Sportlikust väikelinnast Elvast on pärit lõviosa meie endisi ja ka tänaseid suusaalade tippe. Elva Suusaklubi asutamisest alates presidendi ametis olnud Tõnu Põder (66) rääkis legendaarse suusaklubi loomisest ja tegemistest.
Kõik, kes lõpetanud Tartu maratoni Elva mändide all või sattunud niisama sellesse võluvasse linnakesse, võivad kinnitada, et Elvas on eriline ja sportimist ning liikumist toetav õhkkond. Hoolimata heitlikest talvedest on suusaarmastus seal jätkuvalt alles. „Meie tegevuse põhieesmärgiks on arendada igas vanuses inimeste suusatamise oskust piltlikult öeldes Võrtsjärvest Peipsini. Traditsioon on see, mis meid on kandnud,“ rõhutab Tõnu Põder vestluse jooksul mitu korda.
Elva Suusaklubi loodi 2001. aastal
„Nagu mitmed teised spordiklubid paarkümmend aastat tagasi, nii langes ka Elva klubi loomine aega, mil Eestis suleti kõik spordikoolid kui nõukogude aja jäänukid,“ räägib mees klubi loomisest. Lisaks suusaklubile asutati sportlikus Elvas teisigi klubisid, näiteks tuntud jalgrattatreener Kalmus, kelle käe all alustas treeninguid kahekordne olümpiavõitja Erika Salumäe, hoolitses ratturite järelkasvu eest.
Vastloodud spordiklubidele lubati riigipoolset toetuse jätkumist ning treeneritele palga maksmist, kuid reaalsuses on klubid pidanud ise hoolitsema nii treenerite kui ka laste eest.
Klubi kuue asutaja hulka kuulusid muuhulgas Eesti parimate laskesuusatajate treener Rein Pedaja, AS RPM tegevdirektor Enno Kuldkepp ning kahevõistlejate treener Andrus Ilves, Kristjan Ilvese isa.
Eesti suusatippude plejaad
Vägisi hingusele pandud spordikoolist tulid klubi noorliikmeteks laskesuusatajad Kauri Kõiv, tema tädipoeg Roland Lessing, Indrek Tobreluts jpt. Samuti suusahüppaja Illimar Pärn, kes sel hetkel tõusis juba Eesti esinumbriks.
„Liikmelisuse mõttes oleme kogu aeg täitnud n-ö põhikirjalisi eesmärke ehk meil on klubis kõik vanuserühmad kaetud. Esindatud on kõik suusaalad peale mäesuusatamise ja vigursuusatamise. Ametlikult on liikmeid natuke alla saja, aga kaasatud on oluliselt suurem ring inimesi. Iga alaealise lapsega käivad kaasas ka vanemad, nii et see number on kaks-kolm korda suurem. Samuti on meil palju veterane, kes toovad omaealiste tiitlivõistlustelt medaleid,“ annab klubi president ülevaate.
Tänastest olümpialastest, kes osalesid ka Pekingis, on klubi hingekirjas kahevõistleja Kristjan Ilves ja suusahüppaja Kevin Maltsev. „Eestis ei ole hetkel kahjuks sellist oskusteavet nagu Norras. Samuti on legendaarsel Elva suusahüppemäel ohtlikkuse tõttu keelavad lindid ümber ehk väikesed poisid ja ka tüdrukud peavad Otepääle hüppama minema. Aga kunagi alustas Kristjan just siin tornis oma hüppetreeninguid,” heidab ta pilgu ajaloole.
Elva – Eesti laskesuusatamise kants
„Heino Mäesalut võib pidada meheks, kes tõi Elvasse laskesuusatamise ning arendas ala igakülgselt edasi. 70. aastatel asendati suurekaliibrilised ja ohtlikud vintpüssid 5,6 mm läbimõõduga torudega relvade vastu, mis muutis ala oluliselt ohutumaks. Kui varem lasti 150 meetri pealt, siis tänu uutele relvadele vähenes vahemaa 50 meetri peale, mis muutis ka treeningute läbiviimise maa-ala mõttes oluliselt lihtsamaks. Just seda aega võib pidada Elva kui Eesti laskesuusatamise pealinnaks saamisel,“ räägib Tõnu Põder.
