Soolopurjetamine – vastupidavuse proovikivi

Turundusinimene, tootearendaja ja purjetaja Jaanus Tamme proovis üle-eelmisel aastal esimese eestlasena osaleda enam kui 4000-miilisel üle Atlandi sooloregatil.

Prantsusmaal Port de Rhus starti ootav Tamme tuunis oma 6,5-meetrist paati pidevalt efektiivsemaks ja ootas sõitu. „Minu Mini on kiire, lihtne, kuid samas innovaatorlik, ootan allatuulesõidult head kiirust,“ lootis ta toona.

Kuid saatus tahtis teisiti. Tamme otsustas üliränkade ilmaolude tõttu mitte startida, 83 purjetajast jõudis finišisse Guadeloupele vaid 53. 2015. aastal plaanivad üle Atlandi sõidu starti minna juba kaks eestlast: 41-aastane Tamme ja temast seitse aastat noorem Martin Rääk.

Distantsi Douarnenez (Prantsusmaa) – Arrecife (Lanzarote, Hispaania) – Pointe à Pitre (Guadeloupe) vahel laiub 4200 meremiili ookeani. Selles ränkraskes regatis osalemise puhul on saavutada palju enam kui ainult poodiumikoht. Ainuüksi finišisse jõudmine on saavutus, mida kõik ei suuda.

Ülipikal distantsil on lisaks suurele purjetamiskogemusele oluline ka üldfüüsiline treening, motivatsioon ning võime oma keha kuulata, et saada hakkama üleväsimusega. Pikad tunnid ülimat kontsentreerumist, valutavad ja väsinud lihased, magamatus, äkilised tormid – glamuuriga pole siin midagi pistmist.

Unistus ookeanikõlblikust rallimasinast

Esimest korda nägi Tamme Mini-paate siis, kui tuli internet. „Siis, kui hakkasin purjetamisest unistama, olin 17–18-aastane,“ jutustab ta. Aga kuidas selline paat endale saada? Isegi Prantsusmaale reisida polnud tollal võimalik. Kui piirid eestlaste jaoks lahti tehti, siis esimene koht, kuhu Tamme sõitis, oligi seesama jahitehas.

Aga kust võtta raha? „Ma andsin neile nii palju, kui mul oli, ja palusin, et nad hakkaksid ehitamisega pihta, hiljem annan raha juurde. Nüüd olen jõudnud sinnamaani, et käsil on esimene tõsine võistlus,“ annab mees aimu protsessi pikkusest. Küsimusele, millest ta on pidanud seetõttu loobuma, vastab Tamme: „Millestki ei ole pidanud loobuma. Kui, siis võib-olla rumalustest ja mõttetutest asjadest, aga see on tegelikult äge.“

Mis juhib purjetajat õigesti sõitma, õigeid otsuseid tegema, mis on edu valem? „Minu edu valem on kogemused ehk siis see, et sa pead olema tugev igas valdkonnas: hea purjetaja, tundma oma keha, teadma, kuidas süüa, kuidas magada, kuidas ette valmistuda, olema tehnilise taibuga. Ma arvan, et see kõik kokku ongi edu.“

Millisesse jahiklassi see paat täpsemalt kuulub? „Mini Transat on Open-klass. Seal on ette antud parameetrid: jaht tohib olla 6,5 meetrit pikk , 3 meetrit lai jne. Võistlusi korraldatakse põhiliselt Prantsusmaal. Mini Transatit teab enamik inimesi, tegelikult aga peetakse hooajal umbes 10–12 tõsisemat võistlust.

