Juba 20. veebruaril toimuva 48. Tartu Maratoni osalejate jaoks on tänavu suurim muutus juba eelmisel aastal esmakordselt toimunud grupistardid, millega lastakse rajale korraga 1000 suusatajat. Muudatuse eesmärk on teha sõit raja alguskilomeetritel mugavamaks, rahulikumaks, ohutumaks. See aitab säästa ka raja kvaliteeti ja vähendab trügimist.
„Lainetena ehk grupistardina rajaleminekul on plusse palju ja ainus tõsiseltvõetav miinus on, et ära jääb üks ja ainuke suur stardihetk, kus rajale läheb kogu mass. Samas korraga näeb ja tunnetab seda vaid televaataja või tribüünil olev publik,” ütleb Klubi Tartu Maraton juhataja Indrek Kelk, kes lööb tänavu kaasa juba 23 korda Tartu Maratoni korraldamisel. Muide, enne korraldajaametisse asumist oli ta juba kogemustega Tartu Maratonidel osaleja, tehes oma esimese võistluse aastal 1983. Kelk lisab, et kuna korraga stardib rajale ikkagi 1000 suusatajat, ei tunneta rajal olija stardis tavapärasemast väiksemat massi, ent samas on liikuma hakates ruumi kindlasti rohkem.
Maratoni 63 km distantsil on startide vahe 10 minutit. Esimene start 63 km sõidule antakse kell 9.50, mil rajale läheb naiste eliitgrupp. Kell 10 stardivad esimesed tuhat suusatajat, 10.10 järgmised tuhat jne. 31 km esimene start Arulas antakse kell 13.30 ning järgmine lainestart 13.40.
Korraldajate jaoks on tänavune teine suur muutus Visma Ski Classicuga taasliitumine, mis toob endaga kaasa palju tippsuusatajaid, suure välismeedia tähelepanu ja palju glamuuri. „Tavasuusatajat see tõenäoliselt nii palju ei puuduta, aga see kasvatab Tartu Maratoni tähtsust maailmas veelgi ja seda ka harrastajate jaoks. Lisaks peavad korraldajad veelgi rohkem tähelepanu pöörama peentele kvaliteedidetailidele, mis oma lõpptulemusel on tuntavad kindlasti rahulikult sõitval osalejal,” kirjeldab Kelk.
Liikumist nautides
On veel üks suur muudatus, mida korraldusmeeskond tahab koos osalejatega Tartu Maratonile tagasi tuua. „Tartu Maraton ei ole ainult VÕISTLUS, kus PEAB olema parimas vormis ja kuhu on oodatud AINULT parimad suusatajad!” rõhutab Kelk. „Tartu Maraton on suurim suusasõit siinpool Läänemerd, kus ei ole häbiasi sõita rahulikult libistades nii, et tõesti naudid liikumist imelises talvises Lõuna-Eesti looduses. See on suusasõit ja laulupidu, kus saavad kokku kõik, kes armastavad liikumist talvises looduses. See on kõigi meie suusasõprade ühine manifestatsioon ja tunnustus meie liikumist ning loodust armastavale-austavale eluviisile.”
Ta lisab, et see on Tartu Maratoni päris tõeline olemus, mis suures võistlustuhinas on vahepeal pisut kaduma läinud ja varju jäänud. „Toome selle nüüd kõik ühiselt nähtavale. Tartu Maratonile on teretulnud ka kõik rahulikud kulgejad ja kõik leiavad omale sobiva ja jõukohase distantsi.”
Kriis on arendav
Kui rääkida viimaste aastate piirangutest ning korraldajate ja spordiharrastajate motivatsioonist seoses sellega, on Kelgu sõnul imelikul kombel piirangud ja koroonakriis olnud hullult motiveeriv, arendav ja rutiinilõhkuv. „Oleme viimase kahe aasta jooksul oma teenustes tormiliselt arenenud. Tõenäoliselt oleks sellised uuendused võtnud tavaolukorras arenedes aega 5-8 aastat, aga kriisis juhtuvadki asjad palju kiiremini. Ka head asjad, mitte ainult halvad!”
8. veebruaril 2022 kiitis valitsus heaks kultuuriministri ettepaneku ning alates 14. veebruarist kaob väliüritustel Covid tõendi nõue. Samuti ei pea vabaõhuüritusel osalemiseks kiirtesti tegema. Hea uudise puhul soovib korraldusriim anda spordisõpradele veidi lisaaega osalemisotsuse langetamiseks ning pikendas soodushinnaga registreerimist esmaspäeva, 14. veebruarini:
63 km – 75 eurot
31 km – 50 eurot
50% soodustust alla 18-aastastele noortele ja pensionäridele!
