Rahvaliiga tõi mullu, oma ajaloo viiendal hooajal, 17 Eesti paigas volleväljakutele kokku enam kui 1300 harrastussportlast, mis tähendas sarja uut osalusrekordit. Ülakaalukalt kõige populaarsem võistluspaik on Pirita rand, millele järgnevad vana võrkpallikants Võru ja Taebla.
“Kui võtsin kaks aastat tagasi koos abikaasaga korraldamise enda peale, oli huvilisi etapi kohta umbes 50, kuid nüüd on see number kolmekordistunud,” rõõmustab Pirita etapi korraldaja Steiv Silm. “Võrkpallisõpru tuleb aina juurde ja tulevikus peame ehk mõtlema hakkama, kas ikka jõuame kõiki teenindada.” Ta on veendunud, et aasta-aastalt kasv jätkub. “Heameelt valmistab ka see, et kuigi ilmad olid väga heitlikud, alates tugevast vihmasajust ja lõpetades mõnusate suviste soojakraadidega, ei kõikunud osalejate arv nii suurelt, kui ehk eeldanuks.”
Mängurõõm on tähtsaim
Erinevalt näiteks jalgpalli rahvaliigast on rannavolle etapid üles ehitatud nii, et mängurõõm säiliks ka nendel, kes ei oska veel nii hästi mängida. Süsteem on iseenesest lihtne. Teisipäeval kell kaks panevad korraldajad randa telgi ja võrgud üles ning kutsuvad huvilisi registreerima. Kell kuus lüüakse ülesandmine lukku ning arvutiprogramm loosib olenevalt osalejate arvust kolme- või neljaliikmelised võistkonnad. Palju sõltub õnnest, millised kooslused saatus kokku liidab, ning mõni staar võib oma tiimiga üsna hõlpsalt esikolmikust välja jääda. “Näiteks läinud aastal jäi Eesti koondise esimene temporündaja Andri Aganits ühel etapil oma võistkonnaga 18 tiimi seas alles üheksandaks. See näitab, et rahvaliiga on kõige paremas tähenduses rahvasport,” ütleb Steiv Silm. “Samas on tulnud täiesti tundmatud mehed metsast, kes mängivad väga hästi, leiavad omavahel hea klapi ja jõuavad väga kõrgetele kohtadele. Usun sajaprotsendiliselt, et selline loosimissüsteem on väga hea.”
Jõukohane kõigile
Rahvaliiga reglement on hübriid saalija rannavõrkpalli reeglitest. Mäng toimub liival, platsi mõõtmed on rannavollele kohased, kuid üldiselt on reeglid nagu saalis. Kirja tohivad end panna aga ükskõik millise tasemega mängijad alates tipp-palluritest ja lõpetades nendega, kes näevad palli esimest korda.
Pirita üritus on pälvinud tähelepanu ka turistide seas ja nii on etapil osalenud näiteks ameeriklased, hispaanlased, inglased ja paljud teised. “Üks Soome härra, kes on kodumaal ühes väikelinnas võrkpallitreener, ei suutnud ära imestada, kui lahe üritus meil siin Eestis toimub,” märgib Steiv Silm, keda rõõmustab ka tõik, et ürituse on üles leidnud Eesti muukeelne elanikkond. “Mulle tundub, et venelaste seas on sõna läinud liikvele. Jah, mõnele on eesti keel raske, kuid alati saab kõik asjad aetud. Etappidel valitseb üldiselt väga mõnus õhkkond ja need, kes oskavad paremini, aitavad ja õpetavad teisi. Meile meeldib ikka öelda, et kui oled normaalne inimene, siis saad endale päeva lõpuks kaks-kolm sõpra (ehk tiimi teised liikmed) juurde.”
Kogu Eesti sari
Rahvaliiga võitja selgub hooaja lõpus etappidel jagatavate reitingupunktide järgi. Seitsmeetapilise sarja üldvõitjateks tulid mullu Sander Kulp Põltsamaalt ja Ragne Dimitrijev Viljandist. Kuna Tallinna etapil, kus on kõige rohkem osalejaid, on üle-eestilist üldvõitu keeruline püüda, antakse välja ka Tallinna meistri tiitel.
Hooaja plaanid loksuvad enamasti paika aprilli keskpaigaks. Pirita etappide uudistega saab end kõige operatiivsemalt kursis hoida Facebookis: Pirita Credit24 Suvevolle.
[alert color=”violet”]
Sportlandi auhinnad meelitavad osalejaid
Pirita rahvaliiga etappide korraldaja Steiv Silm edastab tänusonad Sportlandile, kes on üritusi auhindadega toetanud. “Mul on väga hea meel, et meil on selline toetaja nagu Sportland. Nende auhindadega motiveeritakse voistlejaid veelgi.”
Sportland on auhindadeks välja pannud plätusid, rätikuid, joogipudeleid ja palju muud spordisobrale vajalikku.
[/alert]
[alert color=”gray”]
Alternatiivsed suvised mängud
Jalggolf on mäng, mis, nagu nimigi viitab, ühendab jalgpalli ja golfi reeglid. See on ideaalne seltskonnamäng, mida voib korraga mängida väga paljudega, aga ka näiteks kahekesi, ning see sobib igale vanusele. Mängu pohieesmärk on saada oma pall voimalikult väheste löökidega stardipunktist pesasse, kuid preemialöögid, vastase mänguvahendi eksitamine ja muud lisavoimalused muudavad mängu veel hasartsemaks.
Mujal maailmas mängitakse jalggolfi rohkem ning selle tarbeks on rajatud suuri väljakuid. Eestlaste meelissihtkohtadest voib jalggolfiväljakuid leida näiteks Rootsis, Saksamaal ja Tais.
Lisainfo www.footgolf.eu.
Hiiu pubis (Pärnu mnt 325) ja Pirital (Merivälja tee 1e) voib suvel harrastada jalgpallipiljardit. See on kombinatsioon jalgpallist ja piljardist, mida mängitakse suurel, 4,5 x 8 m piljardilaual päris jalgpallidega. Mänguroomu voivad nautida nii lapsed kui ka täiskasvanud.
Kaks mängijat voi meeskonda voistlevad omavahel. Reeglid on peaaegu samad mis piljardis: pärast lahtilööki ja esimest tabamust peab üks mängija (voi tiim) lööma triibulisi, teine täisvärvis palle. Mängija voi meeskond, kes on koik oma pallid auku löönud, voib lüüa musta palli (pall 8) vabalt valitud auku. Kui see onnestub, on mäng voidetud.
Lisainfo www.footpool.ee.
[/alert]
Tekst: Oliver Lomp, Fotod: Pirita Credit24 Suvevolle
Jalgpalli suvelaagrid lastele