Võistlussarjas või -seerias starditakse erinevatest sadamatest ning vahepeal jääb taastumiseks ainult nädal aega. Seeria algab aprillis ja lõpeb septembris-oktoobris. Kui tahad tõsiselt tegeleda, siis see tähendab, et tegelikult peadki alates aprillist kuni septembri-oktoobrini kohapeal olema. Viimased kaks aastat tegin selle ralli kaasa ja see on tegelikult päris tõsine katsumus.“

Rohujuuretasand

Jaanus arvab, et mainitud jahiklass oleks sobilik ka Põhjamaades, näiteks Läänemerel seilamiseks. „See on väga kiire, hästi turvaline, kuna on ehitatud ookeani tingimuste jaoks, suhteliselt suur. Tegelikult see klass jaguneb kaheks: prototüübid ja seeriapaadid. Prototüübid on spetsiaalselt väga kiireks sõiduks ehitatud, sellisega sõidan ka mina. Seeriaklassis on vähe lihtsamad. Siin oleks neil tulevikku küll,“ tutvustas Tamme keskmise Land Roveri hinda maksvat paati.

Mainida tasub ka Mini-jahtide head tempokust. Kogu sõidu keskmine kiirus on 10 sõlme, maksimum ulatub üle 20. Mingit kommunikatsiooni võistluse ajal pole, kellelegi pole võimalik helistada, et konkurentide asukohta teada. Tamme räägib, et tal on küll VHF raadio, kuid selle leviraadius on niivõrd väike, et tõenäoliselt saab vaid üks-kaks korda kellegagi paar sõna vahetada. „Ilmateate jaoks on peamiselt baromeeter, mille järgi ilma vaatad, ja kõhutunne.

„Purjetamine on viidud nii rohujuure tasandile kui võimalik, et inimesed võistleksid oma oskustega, mitte ei võrdleks omavahel elektroonikat.“

Lubatud ei ole ka elektroonilised kaardid. Võimalik on kasutada GPS-i, kust sa saad ainult numbrid, ja paberkaarte. Energiat võib toota looduslikul viisil, nt päikesest. Purjetamine on viidud nii rohujuure tasandile kui võimalik, et inimesed võistleksid oma oskustega, mitte ei võrdleks omavahel elektroonikat,“ selgitab ta infodefitsiidi mõtet.

Hooajatreeningud algavad Hispaanias

Valencias on päike ja tuul juba ootamas. „Treeninglaagriks ja hooaja alustamiseks on see hea koht, kuna Vahemerel algavad võistlused varem kui Biskaial. Saab varem rütmi sisse,“ unistab Jaanus. „Mul on juba kõik ettevalmistused ja kvalifikatsioonisõidud kolme-neljakordselt tehtud. Platvorm tundub päris hea, nüüd tuleks teha ära see, mis eelmine kord tegemata jäi.“

Tõsi, eelmise ookeanisõidu Douarnenez’ist starditud otsal püsis Tamme esikümnel tihedalt kannul. Biskaia lahel valitseva tormi tõttu esimene etapp katkestati ja jahtidele anti korraldus varjuda Hispaania põhjarannikul. Uus start toimus juba Sadast otse üle ookeani Guadeloupele. Eelmisel õhtul tormivarjust kohale jõudnud Tamme kirjelduse kohaselt olnuks räsitud alusega ookeani ületamine võrreldav enesetapuga ning 2013. aasta regatt läks vett vedama.

Uus siht on kindel – järgmine suurvõistlus, Mini Transat 2015, hakkab septembris Prantsusmaalt, start antakse taas Douarnenez’ist. Esimene etapp viib Kanaaridele, teine etapp algab Kanaaridelt ja lõpeb Kariibi merel, Prantsusmaa meretaguses piirkonnas, Väikestel Antillidel. Jaanus Tammet paneb selle alaga tegelema sümbioos seiklusest, väljakutsest, võistlusja võidujanust. Kuid mingi osa jääb ka nimetu kire kanda. „Kui keegi küsib, miks ma seda teen, siis sellele on väga konkreetne vastus – ma ei tea!“

Loe teisest Eesti jahist, mis Mini Transat 2015 võistlusel starti tuleb siit.

Tekst Külli Haav, fotod erakogu