Basseini asemel avaveekokku ujuma! | Sportland Magazine

Jaga „Basseini asemel avaveekokku ujuma!“

Basseini asemel avaveekokku ujuma!

Suve lĂ€henedes on tĂ€pselt Ă”ige aeg, et basseinis ujumine vĂ€rske Ă”hu ja karge vee vastu vĂ€lja vahetada. Miks ja kuidas avaveekogude vĂ”lusid ujumiseks Ă€ra kasutada, rÀÀgib triatleet Margus PĂŒvi.

Avaveeujumise harrastamiseks sobivad nii mered, jĂ€rved kui jĂ”ed. Kuna Eesti geograafilised tingimused pakuvad veekogusid igale maitsele, on PĂŒvi sĂ”nul meie riik suurepĂ€rane koht, kus selle spordialaga tegeleda. Olles ĂŒks triatloni kolmest alast, on avaveeujumise oluliseks harrastamise kohaks just triatloni vĂ”istlused. Üha rohkem toimub ka ainult avaveeujumisele keskenduvaid treeninguid ja vĂ”istluseid, sest PĂŒvi sĂ”nul on spordiala Eestis kasvav trend.

Avaveekoguga tuleb harjuda

„Avavees on alati poid, mille suunas peab ujuma,“ seletab PĂŒvi spordiala olemust ning lisab, et vees sihi peale liikumiseks toimib kĂ”ige paremini krooli ujumine. Kuna sirgelt poi suunas ujumine on algajatele eraldi vĂ€ljakutseks, vĂ”iksid PĂŒvi soovitusel esimesed treeningud toimuda jĂ€relevalvega, mida pakuks kas treener vĂ”i vajadusel isegi kalda peal ootav sĂ”ber vĂ”i pereliige. „Kui minna esimesele treeningule, siis oluline on see, et sa harjuksid avaveega. Distants alguses ei olegi nii oluline,“ rÀÀgib kogenud triatleet, kelle sĂ”nul vĂ”ib algajale harjumatu olla nii sĂŒgav pĂ”hi kui ka veekogus olevad vetikad ja kalad.

Ujujat aitab varustus

Avaveeujumine PĂŒvi sĂ”nul palju varustust ei nĂ”ua. „Kui veetemperatuur on soe, siis piisab ainult ujumispĂŒkstest/trikoost, ujumisprillidest ja ujumismĂŒtsist,“ ĂŒtleb mees ning lisab, et alla 23 kraadises vees on ujujale suureks abiks kalipso, millega tĂ€nu selle sooja hoidvale funktsioonile on vĂ”imalik ujuda kuni 14 kraadises vees. „Kui on soov minna veel madalama temperatuuriga vette, siis peaks kasutama juba kalipsosokke, kalipsomĂŒtsi ja kalipsokindaid,“ ĂŒtleb PĂŒvi, kelle sĂ”nul aitab kalipso lisaks sooja hoidmisele ka paremini ujuda, sest see tĂ”stab puusad rohkem veest vĂ€lja ning paneb kiiremini liikuma ka kĂ€ed. „Aga seda kĂ”ike peab proovima,“ tĂ”deb mees ja soovitab esimesed kalipsoproovid teha koos treeneriga, sest kalipso paneb ujujat vees mĂ”nevĂ”rra teistmoodi tundma.

Sama tĂ€htsad on spordiala varustuses ka ujumismĂŒts- ja prillid, millest esimese soovitab PĂŒvi ujujatel valida just erksates toonides, et ennast vees teistele nĂ€htavaks teha.

Avaveeujumine on emotsionaalselt positiivne

Avaveeujumise harrastamine on ideaalne tervisliku eluviisi saavutamiseks ning spordiala on PĂŒvi sĂ”nul ka ĂŒks lihtsamaid viise, kuidas kiiresti koormus kĂ€tte saada. „20 minutit ujumist on vĂ”rreldav umbes 40 minutilise jooksuga vĂ”i pooleteise-kahetunnise rattatreeninguga,“ kirjeldab PĂŒvi spordiala kasutegurit. Triatleedi sĂ”nul tasub avaveekogusid siseujulate asemel just seepĂ€rast eelistada, et enamus basseine on ĂŒlerahvastatud ning suvel suletud, kuid mis veelgi tĂ€htsam, avaveekogudes ujumine vĂ”ib olla vĂ€ga nauditav ning lausa silmi avav. Meeldivalt kirjeldab Margus PĂŒvi triatloni vĂ”istlusi, kus on ujutud EmajĂ”es. „See, kuidas paistab veest linnapilt, on hoopis teistmoodi kui kalda pealt ning emotsionaalselt on see vĂ€ga positiivne,“ rÀÀgib triatleet, kelle sĂ”nul avavees ujumine vĂ”ib olla vĂ€ga lahe ja fun.

Tekst: Kristi Tirmaste
Pildid: Ironman ja Zoot

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.

Sarnased postitused

JĂ€rgmine postitus:

VÔluva golfimÀngija teekond golfitreeneriks

Edasi skrollides kuvatakse jÀrgmine postitus