Ketlin Maidla saavutas Tartu Maratoni Klassiku hooaja arvestuses naiste seas kõrge kolmanda koha. Sari ühendab kõiki Klubi Tartu Maraton hooaja rahvaspordiüritusi – suusatamist, rattasõitu ja jooksmist.
„Käesolev aasta pidi esialgsete plaanide järgi olema võistluste mõttes rahulik vaheaasta. Soovisin lihtsalt läbi teha Sportland Kõrvemaa Nelikürituse ja Tartu Maratoni Klassiku. Hasarti ja indu tuli iga võistlusega aga järjest juurde. Suusatamine on minu jaoks üks nõrgemaid alasid vastupidavusalade seas ning Tartu Maratoni lühikesel distantsil osalesin alles kolmandat korda,” teeb Ketlin sissejuhatuse viimase hooaja algusesse.
Pärast Tartu Maratoni suusasõitu võttis Ketlin osa Kõrvemaa suusavõistlustest ning tema enda sõnul on tal vabastiiliga oluliselt parem suhe. „Suusatamisega sain kindlasti rohkem sina peale. Soetasin aasta alguses uue vabatehnika varustuse ning vähegi vabadel õhtutel käisin ikka Tähtvere pargis treenimas,“ räägib ta.
Koht poodiumil oli suur üllatus
Jooksmist võib pidada Ketlini trumpalaks. Tartu Maratoni Klassiku sarja kevadisel maastikumaratonil Otepäält Elvasse valis ta 24 km distantsi. Seejärel osales rattarallil ning sügisel ootas ees juba rattamaraton maastikurattal. „Enne viimast etappi, oktoobri alguses peetavat Tartu Linnamaratoni, olin naistest üldarvestuses kuuendal kohal. See oli igatepidi loogiline, sest mina läbisin lühemaid distantse, minust eespool olevad naised aga pikki. Linnamaratonil jooksin aga pika distantsi ehk 42 kilomeetrit, mis sujus väga hästi ning õhtul leidsin end poodiumi kolmandalt astmelt,” oli Ketlin meeldivalt üllatunud. Ajaloo huvides olgu öeldud ka tema maratoni lõpuaeg, mis oli väga tubli 3:43.
Ketlin kiidab korraldajaid, kes on arvestanud kõikide osalejatega sari soovi korral läbi teha. „Maanteeratta sõit grupis on ikka ohtlik ja nõuab palju tähelepanu, kuid pigem on kõik osavõistlused keskmisele spordisõbrale hea tahtmise korral läbitavad,“ arvab ta.
Võimalus osaleda kuulsal Vasaloppetil
„Tänutäheks kõrge koha eest klassiku sarjas, kinkis Tartu Maraton mulle tasuta osaluse vabalt valitud Worldloppeti sarja suusamaratoni etapil, nii et pean ikkagi hakkama veel rohkem suusatama. Kes teab, võibolla näebki mind maailmakuulsa Vasaloppeti stardis,“ ütleb Ketlin lõbusalt.
Igal vabal momendil värskes õhus
„Mul ei ole treeningkava ega treenerit. Mulle lihtsalt meeldib väljas liikuda. Kõndimine ja jooksmine on igapäevased tegevused. Kevadel ja suvel leiab mind rohkem ratta seljast. Teen kõike oma sisetunde järgi. Joosta meeldib mulle rohkem üksinda, rattaga käime sõitmas koos abikaasa või sõpradega. Maanteel on pundiga ikka turvalisem,“ iseloomustab Ketlin oma sportimist.
Rääkides uutest eesmärkidest tõdeb naine, et hinges kripeldab Ironman, aga nagu paljudel, on temalgi kirstunaelaks ikka ujumine. „Seni oleme osalenud tiimiga, kus olen enda kanda võtnud rattasõidu ja jooksmise ning ujuja olen juurde leidnud. Ujumisega seotud suurim hirm pole mitte niivõrd hakkamasaamine, vaid ajalimiiti mahtumine. Ma ei ole individuaalse Ironmani mõtet aga veel maha matnud,“ räägib ta.
Oma elu kolmanda jooksumaratoni sooviks Ketlin joosta välismaal. „Tallinn ja Tartu on tehtud. Võiks proovida näiteks maratoni Stockholmis, mis on lähemal ja väga atraktiivne. Või joosta sügisel kusagil Lõuna-Euroopas,” mõtiskleb ta.
Haanja 100 – ainult hulludele
Haanja100 võistlused nii rattaga kui ka joostes, on spordisõprade seas omandanud erakordse populaarsuse. Kuigi rajad on ühed raskeimad Eestis, on tegu ühe parima korralduse ja õhkkonnaga ultravõistluste kategoorias. „Haanja100 hullus oli mulle juba varem silma jäänud. Pärast oktoobrikuist Tartu Linnamaratoni oli jalg üllatavalt kerge ja otsustasin järele proovida. Kohapeal oli kõik muidugi raskem kui ma ette kujutasin. Kokku pidime jooksma 15 ringi, mis moodustaski 100 km. 10. ringil oli veel suhteliselt hea tunne. Õnneks stardis öeldi kohe, et tõusud võta kõndides ja ära ennast liigselt väsita. Viimased kolm ringi kõndisin, aga mahtusin 15-tunnisesse kontrollaega, jäi isegi üle poole tunni varu. Umbes pooled lõpetasid,“ kirjeldab Ketlin selle aasta kõige ekstreemsemat jooksu.
Sportland Tartu Kaubamaja hoiab ühte
Tartu Kaubamajas asuvat Sportlandi on Ketlin juhtinud alates juulist. „Algul oli veidi hirmutav tulla ära Lõunakeskusest, kus olin olnud kümme aastat. Praeguseks olen aga kohanenud väiksema poe ja kollektiiviga. Meeskond hoiab kokku ja pingutab ühiste heade tulemuste nimel. Kaubamajas liigub vähem rahvast kui suures Lõunakeskuses, aga leiame kõigile midagi,“ räägib ta.
Kui küsida populaarsemate toodete kohta, siis on läbi hooaja pildis jalanõud ja sokid. Külmemal ajal tõusevad rohkem hinda joped ja parkad, mille valik on piisavalt lai, nii et kõik leiavad oma lemmiku. „Arvestades kaubamaja klientuuri ja üldist keskkonda, siis järgmisel hooajal võiksid meil olla ka esindatud sellised brändid nagu Calvin Klein, Tommy Sport või teised sarnased, et saaksime oma püsikliente üllatada,” heidab poe juht pilgu tulevikku.
Ketlinilt on palju küsitud pika Sportlandis töötatud aja kohta. „Mulle meeldib siin, saan oma töö ja hobid ühildada,” ütleb ta.
Soovime Ketlinile uueks aastaks palju kordaminekuid nii spordi- kui ka töörindel!
Tekst: Kärt Radik
Fotod: Erakogu, sportfoto.com, avafoto Reiko Kolatsk
Liis Org teostab end nii padeliväljakul kui ka Sportland Soome sotsiaalmeedia juhina