Rogain – visade eestlaste trumpala

Rebase sõnades pole põhjust kahelda, sest eestlased on võitnud kulla 2012., 2013. ja 2014. aasta rogaini MM-il. Lisaks kuulub eestlastele kaks värskeimat Euroopa meistri tiitlit. Ühtekokku on viimastel aastatel MM-ilt võidetud üle seitsme medali, sealhulgas neli kulda. Kuulume rogaini absoluutsesse tippu, ometi ei tea endiselt paljud, mida see ala endast kujutab. Tegemist on võistkondliku orienteerumismatkaga, kus abivahenditeks on kaart ja kompass. Eesmärk on lihtne: kindlaks määratud aja jooksul tuleb läbida maastikul kontrollposte, kogudes nende eest võimalikult palju punkte. Ent nendel “punktidel” on erinev hind – mida kaugemal, seda hinnalisemad. Kontrollpostid asuvad enamasti suurtel ja selgetel objektidel. Postide arv ja asukoht maastikul on aga sätitud nii, et kõiki kontrollposte ei suuda kontrollaja jooksul läbida ükski võistkond. Seetõttu tuleb teha tarku valikuid: kuhu minna, milliseid punkte võtta, millist teed mööda jne.

 

Üle 800 osaleja

Viiu Rebase sõnul on rogaini puhul oluline, et tegemist on seltskondliku alaga. “Ilmselt on see ka üks populaarsuse põhjusi. Tavaliselt on võistkonnas 2–5 inimest, seega koostöö ja omavaheline klapp on väga tähtsad. Hea oleks, kui võistkonnakaaslased on füüsiliselt enam-vähem samal tasemel, vastasel juhul pole võistlus nauditav, sest üks peab teist pidevalt utsitama,” selgitab ta. 1999. aastal Eestisse jõudnud ala kogub iga aastaga üha enam populaarsust. Näiteks mullu oli Teaduste Akadeemia orienteerumisklubi korraldatud rogainil üle 800 osaleja. “Rogainiga saab veeta palju aega looduses,” iseloomustab kolmekordne rogaini maailmameister Silver Eensaar. “Saab teha plaane ja need seejärel ellu viia. Alati pole mõnus – on ka vihma, muda ja külma. Eestlastele see järelikult sobib. Ju siis meil on kannatlik meel ja raskuste talumine on meeltmööda. Kui aga finišeerid, siis tunned täielikku mõnu. Tunned, et kõik oli seda väärt.” Tippvõistkonnad läbivad tiitlivõistlustel ööpäeva jooksul üle 100 kilomeetri, kuid rogain pole vaid üksikutele masohhistidele mõeldud spordiala. Vastupidi – tegemist on üha enam rahvaspordiga.

Vajalikud omadused

Võistlusarvestust peetakse eraldi mees-, nais- ja segavõistkondadele. Lisaks üldarvestusele on eraldi võistlusklassid juunioridele (kuni 20 a), veteranidele (40 a ja vanemad) ning superveteranidele (55 a ja vanemad). “Kuna rogainis on nutikusel ja planeerimisel väga suur roll, siis tihti teevad kohalikel võistlustel vanemad generatsioonid noorematele ära,” räägib Viiu Rebane. “Vanemad on kuidagi tasakaalukamad, mõtlevad ja arutlevad enam.” Tema hinnangul on samuti oluline oskus jõuvarusid õigesti jagada. Loomulikult eeldab rogain head vastupidavust ja oskust maastikul orienteeruda nii päevavalges kui ka pimedas. Soovi korral võib võistkond võistluse ajal pöörduda tagasi võistluskeskusse, et puhata, süüa ja täiendada varustust, ning suunduda seejärel uuesti maastikule. Võistluskeskuses asuvasse finišisse tuleb jõuda enne kontrollaja lõppu. Hilinemist trahvitakse punktide mahaarvamisega. Tiitlivõistlusi korraldatakse traditsiooniliselt täiskuule lähimal nädalavahetusel.

