Mida soojemaks muutuvad ilmad, seda rohkem liigub tänaval ja metsateedel jalgrattureid. Sobiva jalgratta valik sõltub sõitja vanusest, oskustest, sõidutingimustest ja eesmärkidest. Kuidas õige sõiduvahend leida, räägib Sportland Eesti rataste kategooria juht Kert Olle.
Sportlandi kauplustes on saadaval kahe brändi kvaliteetjalgrattaid. Esindatud on Euroopa suurimaid rattabrände Kross ning võidusõidu tausta ja ajalooga Itaalia rattabränd Bottecchia. Mõlema valikus leidub nii laste-, maastiku-, hübriid-, linna- kui ka gravel jalgrattad ja maanteerattaid.
Lapsele rattad alla
Jalgratas on üks esimesi liikumisvahendeid, mis lastele ostetakse. Tänu rattasõidule saavad lapsed parema koordinatsiooni ja tasakaalu ning rohkem liikumisvabadust. Mille järgi aga lapsele jalgratas valida? „Ratas tuleb valida vastavalt lapse kasvule. Õige rattasuuruse tunneb ära selle järgi, kui mugavalt laps end sõites tunneb. Laias laastus võib öelda, et 12″ rattasuurusega jalgratas sobib 2-4-aastastele, 16″ suurusega 4-6-aastastele, 20″ suurusega 6-8-aastastele ja 24″ rattasuurusega ratas 9-12-aastastele,“ räägib Kert. Ta soovitab lapsele sõiduvahendi osta väikese kasvuvaruga, kuid sellega ei tohi liiale minna. „Muidu võib juhtuda, et laps peab enne rattaga mugavalt sõitmist selle vanemate arvestatud „varu“ täis kasvama.“ Valikut tehes on üheks faktoriks ka lapse sõiduoskus. Mida parem on sõiduoskus, seda julgemalt võib arvestada ka ratta „kasvuvaru“, sest osavam laps saab ka pisut suurema jalgrattaga paremini hakkama.
Sõidu õppimist alustavad pisikesed rattasõbrad enamasti abiratastega jalgrattal. „Kuni 16″ rattasuurusega lasteratastel on üldjuhul komplektis ka abirattad, mida saab lihtsa vaevaga eemaldada. Samas ei tohiks sellega kiirustada, sest muidu on õnnetused kerged tulema ja tagajärjeks võib olla hirm sõidu ees. Kindlasti tasuks esimesed tiirud ilma abiratasteta teha pehmel muruplatsil, kus vaiksel kiirusel kukkumine pole pooltki nii valus kui asfaltkattega kergliiklusteel,“ soovitab Kert.
Täiskasvanute jalgrattad
Jalgratta valimist täiskasvanule tuleb samuti alustada õigest raamisuurusest. Ei maksa võtta liiga suure või väikese raamiga ratast. Kui ise ei tea, milline suurus on õige, siis on mõistlik nõu küsida kaupluse teenindajatelt, kes suudavad üldjuhul õige raamisuuruse kindlaks teha juba inimesele peale vaadates.
Teiseks oluliseks küsimuseks on, kus ja mis eesmärgil inimene rattaga sõita soovib. Sellest lähtuvalt tuleb sõiduvahend valida maastiku-, maantee-, hübriid- või linnarataste kategooriast.
Sportimiseks on parim maantee- või maastikuratas
Kui ratas ostetakse sportimise eesmärgil, peab olema selge, kas kilomeetreid minnakse mõõtma maastikule või maanteele. Järgmise valikukriteeriumina tuleb mängu rattasõbra aktiivsus – mida tõsisemalt treenitakse ja pikemaid distantse läbitakse, seda enam võiks tähelepanu pöörata ratta komplekteeritusele. Mängu tulevad nii ratta kaal ja raami materjal kui ka käiguvahetaja, vedrustus ja muud detailid. „Loomulikult on igal inimesel oma soovid ja maitse, millele ratas peaks vastama, aga koos kaupluse teenindajaga ei tohiks õige leidmine liiga keeruline olla,“ arvab Kert.
