Homne päev: pilt on parem kui viis aastat tagasi | Sportland Magazine

Jaga „Homne päev: pilt on parem kui viis aastat tagasi“

Homne päev: pilt on parem kui viis aastat tagasi

See vanuseklass osaleb B-divisjoni EM-il Austrias 23. juulist 2. augustini. Vastasteks on kuueses A-alagrupis Inglismaa, Albaania, Šveits, Poola ja Bulgaaria.

Rait Käbin, teie esmamulje koondise kandidaatidest? Kuidas hinnata seda aastakäiku materjali ja mängupositsioonide seisukohast?

Tunnen suuremat osa mängijatest põhimõtteliselt juba mini-vanuseklassist peale ning olen nende arengu ja tegemistega kursis – seega mingit suurt üllatust minu jaoks pole olnud. Kindlasti on kasuks tulnud see, et paljud poisid saavad mänguminuteid juba ka meeste meistriliigas ning Norman Käbin ja Robert Valge ka Balti liigas. Meil on olemas täiesti konkurentsivõimelised tagamängijad, suurimaks murekohaks on korvialune võimekus. Kokkuvõttes selline ühtlane punt, kus selget liidrit pole veel välja kujunenud.

Kas suvisele EM-ile mõeldes oled pigem optimistlik või mõõdukalt pessimistlik? Mis muret teeb?

Meie kui treenerite peamiseks ülesandeks on see, et teatud mängijad saaksid rahvusvahelises konkurentsis mängida just nendel positsioonidel, kus nad meeste korvpallis peaksid tulevikus asuma. Tänu sellele võime mingil määral tulemuses järele anda, aga pikemas perspektiivis ning mängijate individuaalse arengu seisukohalt peaks see olema õige tee.

Muret teeb see, kas mängijad on selleks võimelised. Näiteks oleme küsimuse ees, kas mängida kolme tagamängijaga korraga ja sellega n-ö kunstlikult mängus püsida või siis suruma ikka pikemaid poisse täitma rolle, mida nad koduklubides pole harjunud kandma.

Millised mängijad lisanduvad veel kandidaatide ringi?

Kindlasti tahaks näha Ilja Stankevitšit, Carlos Jürgensit. Oma võimaluse peaks kindlasti veel saama Karl Suurorg ning ilmselt ka Olger Antsmaa.

U18 mängijate analüüs

Artur Arhangelski
Kiire, tugeva jalaga, füüsiliselt heas konditsioonis mängija. Plussideks hea läbimurre, miinuseks mänguolukordade hindamine ja ebastabiilne vise. Koondisesse saamiseks konkureerib sama positsiooni mängijatega – Valge, Jürgensi ja Viilupiga.

Kregor Hermet
Plussideks hea „mängulugemine“ ning kohavalik. Lisaks veel kõvasti üle keskmise keskpositsiooni vise. Suurimaks miinuseks on füüsiline võimekus, eriti jalgade töö. Väljavaated koondisesse pääsemiseks on head, kui suudab enda kallal tööd teha.

Taavi Jurkatamm
Hindab hästi olukordi nii kaitses kui ka rünnakul, suudab mängida nii nägu kui ka selg korvi poole. Kasvanud viimastel aastatel väga kiiresti ning lihaskond pole järele jõudnud, seega vajab aega.

Jürgen Jürgenson
Füüsiliselt kõige võimekam, põhimõtteliselt koos Tormi Niitsuga ainus, kes ei karda tugevat füüsilist kontakti. Koduklubis on temaga väga kõvasti vaeva nähtud. Miinuseks see, et hindab tihti mänguolukordi valesti ning ei „loe“ mängu.

Toomas Koll
Kõvasti vajavad järeleaitamist nii füüsiline kui ka tehniline pool. Ta ei tundnud ennast treeningutel ja mängudes mitte just ülemäära enesekindlana, aga tahtmist jagub. Selleks, et meesteklassis läbi lüüa, on vaja kõvasti tööd teha. Plussideks see, et alati kuulab treenerit ja on väga püüdlik.

Norman Käbin
Kuna oli pikalt haigusega korvpallist ja spordist üldse eemal, siis kindlasti on see tema sooritustele oma jälje jätnud. Plussideks on „mängulugemine“ ja korralik tehniline pagas, suurimaks miinuseks mängujuhi kohal enese kehtestamine ja mängu enda kontrolli alla saamine.

Karl-Joosep Lüüs
Väga hea mulje – alati võitluslik ja väga püüdlik. Olen kindel, et temas on kindlasti rohkem peidus, kui ta selle lühikese ajaga näitas, ja edaspidi ongi meie ülesanne see temast kätte saada.

Tormi Niits
Põhimõtteliselt on võimeline mängima positsioonidel 3–5 ja seda eriti kaitses. Konkurentsitult parim võitleja, igasse olukorda sekkub suure tuhinaga. Treeneri jaoks heas mõttes „must hobune“, kes võib oma võitluslikkusega äratada kogu meeskonna. Suurimaks miinuseks pallikäsitsus ning väga ebastabiilne vise.

Ivalo Pajumets
Mingil määral nagu Niitski „must hobune“, samuti suurepärane võitleja ning heal päeval on võimeline ka skoori tegema. Suudab kaitses katta nii pikemaid kui ka lühemaid mängijaid. Saab mängust aru. Miinuseks ebastabiilne vise.

Ron-Arnar Pehka
Tõsine töömees, väga eeskujuliku suhtumisega. Teistest mängujuhtidest veel aasta noorem ja seetõttu on tema roll ka väiksem olnud. Hea pallikäsitsusega. Mängujuhi positsioonil „põrgatab tihti üle“ ega jaga palli piisavalt.