[alert color=”violet”]

Rogainist ortopeed dr Mihkel Mardna pilguga

“Tervisespordi vaatevinklist on rogain kindlasti väärt harrastus seni, kuni osatakse vahet teha tervisespordil ja saavutusspordil. Juba Soome legendaarne pikamaajooksja Lasse Viren ütles: “Kui te olete käinud sörkimas ja otsustate hakata tegelema jooksuga, tasuks enne nou pidada oma arstiga, kas ka tema on teie tervisliku seisundi suhtes sama optimistlikult meelestatud…” Tervisespordi eesmärgiks peaks olema osavõtt. Kui aga minnakse teiste osavõtjatega võistlema, on ettevalmistuse roll märksa tähtsam. Vastupidavusalade puhul on koige olulisem küsimus harrastajale enne võistlust: “Kas ettevalmistus on piisav ühe või teise võistluse läbimiseks ja võistkonnaga liitumiseks?” Suurim viga on tavaliselt oma võimete ülehindamine, mis toob sageli kaasa ülekoormusvigastusi. Need, kes tegelevad tosisemalt vastupidavusaladega, peaksid kindlasti korra aastas läbima tervisekontrolli spordiarsti juures, et selgitada välja võimalikud varjatud terviserikked ja ennetada nende avaldumist pikemal pingutusel.” Spordiarsti juurde on võimalik minna Spordimeditsiini Sihtasutusse, mis on liikumistervise innovatsiooni klastri liige.“

[/alert]

[alert color=”gray”]

Rogaini lugu
Rogain on välja kasvanud ööpäevastest matkadest, nimi ja võistlusformaat võeti kasutusele Austraalias 1976. Lisaks Austraaliale, kus toimub aastas ligi 50 võistlust, korraldatakse rogaine regulaarselt Uus-Meremaal, Kanadas, USA-s, Jaapanis, Venemaal, Ukrainas, Tšehhis, Iirimaal, Hispaanias, Rootsis, Soomes, Lätis, Leedus ja Eestis.

Võistluse ajal võib abivahenditena kasutada vaid magnetkompassi, kella ja korraldajate antud kaarti. Keelatud on kasutada muid sama ala kujutavaid kaarte, samuti kõikvõimalikke elektroonilisi abivahendeid. Lubatud on ilma näidikuta GPS-teekonnasalvestid.

Korraldatakse ka ratta-, suusa- ja kanuurogaine. Austraalia ja USA linnapiirkondades korraldatud võistlusi on nimetatud metrogainideks.
Allikas: www.rogain.ee

[/alert]

[alert color=”violet”]

Ultrajooksud koguvad populaarsust
Kas kujutate ette, kuidas oleks joosta 24 tundi järjest? Või 230 kilomeetrit järjest? Silver Eensaar kujutab väga hästi, sest naudib ultrajookse algusest lõpuni. Kuigi vahepeal on nii kohutavalt raske, et ainus, mis püsti hoiab, on vaimujõud.

Ultra- ehk ülipikamaajooks on spordiala, kus läbitakse pikemaid distantse kui maraton (st rohkem kui 42 kilomeetrit ja 195 meetrit). Traditsiooniliselt peetakse ultrajooksuks vahemaad, mis on vähemalt 50 kilomeetri pikkune. Ultrajookse on kahte tüüpi: kas läbitakse kindel distants ja võidab see, kes läbib selle kõige lühema ajaga, või joostakse kindlal ajavahemikul ja võidab osaleja, kes selle aja jooksul läbib kõige pikema distantsi.

“Osa ultrajookse joostakse asfaldil, osa maastikul, osa on 24 tunni või 100 kilomeetri
jooksud,” kirjeldab Silver Eensaar. “Mõnel ultrajooksul pannakse aeg kinni ja vahepeal on võimalik magada. Enamikul aga siiski mitte. Mujal maailmas on väga levinud ultrajooksud maastikul. Ka mulle meeldivad need kõige enam – vaheldus on suurem.”

Silver Eensaare nimele kuulub Eesti meeste 24 tunni jooksu rekord 232,433 km. Eestis korraldatakse 3–4 ultrajooksuvõistlust aastas. Iga aastaga on ala üha
populaarsem. Näiteks mullu osales Haanja 100 km distantsil 102 jooksjat, lisaks neile oli rajal 32 klassikalise maratoni läbijat, keda ultrajooksjad nimetavad hellitavalt “sprinteriteks”.

[/alert]

Tekst: Ann Hiiemaa, Fotod: Scanpix, Orion