Maailmas täiesti ainulaadne noortesporti propageeriv TV 10 Olümpiastarti on 1971. aastast Eesti Rahvusringhäälingu ja Eesti Kergejõustikuliidu koostöös toimuv võistlussari. Sealt on sirgunud 26 olümpiamängudele jõudnud kergejõustiklast ja kogemusi on saanud paljude teiste alade koondislased. Rääkimata tuhandetele osaks saanud liikumisrõõmust
Lühidalt lahti seletades on TV 10 Olümpiastarti kaheastmeline kergejõustikualade võistlussari, mis katab ära terve Eesti. Ühel hooajal toimuvad maakondlikud eelvõistlused ja viis üle-eestilist võistlust – neli üksikalade etappi ning üks mitmevõistluse finaaletapp. Sarjas peetakse arvestust nii võistkondlikult kui individuaalselt. Võistlused toimuvad kahes vanuseklassis: vanem grupp – 13–14-aastased poisid ja tüdrukud ning noorem grupp – 12-aastased ning nooremad poisid ja tüdrukud. Võistkondlikus arvestuses võtavad üksteiselt mõõtu koolide võistkonnad. Ühel üleriiklikul etapil oli esindatud keskmiselt 62 kooli ja stardis umbes 325 last üle Eesti. Sarjal on ka oma lipp ja maskott nagu tõeliselt suurel spordipeol. Samuti ootab parimaid alati korralik auhinnalaud.
Tänavusel esimesel vabariiklikul etapil, möödunud aasta detsembris Võrus, osales üle 400 noore kergejõustiklase sajast koolist. Sarja teisel etapil, jaanuari lõpus Lasnamäe kergejõustikuhallis, oli võistlustules üle 300 noorsportlase. Pärast teist etappi jätkab suurte koolide arvestuses liidrina Valga Põhikool ja väikeste koolide arvestuses Haljala Kool. Suur kool tähendab 251 või enamat õpilast põhikooli osas ning väike kool 250 või vähem õpilast.
Eesmärk on lapsi liikuma innustada
Eesti Kergejõustikuliidus tegeleb TV 10 Olümpiastarti korraldamisega Silvi Kask. Ta isegi osales 70ndatel samas sarjas ning on näinud läbi mitmete aastakümnete selle arenemist ja kasvamist. „Kergejõustikuliit on sarja juures puhtalt korraldaja rollis, initsiatiiv selle korraldamiseks tuli Eesti televisioonilt. Innustust andsid kindlasti Eesti kui kõva kümnevõistluse maa traditsioonid ja järjepidev kuulumine maailma paremikku,“ ütleb Silvi.
Viimased aastakümned on sarjas kulgenud suuremate muudatusteta. „Mõned uuendused on siiski olnud. Näiteks tütarlastele lisandus juurde individuaalalana teivashüpe. Kunagi oli meil aga eraldi individuaalalana ka käimine maakondades, et televisiooni vahendusel ala populariseerida. See tõi isegi natuke noori käimise juurde. Väiksemad muudatused puudutavad aga võistlusvahendeid, tõkkejooksus tõkete arvu. Väikeste koolide grupis on lubatud moodustada ühisvõistkondi. Eks me käime ajaga kaasas. Põhifookus on aga ikka samaks jäänud – tuua võimalikult palju lapsi spordiradadele ning innustada neid liikuma ja sportima,“ räägib ta.
Maa sool on sarja süda
Eriti aktiivselt osalevad sarjas koolid Eesti väiksematest piirkondadest. Maakohtades on ju sageli võimalusi vähem ja just kogukondlik vaim on see, mis spordi arengule hoogu annab – väiksemates koolides on õpetajad ja treenerid sageli võtmeisikud, kes mitte ainult ei juhenda, vaid ka motiveerivad ja innustavad lapsi rohkem liikuma.
Kuigi suurlinnades on rohkem valikuvõimalusi ja ahvatlusi, on viimastel aastatel ka Tallinna ja Harjumaa koolid hakanud taas sarjas enam osalema. „Eks ta nii kipub olema, et väiksematest kohtadest on rohkem võistlejaid. Näiteks Tallinna koolidest osaletakse pigem individuaalses arvestuses, aga maakohtadest tullakse rohkem kohale koolivõistkondadega. Siiski tuleb juba tiime ka Tallinnast ja Harjumaalt tasapisi juurde, sest ümberringi kasvavad sellised tõmbekeskused nagu Rae, Peetri, Viimsi jne,” annab Silvi ülevaate.
Vahepeal on kehalisest kasvatusest koolide tunniplaanis saanud liikumisõpetus ja seegi annab tunda, kui enam pole norme ja kohustust ennast ületada. Võtmeküsimus on Silvi sõnul aga just õpetajates, kes on samal ajal ka treenerid. „Kõik osalejad peavad oma maakondlikud normid ikkagi ära täitma. Nendel koolidel, kus õpetaja on ka treenerirollis on kindlasti suurem huvi, tahe ja motivatsioon võistlema tulla. Väga palju sõltub eestvedajast. Kellel on innukas eestvedaja, need ka harjutavad rohkem,“ räägib korraldaja.
