Tormijooks puutumata nõlvadele

Kui esialgu suusatati selleks, et mugavamalt ja kiiremini edasi jõuda, siis üsna pea arenes sellest välja aktiivne ja meeleolukas ajaveetmisvõimalus. Peagi aga hakkas mäenõlvadel põnevust pakkuma ka lumelauasõit. Praeguseks on mõlemad spordialad palju edasi arenenud ning sobiva stiili leiab endale iga lumesõber.

Esimest korda eristati murdmaasuusatamist mäesuusatamisest 1930. aastal, kui mäenõlvadele ehitati esimesed tõstukid. Kui toona sarnanes mäesuusavarustus murdmaa omaga, siis 1947. aastal hakkasid mäenõlvadel puhuma uued tuuled. Nimelt tegi mäesuusavarustuses suure hüppe Howard Head, kes disainis vineerist sisemuse, alumiiniumist katte, plastist küljeosade ja terasest kantidega suusad. Puidust liikumisvahendid olid seega minevik. 1980. aastate alguses tõi mäesuusatootja K2 turule aga suusad, mille küljed olid kumerad. See lubas mäel märksa mugavamalt manööverdada ja pöörata: revolutsioon mäenõlval oli sündinud.

Mäenõlva konkurendid

Kuigi mäesuusatamine on igati aktiivne ja adrenaliinirohke meelelahutus, hakkas peagi populaarsust koguma lumelauasõit. 1965. aastal leiutas Sherman Poppen esimese lumelaua eelkäija – snurfen’i. Kahest suusast kokku kruvitud alus osutus üsna populaarseks ning kümne aasta jooksul toodeti snurfer’eid üle kümne miljoni eksemplari. Esialgu oli lumelauaga sõitmine suusakeskustes keelatud, kuid üsna pea mõisteti, et see on hea viis raha teenida. Suicide Sixi suusakeskus Vermontis oli esimene keskus Ameerika Ühendriikides, kes lubas 1982. aastal lumelaudurid oma radadele. Aspen oli üks viimaseid suusakeskusi, kes lumelaudurid oma nõlvadele lubas – tema tühistas lauakeelu 2001. aastal.

Piiride ületamine ja loovus

Koos mäesuusa- ja lumelauavarustusega on arenenud ka sõidustiilid. Kui eelmisel sajandil nautisid suusatajad ja lumelaudurid hooldatud nõlvadel slaalomit ja kiirlaskumist, siis nüüd murtakse piiridest välja. Koos tehnoloogia arengu ja adrenaliiniotsijate arvu kasvuga on aina populaarsemaks muutunud puutumata nõlvad ja trikisõit.

OFF-PISTE

Hooldamata nõlvad on mäesuusatajatele ja lumelauduritele midagi erilist ning värske lume peale joostakse lausa tormi. Inimtegevusest puutumata nõlvad eeldavad aga veidikene hulljulgust ja teistsugust varustust. Märgistamata aladel ja sügavas puuderlumes sõitmine pakub palju üllatusi ja adrenaliini, kuid sellistel radadel tuleb olla ettevaatlik. Eriti suurt tähelepanu tuleb pöörata lumelaviinidele ja kivistele mäepaljanditele. Off-piste pakub põnevust sõitjatele, kellele on suusakeskuste rajad juba ammu pähe kulunud. Puutumata nõlvad päästavad suusatajad ja lumelaudurid piiridest välja, pakuvad vabadust ja loomingulisust.

SKI TOURING

Suuskadel matkamist harrastatakse üldjuhul suusakeskuste piiridest väljaspool. Matkajal peavad olema head teadmised ja oskused, et puutumata nõlvadel sõita ja navigeerida. Tihtilugu osutuvad suusamatkad mitmepäevasteks. Lisaks laskumistele ronitakse kõrvalise abita ka mäest üles, see aga nõuab väga head füüsilist vormi. Nagu ka off-piste-sõitjad, peavad suuskadel matkajad olema teadlikud lumelaviini tekkimise ohust ja oskama seda vältida. Ala kogub üha suuremat populaarsust nii murdmaasuusatajate kui ka alpinistide hulgas, kes otsivad uusi põnevaid väljakutseid.

FREESKI

Ka uuekooli suusatamisena tuntud freeski hõlmab trikitamist, hüppamist, pargisõidu ning renni elemente. Stiil sündis 1990. aastate lõpus ning on sellest ajast peale populaarsust kogunud. Freeski harrastajaid võib kohata nii hooldamata nõlvadel trikitamas kui ka spetsiaalsetes parkides vigursuusatamas. Freeski eesmärk on siduda võimalikult palju suusastiile ja panna sõitja kompama oma oskuste ja loovuse piire. Ainus reegel on see, et reegleid ei ole.

TELEMARK

Telemarki suusastiil hõlmab nii mäesuusatamise, murdmaasuusatamise kui ka suusahüpete elemente. Stiil on oma nime saanud legendaarse Norra suusapiirkonna Telemarki järgi, kus seda esimesena viljelema hakati. Tänapäeval tuntud Telemarki suusastiil kogus populaarsust juba 1970. ja 1980. aastatel. Selle stiili harrastajad kasutavad erilist varustust, mis lubab neil kergesti nii üles- kui ka allamäge liikuda. Mäesuusatajatele on see mõnus vaheldus, sest vaja on teistsugust varustust ja liikumist.

SLOPESTYLE

Pargisõitu harrastavad nii suusatajad kui ka lumelaudurid. Tegu on lumelauasõidu või mäesuusatamise ja akrobaatika elementide kombineerimisega. Eesmärk on kasutada laskumisrajal olevaid takistusi võimalikult puhtalt ja loovalt trikkide tegemiseks. Sõitja saab rajal olevatest elementidest kombineerida just endale meelepärase raja. Ka see ala kogub populaarsust, sest hüppetrampliinid, torud ja relsid lisavad sõidule hulganisti põnevust.

Tekst: Laura Kalam

Fotod: Salomon