Registreerudes hiljemalt 14. veebruaril, lähevad stardipaigutuses arvesse ka varasemad tulemused.
Tartu Maratoni Kuubiku asemel Tartu Maratoni Klassik
Klassiku sari pakub liikumisrõõmu igal aastaajal ja iga ilmaga ning ühendab kõiki Klubi Tartu Maratoni hooaja rahvaspordiüritusi – suusata, sõida rattaga, jookse või kõnni endale meelepärasel distantsil ning sobilikus tempos. Kõik sarja kuuluvad üritused saab läbida ka virtuaalselt pikema ajaperioodi vältel enda valitud asukohas. Harrastajaid, kes teevad kaasa kõik hooaja üritused, tunnustatakse sarja medali ja diplomiga.
2022. aastal kuuluvad Tartu Maratoni Klassiku sarja
48. Tartu Maraton 20.03.2022
40. Tartu Maastikumaraton 08.05.2022
41. Tartu Rattaralli 29.05.2022
25. Tartu Rattamaraton 18.09.2022
11. Tartu Linnamaraton 01.10.2022
Martin Veisman: oluline on nautida ja tulemus kirja saada
Tänavu teeb kogu Klassiku sarja ehk kõik viis võistlust kaasa disainer, harrastussportlane ja kahe lapse isa Martin Veisman, kes on eelnevalt osalenud küll kõigil osavõistlustel, aga seni pole teinud ühel aastal kaasa kogu sarja.
Algne initsiatiiv võistlussarjas osaleda tuli tema sõnul sõpradelt, nimelt kingiti talle sünnipäevaks Tartu Maratoni pääse. „Sõbrad ütlesid, et ei ole varianti – tuleb minna rajale. Kaasa löövad mitmed sõbrad ja tuttavad ning võib-olla tuleb ka mu isa suusatama. Eelkõige lähen spordipidu ja loodust nautima. Ajaliselt arvan, et tulen Tartu Maratonil sinna viie-viie poole tunni kanti.”
Selle talvega on Martinil suusakilomeetreid kogunenud veidi üle 80, kuid maratoni ajaks on ideaalis plaanis samapalju juurde sõita. Suurimaks väljakutseteks kogu sarjas on tema jaoks suusatamine ja maastikurattasõit.
„Tartu Maratoni sarjaga olid minu esimesed kokkupuuted lapsepõlves. Meie pere on alati olnud aktiivne ning ema ja isa vedasid meid ikka õega Tartus alatasa tilluvõistlustele. Suusamaratoniga on mul kahetised emotsioonid – olen kahel korral rajal olnud. Kaitseväes võtsin vastu väljakutse läbida rootsi puusuuskadega Tartu Maratoni. Suusad hästi raja sisse ei mahtunud ja tegu oli pika matkaga, kus sõbraga tegime mitmeid suitsupause ja nautisime toidupunktides võistlusmeeleolu. Teisel korral olin paremini valmistunud ja käisime abikaasaga Pirital suusatrennis. Kahjuks läks suusaklamber poole distantsi peal katki. Ametlikku tulemust kirja ei saanud, aga sõitsin lõpuni.”
„Selgi korral on tähtis tulemus kirja saada,” ütleb Martin. „Minu jaoks on spordil oluline roll tööst väljalülitamiseks ja looduse ning liikumise nautimiseks. Teen seda kõike eelkõige hea enesetunde jaoks!”
Martinit toetab võistlussarja läbimisel Sportland, mis on tema sõnul koht, kust ta on alati leidnud seiklusspordiks parima varustuse, olgu selleks jooksujalats või suusk. „Sportlandiga on läbi aegade kokkupuutepunkte olnud erinevaid. Keskkooli lõpus sai korraldanud tänavakorvpalli võistlust, mille peasponsoriks saime Sportlandi. Disainerina olen kujundanud ja juhtinud fotoshoote näiteks kampaaniatele „Minu sport, minu kirg”. Ise olen olnud ka korduvalt mõjuisikuna pildi peal olnud, viimati adidase Boost reklaamides.”
Tekst: Gerli Ramler
Saame tuttavaks - Eesti freestyle suusatamise tulevikutäht Hanna Maria Antson