Kuna nii maastiku- kui maanteerattad on sportrattad, siis on nende sõiduasend samuti sportlik, kuid üks erineb teisest samamoodi nagu korralik maastur sportautost. Kui maanteeratas on ehitatud saavutamaks maksimaalset kiirust, siis maastikuratas on valmistatud silmas pidades maksimaalset läbivust. „Maanteeratta rehvid on suurema mustrita ja kitsamad, rattal puudub vedrustus ja ülekanne on kiirem kui maastikurattal. Lisaks on maastiku- ja maanteeratta sõiduasend erinev. Nii nagu ei ole maanteerattaga võimalik läbida korralikku „mudarallit“ ei ole maastikurattaga just kõige lihtsam saavutada kiirust 40 kilomeetrit tunnis,“ selgitab Kert.
Hübriid- või linnaratas igapäevasõitudeks
Hübriid- ja linnarattad on pigem transpordivahendid liikumaks punktist A punkti B. Samas võib hübriidratas olla ka sportliku elustiiliga harrastaja valik, kes kasutab küll ratast tööl käimiseks, kuid tahab nädalavahetusel kergliiklusteedel või metsavahel kergemat trenni teha. Hübriidratas sobib kõige paremini kõvakattega teel sõitmiseks, aga osav rattur ei jää sellega hätta ka maastikul,“ lausub Kert. „Kui võrrelda hübriidi linnarattaga, siis ta erineb linnarattast peamiselt sõiduasendi, rehvimõõdu ja -mustri ning vedrustuse olemasolu poolest. Linnaratas on üldjuhul püstisema ehk mugavama sõiduasendiga, kitsama ja siledama rehviga ning sel puudub vedrustus. See on mõeldud kõvakattega teedel liiklemiseks ja on tihti varustatud porilaudade, pakiraami ja korviga.“
Lisavarustus pakub turvalisust ja mugavust
Ükskõik, milline jalgratas valida, on kõige olulisemaks lisavarustuseks kiiver, mis kaitseb sõitjat ootamatu kukkumise või kokkupõrke ajal. Kuigi kiivrit võiksid kanda kõik ratturid, tuleb teada, et kuni 16-eluaastani on rattakiiver kohustuslik. Kiivrit valides peaks pöörama tähelepanu sellele, et see oleks mugav, ei pigistaks ega loksuks. Kiiver ei tohi proovides peast kukkuda ka siis, kui kinnitusrihmad lahti on.
„Kehtiva liiklusseaduse kohaselt on rattasõidul kohustuslikud rattakell ning esi- ja tagatuli, mis peavad pimedas või hämaral ajal põlema,“ toob Kert esile. Ta lisab, et sõidumugavust pakuvad porilauad ning rattamatku ja pikemaid sõite eelistaval ratturil võib vaja minna ka pakiraami, spidomeetrit, joogipudelit ja selle hoidjat ning rattapumpa. „Need lisad teevad sõidu uue rattaga mugavamaks, turvalisemaks või lihtsalt huvitavamaks.“
Hooldus tagab pikaealisuse
Selleks, et jalgratas võimalikult kaua teeniks, tuleb seda hooldada. „Uue ratta esmahooldus on soovitatav teha umbes 200 kilomeetri läbimise järel. See on aeg, mil ratas on n-ö sisse sõidetud. Hilisem hooldus tuleks teha vastavalt vajadusele, aga kindlasti mitte harvem kui kord aastas. Vastasel juhul võib üle tüki aja hooldust külastades tabada nukker üllatus, kui teenuse hind koos vajaminevate varuosadega küündib uue odavama ratta hinnani,“ sõnab Kert.
Iga rattur peaks aeg-ajalt ise jälgima, kas kett on õlitatud ja rehvid täis, ning mis peamine, hoidma oma ratta puhtana. Hooldusest võiks kujuneda kõige paremas mõttes hea rutiin, sest siis kestab rattaga sõidurõõm pikemalt.
Rattahooldust pakuvad Sportland Ülemiste, Järve, Viimsi, Kurna ja Tartu Lõunakeskuse kauplused.
Suure valiku jalgrattaid leiad Sportlandi kauplustest ja e-poest.
Tekst: Merilin Piirsalu
Fotod: Tootjad
Tule veeda täiuslik pühapäev perega Sportland Kõrvemaa Kevadjooksul!