Siim-Markus Post
Võib öelda, et meeskonna hing, alati hingega mängus sees. Ka väljaspool platsi hoiab meeleolu üleval. Suurimaks plussiks nahaalsus – ei karda kedagi ja alati tahab tõestada, et tema on parem. Mängujuhi kohta ajab kohati liialt taga oma punkte ja võtab ettevalmistamata viskeid.

Madis Soodla
Eesmärgiks on teda nihutada positsioonile 4, sest suudab edukalt mängida 1–1 vastu ka näoga ettepoole ning tal on ka korralik vise. Natuke veel puudu agressiivsusest, just lauavõitluses, aga muidu parameetritelt täitsa korvpalluri kujuga, kui veel natuke sitkemaks ja jõulisemaks saaks.

Robert Valge
Väga hea stardikiirendusega mängija, kes on võimeline minema lõpuni või siis sooritama põrgatuselt keskpositsiooni viske, mis on suhteliselt harva ettetulev oskus noortekorvpallis. Aeroobne võimekus hea ning enesekindlus kasvanud kõvasti tänu treeningutele ja mängudele meeste hulgas. Miinuseks kohavalik kaitses ning 1–1 kaitsemäng palliga ründaja vastu.

Sander Viilup
Teinud suvel füüsilise poolega kõvasti tööd, mida oli kohe märgata, ning jalad nüüd tunduvalt tugevamad kui eelmisel suvel. Mõistab mängu ega tee lollusi, treener saab teda usaldada. Kohati jääb puudu nahaalsusest ja enesekindlusest. On mitmeid olukordi, kus ta võiks olla rohkem „paha poiss“.

[alert color=”violet” icon=””]Nime järel pikkus, praegune klubi ja kasvatajaklubi

Artur Arhangelski
(182 cm), Loimaa Bisons / BC Tarvas / Rakvere SK / Virumaa PK

Kregor Hermet
(197), Audentese SK

Taavi Jurkatamm
(201), Audentese SK

Jürgen Jürgenson
(205), Erkmaa KK

Toomas Koll
(205), Rafter SK / BC Kalev/Cramo

Norman Käbin
(186), KK Pärnu

Karl-Joosep Lüüs
(202), KK Viimsi

Tormi Niits
(196), TÜ ASK / Orissaare Sport

Ivalo Pajumets
(193), Rapla KK

Ron-Arnar Pehka
(185) Audentese SK

Siim-Markus Post
(184), SK BC Karjamaa / KK HITO

Madis Soodla
(206), SK RIM / KA Tallinna

Kalev Robert Valge
(192), Audentese SK / KK Pärnu

Sander Viilup
(190), KK Seitse / KK Pärnu

Arnold Mitt
(206), Reggio Emilia / Erkmaa KK (Võru)[/alert]

[alert color=”grey” icon=””]Noored eile ja täna

Enne taasiseseisvunud Eestit oli TSIK-i kasvandike väljundiks NSV Liidu noorte- ja juunioridekoondis. Tiitlivõistlustelt tõid medaleid Anatoli Krikun, Maret-Mai Otsa, Heino Enden, Tiit Sokk, Peep Jõgi, Aivar Kuusmaa.

90ndate keskpaigast saadik osalevad Eesti järelkasvukoondised EM-turniiridel: U18 noormehed alates 1994. aastast, U16 poisid 1995. a, neiud 2002. a, tüdrukud 2004. a. EM-idel on edukalt osalenud ka noormeeste U20 koondis.

U18 noormehed on mänginud kõrgemas ehk A-divisjonis kahel järjestikusel aastal. 2006. a suvel saadi B-divisjonis Rumeenia järel (mängisid Tulit, S. Sokk, Eichfuss, Kurbas, Pilk) teine koht ning jõuti 2007. a A-divisjoni, kus oldi 12-s. Koondises tegid kaasa Vene, Sokk, Klementsov, R. Raadik jt. 2008. a jäi see koondis paraku A-divisjonis viimaseks.

Edukamalt läks U20 noormeestel, kes 2011. a said B-divisjonis Gruusia järel teise koha – poolfinaalis alistati Belgia 64:61 (Veideman, Soo, M. Dorbek, Raap, Kaldre, Puidet). 2012 oldi A-divisjonis 15ndad, võideti Gruusiat ja Montenegrot. 2013. a peeti U20 EM-finaalturniir Tallinnas, mis on FIBA egiidi all peetud võistlustest kindlasti Eesti jaoks seni olulisim olnud. Hoolimata teatud sportlikest ootustest läksid meie poisid sel turniiril lati alt läbi – tulemuseks eelviimane ehk 19. koht. Koduses Saku Suurhallis võideti küll kolm mängu, kuid otsustavad lahingud kaotati.

Kaasa tegid Laane, Paasoja, Nurger, Saare, Metsalu, Schleicher, Jurtom, Talumaa jt. Tüdrukutest tegi mullu suvel konkurentsitult parima tulemuse U18 neidude koondis: Kadri-Ann Lass, Marie Roosalu, Tatjana Razguljajeva, Kadri Uiga jt, kes saavutas B-divisjonis Ungari järel väärika teise koha. Sellega lunastati koht A-divisjoni. Noortekoondiste jaoks on igal aastal enne EM-i vähemalt kaks olulist tähist: Nordic Cup mais ning Balti matš juunikuus.[/alert]

 

Tekst Aldo Maksimov

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.

Sarnased postitused

Järgmine postitus:

Pikk blond eesti mees USA eliitülikoolis

Edasi skrollides kuvatakse järgmine postitus