Saame tuttavaks – Eesti freestyle suusatamise tulevikutäht Hanna Maria Antson | Sportland Magazine

Jaga „Saame tuttavaks – Eesti freestyle suusatamise tulevikutäht Hanna Maria Antson“

Saame tuttavaks – Eesti freestyle suusatamise tulevikutäht Hanna Maria Antson

Hanna Maria Antson (17) on pärit aktiivsest perest, kus tema kolmikutest vanemad vennad on tegelenud mitmete spordialadega. Kolm aastat tagasi leidis sportlik neiu enda jaoks selle õige ning rühib vapralt Kelly Sildaru suurtes jälgedes. Hetkel ravib Hanna küll vigastust, aga teeb kõik selleks, et võimalikult valutult ja kiirelt suuskadele naasta.

Kuidas sa suusatamise juurde jõudsid?

Olin vist kümnene, kui nägin intervjuud Kelly Sildaruga. Sel ajal teadsin freestyle suusatamisest ainult niipalju, et üks Eesti tüdruk tegeleb sellega maailmatasemel. Kellylt küsiti muuhulgas, kas mõnikord on trenni minek vastumeelne. Selle peale vastas ta, et läheb alati ülima heameelega trenni ja isegi ootab treeninguid.

Tol hetkel mõtlesin, kuidas see võimalik on ning miks mulle on trenni minek vahel vastumeelne. Olen väikesest peale olnud sportlik ja tegelenud paljude spordialadega – ujumine, triatlon, jalgpall, kergejõustik. Justkui otsides seda õiget. Freestyle suusatamine tundus sel hetkel olevat „asi”, millega vaid Sildarud tegelevad. Ei olnud lihtsalt nii, et lähen ka suusatrenni.

2016. aastal värskelt avatud Spot of Tallinnas algasid freestyle suusatrennid, aga vanemad ei pidanud siiski mõistlikuks teises linna otsas trennis käia. Olin tegelikult väga kurb, jätkasin siiski kergejõustikuga. 2018. aasta lõpus kuulsin poolkogemata klassiõelt, et Nõmmel on suusamägi. Viskasin sellele samal päeval pilgu peale ja sain teada, et seal on ka freestyle suusatrenn. Teadsin, et enam ma järele ei anna ja palun vanemaid nii kaua, kuni trennis kirjas olen.

Nii läkski ja juba esimeses trennis tundsin, et olen leidnud õige spordiala. Mitte kunagi varem pole ma ennast nii hästi tundnud. Käin treeneritele sageli peale ega jõua järgmist trenni ära oodata.

Hanna Maria Antson

Kas peale Kelly on sul veel eeskujusid?

Kelly on tõesti kirjeldamatult hea suusataja. Ta sõidab tehniliselt väga puhtalt ja on väga järjepidev. Pean teda üheks oma parimaks sõbraks, kes mind tohutult inspireerib.

Mihkel Ustav on mind super hästi treeninud. Lisaks suusatamisele olen temalt õppinud väärtustama hea treeneri omadusi ja seda, kuidas elu natuke chill’imalt võtta.

Tegelikult saan inspiratsiooni paljudelt suusatajatelt, sest kõik, kes minust paremad on, annavad mulle eeskuju ja on omamoodi sihiks edasipürgimisel. Käesoleval hooajal olen vaimustunud just naiste kiirest taseme tõusust, mis motiveerib mind veelgi rohkem tegutsema.

Hanna Maria AntsonMiks sulle freestyle suusatamine nii meeldib?

Esiteks ma ei kujutaks oma elu üldse ilma spordita ette ning freestyle suusatamine on lihtsalt palju enamat. Mingil seletamatul põhjusel ei tunne ma end kusagil paremini kui mäel – olen seal alati suurima heameelega ning tunnen ennast justkui kodus. Kui see oleks kuidagi võimalik, ma oleksingi 24/7 seal. Lisaks nauditavale adrenaliinile, on see minu jaoks teraapiline.

Keskendun alati 100% ning suudan argimured suusatades kõrvale lükata. Suusatamine justkui voolaks minu vereringes. Ka teiste trikke vaadates käivad mul kehast trikkide liigutused läbi.

Kuidas sa motivatsiooni leiad ja raskuseid ületad, kui neid peaks tekkima?

Pigem pean ennast tagasi hoidma, sest olen kogu aeg motiveeritud. Muidugi tuleb mõnikord väga keerulisi olukordi ette, kuid tugeva motivatsiooniga on ka raskused ületatavad. Tahe jätkata ja pingutada on alati peajagu üle. Praegugi suusatamisest eemal olles tunnen, kuidas mu tahe iga päevaga suuskadele saada kasvab ja ma lihtsalt ei suuda seda ära oodata. Seetõttu pühendan enamuse päevast taastusravile, pidades meeles, et kaudselt tegelen praegugi suusatamisega.

Mis vigastus sul täpsemalt on ja kuidas see juhtus?

Mul on eesmise ristatisideme ehk ACLi vigastus. See on raske vigastus, kuid freestyle suusatajatel kahjuks kõige enam esinev. Rebestasin sideme novembri alguses, kui elasin ja treenisin Põhja-Soomes.

Harjutasin ühel kõrgemal rail’il trikki, mis oli mul pikalt hästi välja tulnud ning tahtsin seda natuke keerulisemaks arendada. Ühel katsel aga nägin, et tulen rail’i pealt varem maha. Maandusin kergelt kükki ja minu üllatuseks tegi see väga palju valu. Otsus mitte edasi sõita ja pikali visata, tuli väga kiirelt. Lisaks arvan, et vigastuse tekkimisel mängis rolli see, et olin sel perioodil natukene liimist lahti, aga mäele läksin sellest olenemata.