Elvast pärit üheksast olümpial käinud sportlasest on enamik laskesuusatajad, kuid neist eraldi toob mees hoopis esile kolm nime, ilma kelleta ei oleks tema meelest laskesuusatamise traditsioonid jätkunud. „Omas ajas kõige kõvemad mehed olid minu meelest Mati Paavo, Agu Lamp, Rein Pedaja, Mati Martin ning Ants Sumberg, kes suutsid näiteks teatesõidus tulla NSVL meistriks. Mati Paavo oli ka nõukogude koondise liige, mis vähemusrahvaste pideva eiramise tõttu, oli tollal erakordne saavutus,” tõstab ta esile.
Kõik laskesuusatajad on omal ajal alustanud murdmaasuusatamisega. „Laskesuusatamise juurde kutsuti lapsed, kes käitusid hästi ja kellel oli hea silmanägemine,“ valgustab Tõnu Põder tagamaid.
Tipptreenerid ja klubipoolne toetus
Hingekirjas on praegu vaid kolm treenerit, kuid kõik on oma ala parimad spetsialistid – endine tipplaskesuusataja Roland Lessing, legendaarne Rein Pedaja ja kolmandaks treeneriks on Andrus Ilves, kellel käivad mõnikord ühiskondlikus korras abiks Tartu Ülikooli kehakultuuri teaduskonna lõpetanud endised sportlased, kuna ta ise peab noorema pojaga tihti välismaal viibima.
„Kahevõistlejad ja suusahüppajad käivad juba ammu Otepääl hüppamas, kuigi klubi loomise ajal suutsime toonast linnavalitsust nii palju mõjutada, et Elva hüppetorn renoveeriti ja ka ise aitasime nõu ja jõuga. Väikene Kristjan Ilves potsatas samuti sealt alla. Tänasel päeval käib selle renoveerimine ka väikesele linnale üle jõu, rääkimata ühest eraklubist,“ kirjeldab president reaalsust.
Ajas on mitmed eesmärgid ka muutunud. „Omal ajal oli eesmärk, et laskesuusatamine ellu jääks. Olgem ausad, pärast murdmaasuusatamist oli tükk tühja maad. Samuti soovisime, et tänavalaternate katkiloopimise asemel, oleksid lapsed distsiplineeritumad ning kutsusime nad trenni. Praegu on peaeesmärk laste nutiseadmetest eemal hoidmine ning laiemalt oskusteabe säilitamine, et ei tekiks õpitut abitust tulevikus, seda nii suusatamise kui ka suusahoolduse osas,“ räägib Tõnu Põder muutunud olukorrast.
Ta lisab tagasihoidlikult, et väikeses Elva linnas hoolitseb klubi nii laste suuskade kui ka treeningriiete ja võistlustel käimise eest. Suusad, rullsuusad, suusakepid, suusamäärded padrunid ja muu sarnane on lastele tasuta, treening- ja võistlusriiete eest peavad lapsed poole ise tasuma. Kuutasu on pigem sümboolne ja distsiplineeriva iseloomuga ehk 18 eurot.
„Väikelinna lastevanematelt rohkem küsida ei tohi, sest lisaks klubipoolsele tasuta suusavarustusele vajab sportiv ning samal ajal sirguv laps palju muudki, mida saab pakkuda ainult kodu. Olen väga tänulik, et tänu Klubi Tartu Maratonile, on meie kasutatavad suusarajad hooajaringselt korras ja seda suuresti tänu Assar Küti ennastsalgavale tööle. Ajalooliselt on märgiline ka fakt, et eestiaegsest Kaitseliidu Elva lasketiirust üldse arendati spordikeskus, mis praegu kannab nime Tartumaa Tervisespordikeskus ning võõrustab muuhulgas ka Tartu Maratoni finišit,“ valgustab ta.
Lapsed armastavad suusatada
Lõpetuseks uurin Tõnu Põdralt laste suusaarmastuse kohta, et kas ikka on lootust või vanemad sunnivad. „Laste suusaarmastus on Elvas täiesti alles. Klubi kogunemistel ja väliüritustel tulevad tihtilugu lisaks klubiliikmete õdedele-vendadele, emadele-isadele kohale ka paljud teised lapsed. Samuti korraldame erinevaid võistlusi. Kerge ei ole, aga üritame vastu pidada,” lõpetab Elva suusatamise üks elushoidjatest optimistlikult.
Tekst: Kärt Radik
10. Rapla Selveri Suurjooks toimub 28. mail