Johannes Sikk (19) jõudis triatloni juurde tänu õe klassijuhatajale, kes hakkas 2010. aastal oma pojaga triatloni võistlustel käima ja koolist sportlikumaid õpilasi kaasa kutsuma. Nii läks Johanneski kaasa.
„Esimene võistlus oli tegelikult duatlon (jooks, ratas, jooks), mille ma võitsin,“ meenutab triatleet esimesi katsetusi teel tipu poole. „Ilmselgelt hakkas see ala mulle kohe meeldima ja juba suvel hakkasin triatlone tegema ning enam tagasi ei vaadanud.“
Alles teekonna alguses
Johannese areng on olnud järjepidev ja suuri tagasilööke tal enda sõnul olnud ei olegi. „Olen algusest peale omavanuste seas Eestis esiotsas,“ tunnistab ta uhkelt. „Nüüd, viimastel aastatel, olen saanud rinda pista Euroopa eakaaslastega ja on näha, et liigun tööga õiges suunas. Olen algusest peale olnud päris hea jooksja ja pigem kehv ujuja, aga olen näinud palju vaeva ujumise lihvimisega ja teinud tegelikult läbi suure arengu. Kuid tippu jõudmisel seisan alles teekonna alguses.“
Triatleet tunnistab, et teda motiveerivad endale seatud kõrged eesmärgid. „Need on mulle olulised ja soovin oma potentsiaali maksimaalselt realiseerida, et hiljem tagasi vaadates midagi kripeldama ei jääks,“ selgitab sportlane. „Kui on vaja trenni teha või võistelda, suudan end vajalikuks pingutuseks kokku võtta ja endast maksimumi anda. Rahulikumaid ja pikemaid trenne aitavad mööda saata väärt trennikaaslased.“
Raskused on ületamiseks
Sporti tehes tuleb ka Johannesel ette raskusi, mida palehigis ületada. „Käesoleva hooaja viimasel juunioride Euroopa karikaetapil Riias oksendasin rattaetapil päris kõvasti, mis arvatavasti oli tingitud sellest, et tõmbasin ujudes üsna kõvasti vett kurku. Vesi ei olnud eriti puhas ning ilmselt tõmbas hiljem korralikult ka seedimise käima,“ meenutab ta üht hiljutist keerulisemat hetke. „Pidin kaaluma, kas jätkan või katkestan, sest selleks ajaks, kui keha jääkainetest lahti oli saanud, oli enamik konkurentidest minust juba möödunud. Küsisin raja ääres olnud treeneri käest, mida teha, aga kahjuks või õnneks ta hoo pealt mind ei kuulnud ja arvas, et minu halva positsiooni põhjuseks on mingi tehniline probleem ja ergutas mind edasi. Kui veidike kosunud olin, hakkasin uuesti vaeva nägema, et konkurente kätte saada ja finišiks olin jõudnud 63 võistleja seas 28. kohale,“ meenutab ta seda katsumust.
„Rasketel hetkedel käib väga palju selliseid mõtteid peast läbi, et võiks ju pooleli jätmiseks lihtsalt mingi vabanduse välja mõelda – „süda on paha“, „täna polnud minu päev“ vms -, aga olen püüdnud mõelda, et iga järgneva pingutatud sekundiga, jõuan finišile lähemale ja sisemine distsipliin ei lase nii lihtsalt alla anda,“ räägib triatleet. „Võimalik, et kui eelnevalt juba mitu korda oled alla andnud, on ka edaspidi kergem loobuda.“
Kõik sõltub plaanist
Kõigile neile, kes alles otsivad motivatsiooni, et trenni minna, annab Johannes lihtsa soovituse. „Kõige parem nipp ongi lihtsalt võtta kätte ja trenni minna, sest kui võtad palju aega, hakkad peas asju läbi kalkuleerima ja üle mõtlema, siis leiadki miljon põhjust, miks mitte minna,“ teab ta. „Mul aitab kindlasti kaasa kindla treeningplaani olemasolu, aga lõppude lõpuks jõuab kõik ikka välja selleni, kui väga sa midagi tahad. Alati leiab aega millegagi tegelemiseks, kõik on planeerimises kinni. Kui üksi on raske, kutsu sõber kaasa,“ pakub ta.
Kiidab treenerit
Johannesel on mõned iidolid, aga ta tõdeb, et aja jooksul need muutuvad. „Väiksena vaatasin ikka maailma suurimaid staare nagu näiteks Javier Gomez’it ja Alistair Brownlee’d, kuid praegu pean suurimaks inspiratsiooniks oma treenerit Marko Albertit,“ möönab ta. „Just tema on näidanud, et ka Eestist on võimalik jõuda triatlonis maailmatasemele, kuigi kliima seda spordiala eriti ei soosi. Lisaks on ta kindlasti inspiratsiooniks inimesena, kes on väga mõistlik, hooliv, aus ja kelle eesmärgiks pole teha oma treenitavatest mitte ainult edukaid sportlasi, vaid ka häid inimesi.“
Enesekindlalt Under Armouris
Kui Johannest sportimas näeb, siis ikka Under Armouri varustuses, mille puhul talle meeldib selle lihtsus, kuid samas ka jõud, mis selle taga peitub. „Minu jaoks on väga oluline, et toode oleks mugav ja kvaliteetne ning Under Armour on seda kindlasti tõestanud,“ soovitab ta. „Lisaks näevad tooted head välja ja tunnen end neid kandes enesekindlalt. Loodan esindada seda brändi väärikalt ning inspireerida inimesi sportima ja unistuste poole püüdlema, jäädes samal ajal kahe jalaga maa peale.“
Üheks silmapaistvaks Under Armouri saadikuks on NBA korvpallur ja üks läbi aegade parimaid kolmeste spetsialiste Stephen Curry, kes on oma tööeetikaga Johannesele eeskujuks. „Sellisele tasemele ei jõuta pelgalt andekusega,“ tunnistab noor triatleet ja lisab, et NBA jälgijana elab ka tema Curry tegemistele kaasa.
Tekst: Keilit Aedma
Sandra Raju: sa saad hakkama kõigega, mida teha otsustad!