Kuidas taastusravi välja näeb ja kuidas vaimselt vastu pead?

Novembri lõpus tehti mulle operatsioon, pärast mida olen taastumise nimel iga päev palju vaeva näinud, sest kava on üpris tihe. Teen koostööd füsioterapeudiga, kes mind suunab ning põlve paranemist jälgib. Olenevalt päevast teen kaks-kolm korda päevas kergeid harjutusi ja sõidan ratast, kolm korda nädalas teen raskemaid harjutusi jõusaalis ning kaks korda käin basseinis. Siiski on oluline jalale ka puhkust anda. Ülejäänud keha jaoks teen eraldi kaks-kolm korda nädalas trenni, sest ei tohi ära unustada, et kõik teised kehaosad on ju täiesti terved.

Vaimne pool on mulle ääretult tähtis ja seetõttu ka sellega tegelemine. Mind toetab spordipsühholoog, kellega teatud intervalli tagant tööd teeme. Kirjutan igapäevaselt tänupäevikut, mis on aidanud tõsta mu üldist rahulolu. Lisaks üritan tiheda kava vahelt võimalikult sageli mediteerida, sest see meeldib mulle ja tunnen, kuidas see mu meeleseisundit alati positiivsemaks muudab.

Millised on sinu lähema kahe-kolme aasta plaanid?

Hetkel olen vigastatud ning võistlustega seotud plaanid lükkuvad järgmisesse aastasse. Plaan on alustada Euroopa karikasarja ja muude FIS sarja võistlustega ning niimoodi FISi punkte koguda. Võistelda ka väiksematel võistlustel, et kogemusi korjata.

Ülejärgmiseks hooajaks tahan koguda piisava arvu punkte, et osaleda MK-etappidel ja MM-il. Euroopa karikal on eesmärgiks poodiumile jõuda. Pikemas plaanis on unistuseks ja eesmärgiks 2026. aastal Milano taliolümpiale ning X-mängudele kutse teenimine.

Tänasel päeval keskendun taastusravile. Olen 100% sellele pühendunud ja püüan mitte liiga palju suusatamisele mõelda. Sügisesest on plaan välismaale treenima minna.

Hanna Maria Antson

Kui suur on su meeskond ja lähimate toetajate ring?

Peamine meeskond on mu perekond, eriti mu ema, kes peab pidevalt töö kõrvalt mänedžeri rollis olema, kuna asjaajamist suusatamise ümber on väga palju. Olen selle eest väga tänulik, et ta mind nii palju aitab, kuid samas tunnen, et mõnikord on liiga palju asju, mille eest meil tuleb vastutada.

Suusatamise poole pealt olen alati üritanud leida häid treenereid ja treeningvõimalusi, kus kiiremini edasi areneda. See on olnud aga paras katsumus. Kelly ja Mihkliga olime vahepeal täitsa ühine meeskond, aga paratamatult on hooaegu, kus koos treenimine on erinevate võistlusreiside pärast raske. Seetõttu olen üritanud leida uut head tiimi.

Enne vigastust sain kogemuse Ruka akadeemias treenides. Tulevast sügisest tahan minna mõnda Euroopa akadeemiasse, kus saaksid koos tiimiga teha sihipärast tööd tippu jõudmiseks. Olgugi et me sel aastal Kelly ja Mihkliga koos ei treeni, on nad siiski mulle suureks toeks ja räägime suusatamisest ikkagi väga palju. Lisaks toetavad mind füsioterapeut, spordiarstid ja spordipsühholoog.

Millised on sinu lemmik suusakeskused?

Kindlasti on meile kõige lähemal asuv parim suusakeskus Rukal. Mulle tõesti meeldib sealne park, see on omamoodi kodune, kuid väga tasemel. Eriti mõnus on seal kevadel, kui päike paistab ja lumi on väga pehme. Euroopas olen käinud Hintertuxis ja Saas-fees. Mõlemad kogemused olid väga ägedad ja vahvad – kõrgmäestikes on ikka hoopis teine tunne suusatada.

Olen käinud ka Hollandis Landgraafi sisehallis treenimas. Ka seal oli väga huvitav, sest temperatuur ja „ilm“ on kogu aeg täpselt samad. Austrias on väga äge koht Bangerpark, kus on airbag ehk õhkpadi. Oleme seal paar korda uusi trikke õppimas käinud. Tänapäeval õpitakse sageli uued trikid airbag’il enne selgeks, sest sinna saab ohutult ja valutult maanduda.

Kuidas sa Eesti keskuseid hindad ja mida algajatele soovitad?

Tallinlasel on kindlasti hea alustada Nõmmel või Viimsis. Mulle on Nõmme kodusem, mistõttu soovitaksin seda. Lõuna-Eestis on mu lemmikuks Kuutsemägi. Seal on palju nõlvu ning saab valida erinevate raskusastmete vahel.

Väike-Munamägi on ka väga lõbus, kuid kindlasti järsum. Samas on täiesti algajatele igas keskuses õppenõlv, kus saab õppimist väga rahulikult alustada. Kokkuvõttes arvan, et igal pool on väga tore suusatada ja tegelikult pole suurt vahet, kust alustada.

Tekst: Kärt Radik

Fotod: erakogu

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.

Sarnased postitused

Järgmine postitus:

Liisa Pärnpuu: Polar Ignite 2 spordikell on väga kasutajasõbralik

Edasi skrollides kuvatakse järgmine postitus