratonitreener Toomas Tarm ning läbi rahvahääletuse õnnestuski tal projektiga liituda. Edasine on juba ajalugu.

„Treener Toomas Tarm uuris kohe, millised on minu eesmärgid. Talle meeldis minu ambitsioonikus läbida esimene maraton nelja tunniga ja nii me aasta alguses koostööd alustasime. Olen jooksmisega enda lõbuks tegelenud juba kuus-seitse aastat. Olen startinud 10 kilomeetri ja poolmaratoni distantsidel, kuid treeneri kavade järgi harjutades oli kogu protsess palju mõtestatum,“ räägib ta.
Kolleegid Sportlandis ja sealne sportlik õhkkond on olnud samuti suureks toeks, et maratoniks treenida ja sporti veel rohkem igapäevaellu põimida.
Kuus kuud treeninguid ei kulgenud siiski täies mahus valutult. Maiet tabas vahepeal kerge jalavigastus, kui reiepealsed närvikoed said kahjustada, kuid starti ta jõudis ja etteruttavalt võib öelda, et jooksis oma debüüdil väga korraliku aja.
„Esimesed 30 kilomeetrit möödusid pigem kergelt. Pärast seda läks keerulisemaks, sest jalad olid all nagu pakud. Sain abi energiageelidest ning jalgadele pritsivast jäägeelist. Viimane oli heas mõttes suur üllatus, sest varem ma ei teadnudki selle olemasolust,“ sõnab Maie. „34. kilomeetril hakkas ikkagi väga raske, pidin natuke ka kõndima, sest jalad andsid järjest rohkem tunda. Lõpuaeg neli tundi ja 18 minutit oli asjaolusid arvestades ikka väga hea.“
Võistluse korraldusega jäi Maie täiesti rahule. Rada oli talle kodune, sest joosti ka Tähetornis ja Õismäel, kus ta koos maratoonarist mehega treenib.
„Treener Toomas Tarm oli samuti raja ääres ja andis head nõu, et ma jälgiksin oma tempot. Viimased kaks kilomeetrit olid väga rasked, kuid pealtvaatajate kaasaelamine aitas väga palju ning ka kaasjooksjad ergutasid, eriti just välismaalased, keda oli väga-väga palju. Sportlandi inimesi oli ka raja kõrval kaasa elamas,“ meenutab Maie.

Ta läbis maratoni Nike Zoom Fly 6 tossudega, millel on sees karbonplaat, mis aitab tõukele kaasa ning millega on mõnus nii treeningul pikki distantse läbida kui ka võistlustel startida.
Esimene maraton ei jää aga Maiele kindlasti viimaseks. Ta jätkab treenimist Toomas Tarmi käe all Sparta treeninggrupis siht silme ees: läbida tulevikus maraton alla nelja tunni.
Tekst: Kärt Radik