Võitlusalad koguvad harrastajate seas aina rohkem populaarsust, aga kindlasti leidub neidki, kes tunnevad küll huvi, kuid pole seni julgenud proovida. Heidame sellele alale valgust Kevin Renno Võitlusspordi Akadeemia treeneri Andri Soosaare abiga.
Esmalt selgitab Andri, mis üldse on võitluskunstid ja võitlussport. „Võitluskunstid on võitlusviiside ja -traditsioonide süsteemid, millest mõned keskenduvad ainult löögitehnikatele (poks), osad ainult maadlustehnikatele (judo) ja osad baseeruvad mõlemal (muay thai). Võitlussport on konkreetse võitluskunsti (nt Kreeka-Rooma maadlus) siseselt või neid ühendades (nt MMA ehk sportlik vabavõitlus) loodud mänguline ja võistluslik keskkond, kus selgitatakse välja parim vastavalt kokkulepitud reeglitele: lubatud ja keelatud tehnikad, võistleja vanus ja kogemus, kaalukategooriad, kasutatav kaitsevarustus ja riietus jne,“ kirjeldab Andri.
Intensiivsed ja kasulikud trennid
Andri sõnul sobivad võitluskunstid kõigile ning otseseid piiranguid nendega tegelema hakkamiseks ei ole. Trennidesse oodatakse nii mehi, naisi kui ka lapsi. Lapsi võetakse vastu tavaliselt alates 7. eluaastast.
„Üldjuhul on võitlusalade trenn väga mitmekesine ja arendab kõiki kehalisi võimeid. Sõltuvalt võitluskunstist või -spordist võivad mingid alad arendada rohkem jõudu (nt maadlus), mõned jälle rohkem liikuvust ja kiirust, reaktsiooni, ajastust, koordinatsiooni (nt püstivõitlusalad),“ räägib treener.
Vastavalt tasemele
Trenni valides saab alast kõige parema pildi siis, kui see ise järele proovida, kuid Andri tõstab esile mõned põhimõtted trennide ülesehituse kohta. „Eri võitlusspordialade treeningrühmad moodustatakse vastavalt õpilaste vanusele ja kogemusele. Uued tulijad alustavad algkursusega, kus õpitakse konkreetse ala baastehnikaid. Seejärel liigutakse edasijõudnute gruppi, kus tehnikad ja kombinatsioonid muutuvad keerulisemaks. Kindlasti tegeletakse ka sparringuga. Võistlussportlased treenivad koos edasijõudnutega või on neile moodustatud eraldi treeningrühm,“ lausub treener. „Eri püstivõitlustreeningud (poks, kikkpoks, muay thai, püstimaadlus) algavad üldjuhul tempokamalt ja treeningud on tõenäoliselt kohe esimesest korrast üsna intensiivsed. Samas on igaühel võimalik ise otsustada, kui intensiivselt ta tahab kaasa teha. Brasiilia jiu-jitsu (kimonoga) ja lukumaadluse treeningud algavad üldjuhul rahulikumas tempos, kuna ala on väga tehniline.“
Igatepidi tugevamaks
Mõistagi panevad võitlussporditreeningud harrastaja proovile eri viisidel; üheks neist on sparring. Muidugi ei pea tingimata sparrima, kui see üldse ei sobi. „Löögialadel on tavapärane, et harrastajad (eriti naised) ei tee kunagi sparringut. Samal ajal meeldib neile treeningu mitmekesisus ja intensiivsus, mida pakub harjutamine poksikotil või koos paarilisega löögikilpidel. Maadlusalasid ei ole võimalik õppida ilma sparringuta, aga seda saab teha väga rahulikus ja turvalises keskkonnas, kasutades progresseeruvat vastupanu,“ julgustab Andri.
Igal juhul saab trennisaali maha jätta igapäeva elu stressi ja mured – tasuks on vastupidavam füüsis ja tugevam vaim. „Inimesed on erinevad, aga üldjuhul suurenevad trennis enesekindlus ja eneseusk, inimene suudab jääda kriisiolukordades rahulikuks ja kaalutletult probleemidele lahendusi leida, ning keskenduda paremini konkreetsele olukorrale,“ räägib Andri võitlusalade positiivsest mõjust vaimule.
Üksteist toetades
Andri on treeninud väga erinevates võitlusspordiklubides ja võib väita, et õhkkond treeningsaalides on töine, sõbralik ja chill. „Vanemad olijad abistavad ja toetavad ning ego jäetakse treeningsaali ukse taha. Treeningsaal ei ole koht, kus oma füüsilist üleolekut peaks demonstreerima. Selleks on võistlused. Kellelegi tahtlikult liiga tegemist ei sallita,“ on ta veendunud. „Mul on au tunda mitut Eesti võitlusspordi eestvedajat ja treenerit ning võin kinnitada, et tegemist on pühendunud ja oma spordiala kirglikult armastavate inimestega. Samuti on viimastel aastatel seoses võitlusspordi üldise arenguga paranenud treenerite tehniliste ja metoodiliste teadmiste tase.“
Mis on mis?
Poks– püstivõitlusala, mis põhineb ainult käelöökidel.
Kikkpoks– püstivõitlusala, mis põhineb käe-, jala- ja põlvelöökidel.
Tai poks (muay thai)– püstivõitlusala, mis põhineb käe-, küünarnuki-, jala- ja põlvelöökidel ning lähivõitlusel.
Kreeka-Rooma maadlus– lähivõitlusala, mis põhineb ülakehamaadlusel.
Vabamaadlus– lähivõitlusala, mis põhineb üla- ja alakeha maadlusel.
Judo– lähivõitlusala, mida harrastatakse kimonoga ning mis põhineb heidetel ja vastase kinnihoidmisel.
Brasiilia jiu-jitsu ja lukumaadlus– maasvõitlusala, mis põhineb domineeriva asendi saavutamisel ning vastase alistamisel liigeselukkude ja kägistustega.
MMA ehk sportlik vabavõitlus– ühendab kõik eelnimetatud võitlusspordialad. Lubatud on püsti-, lähi- ja maasvõitlus võimalikult väheste reeglitega.
Vastab professionaalne kikkpoksija Hendrik Themas
Miks soovitaksid valida harrastussportlasel trenniks mõne võistlusala?
Võitlussport on äärmiselt tõhus treening olenemata eesmärgist. See on full-bodyworkout, mis on ideaalne füüsilise vormi parandamiseks. Kes pole varem proovinud, ei kujuta ettegi, kui palju energiat läheb ühe raundi ehk kolme minuti jagu löökide sooritamisele, rääkimata veel 90-minutilisest treeningust. See arendab jõudu, kiirust, vastupidavust, painduvust, koordinatsiooni ja loomingulisust. Treeningud on mitmekülgsed ja lõbusad.
Milliseid omadusi võitlusalade harrastamine inimeses arendab?
Võitlussport õpetab austust kaaslaste vastu. Treeningutelt saadav energia ja oskused teevad inimese enesekindlamaks ja tasakaalukamaks ning see kandub üle teistessegi tegevustesse. Teadmine, et sa suudad end vajaduse korral kaitsta, vähendab huvitaval kombel tõenäosust, et pead seda kunagi tegema.
Tekst: Merilin Piirsalu
Sügiseses meeleolus Tõnis ja Kassandra