Tulevaste olümpialaste kasvulava
TV10 Olümpiastarti pakub spordilastele head väljundit ennast eakaaslastega erilises atmosfääris proovile panna. Selles sarjas on võistlemas käinud paljud meie hilisemad tippsportlased. Tuntuimatest kergejõustiklastest on just seal oma tuleristsed saanud Andrus Värnik, Ksenija Balta, Marek Niit, Grit Šadeiko, Maicel Uibo, Rasmus Mägi, Magnus Kirt, Janek Õiglane ja Johannes Erm.
EOK asepresident Gerd Kanter, kes samuti on sarja võistlusareenil käinud, julgustab koole ja noori osalema. „Iga sportlase argipäev on treeningud ja pidupäev võistlused. TV 10 Olümpiastarti on hea võimalus nuusutada võistluste õhustikku, nautida liikumist ja kergejõustikku. See on noortele koht, kust leida endale õige ala. Võta oma sõbrad kaasa ja pane ennast proovile!” kutsub kettaheite maailmameister ja olümpiavõitja.
Kaamerate ees unistuste poole
TV 10 Olümpiastarti muudab eriliseks ka see, et teadaolevat ei ole nii pikalt teleekraanil kajastatud noorte võistlussarja ette näidata ühelgi teisel riigil. Nõnda annab sari meie noortele võimaluse kogeda võistlemist ka kaamerate ees ja hiljem iseennast teleekraanilt vaadata. Parimad saavad tuntud spordireporteritele intervjuu anda. See võib küll alguses hääle värisema võtta, aga kokkuvõttes lisab noorte sporditeekonnale kindlasti emotsionaalset väärtust.
Paljudele ongi ju just TV 10 olümpiastarti esimene kord olla nii suure tähelepanu keskpunktis.
Samuti on oluline, et talletatud võistluskaadrid jäävad ajalukku ning neid on tore taas üle vaadata siis, kui mõnest noorest talendist sirgub maailmatipp.
Lisaks on osalejatel võimalik tänu TV 10 Olümpiastardile oma silmaga näha meie praegusi tippe. Näiteks tänavusel esimesel etapil innustas noori discgolfi maailma esinumber Kristin Lätt. Teisel etapil ergutas võistlejaid autoralli juunioride maailmameister Romet Jürgenson. Just niisugused külalised teevad võistluspäeva veelgi erilisemaks. Noored näevad, et ka nemad võivad tulevikus olla inspireerijad järgmisele põlvkonnale.
Tihe koostöö Nike ja Sportlandiga
Ükski spordivõistlus ei tule aga toime ilma toetajateta. Võistlussarja peatoetaja on Kalevi kommivabrik ning muuhulgas on õla alla pannud ka Sportland ja Nike. „Koostöö Sportlandi ja Nike’iga ulatub juba kahekümne aasta kanti. Nende panus on olnud aastate jooksul märkimisväärne. Peaauhindadeks on jagatud mitmevõistluse finaalis nii jalgrattaid kui ka tõukerattaid ning erinevat spordivarustust. Laste- ja noortespordi toetamine on missiooniküsimus ja seda peab vaatama ning ka hindama laiemalt kui vaid kitsalt selle sarja raamistikus,“ märgib Silvi.
Nike maaletooja, AS Jalajälg juhatuse liikme Rainer Topsi sõnul tagab TV 10 Olümpiastarti sari Eesti spordi järjepidevuse. „Nike on toetanud sarja põhjusel, et tegemist on unikaalse võistlusega, mis tagab Eesti kergejõustiku ja üleüldse spordi järjepidevuse. Me usume, et mida rohkem on noores eas spordiga tegelejaid, seda suurem tõenäosus on leida uued Erki Nooled ja Gerd Kanterid. Ja veel olulisem on see, et aktiivne noortesport tagab meie rahva tervise ja elujõu,“ ütleb ta.
JÄRGMISED ETAPID
· TV 10 Olümpiastarti sarja kolmas etapp toimub 29. märtsil Tartu Ülikooli Spordihoones ja neljas etapp 17. mail Kadrioru staadionil. Finaaletapp peetakse 12.–13. juunil Karksi-Nuia staadionil.
· Tulevase, 55. hooaja avaetapp leiab aset 6. detsembril Võru Spordikeskuses.
Lisainfo sarja kohta Eesti Kergejõustikuliidu veebilehelt.
Tekst: Kärt Radik
Avafoto: Merlyn Lipp
Liis Veersalu: Eesmärgid saavad teoks läbi teadlike valikute