Birgit Vider: discgolf hakkas mulle kohe meeldima

Vägisi hakkab tunduma, et metsa vahel ketta loopimine on eestlaste uus rahvusspordiala nii harrastajate kui ka proffide hulgas. Birgit Vider nakatus selle pisikuga vaevu aasta tagasi, kuid hiljuti osales ta juba Estonian Openil Kõrvemaal ja Elvas Smartpost Itella Eesti Meistrivõistlustel.

Birgit, milline on sinu sportlik taust?

Kooli ajal käisin kergejõustikutrennis ja enne discgolf’iga tegelema hakkamist tantsisin Taltech Cheerleadersi esindustiimis. Discgolf’i juurde sattusin tänu elukaaslasele, kes oli juba aastakese sellega tegelenud. Tema jagas ka esimesed õpetussõnad ja treenis mind. Praegu käime koos mängimas.

Mis on selle spordiala õppimise juures kõige raskem?

Seda ei ole raske õppida, oluline on koordinatsioon ja keha kontrollimine. Ma tean, mida ja kuidas tuleb mingeid viskeid sooritada, kuid alati ei oska ma keha niimoodi tööle panna nagu vaja.

Miks sulle discgolf meeldib?

See hakkas mulle kohe meeldima, kuna ma arenesin kiiresti edasi. Kui sain ise järjest paremaks ja suutsin kõvematele mängijatele konkurentsi pakkuda, tekkis ka hasart.

Kui võrdled end meie parimate naistega, siis milles on su suurim mahajäämus või millistes komponentides saaksid rohkem juurde panna?

Olen mõistnud, et mul on head eeldused, kuid püsivalt head tulemused jäävad stabiilsuse ja väheste kogemuste taha.

Peab suutma oma keha õiges suunas liikuma saada. Suudan ise visata nii eest- kui ka tagantkätt. Enamikul naismängijatest domineerib just tagantkäevise, eeskäeviset distantsiviskel ei kiputa väga kasutama. Parimad tabavad kümnest putist 10 meetri ringi seest 8-10, minul jääb see kuskil 6 tabamuse juurde.

Millised eesmärgid oled endale discgolf’is seadnud?

Kuna lõpetasin kevadel alles ülikooli, siis ei ole ma ennast survestanud. Endalegi üllatuseks avastasin, et olen PDGA Euro Touril naiste arvestuses neljandal kohal ning sügisel on plaanis osaleda antud võistlussarja viimasel võistlusel Belgias, et oma positsioon kindlustada auhinnalisel kohal (TOP5).

Hiljuti võistlesid Kõrvemaal Estonian Openil. Kes olid seal sinu konkurendid?

Konkurents oli tugev, kohal oli ka proffe Eestist ja välismaalt. Minu enda mäng ei läinud väga hästi, kuna hiljuti tegin tehnilisi muudatusi oma mängus ja ma polnud nendega veel harjunud.  Elvas suutsin Sportland Prodigy discgolfi rajal Eesti meistrivõistlustel FPO (Female professional division) klassis saavutada 10.koha, mis on üsna oluline saavutus alles oma teise mänguaasta kohta. Mäng sujus paremini kui Kõrvemaal, kuid endiselt tuli sisse palju vigu, mistõttu ei saa 100% rahul olla. Varsti tahaksin meie proffe muidugi rohkem kimbutada. Minu ja parimate vahe ongi stabiilsuses.

Kõrvemaal toimub pidevalt midagi, kuidas sulle Kõrvemaa rajaprofiil meeldib?

Kõrvemaa rada on väga mitmekülgne. Mets pakub mõnusaid viskekoridore, väljakutseid on palju. Mul on olnud Kõrvemaal häid päevi, kui olen suutnud PAR-i lähedale mängida. Kõrvemaa raja kõrguste vahe on samuti muljet avaldav ja arendab mänguoskusi igakülgselt. Näiteks mäe alt on tehniliselt päris keeruline viskeid sooritada.

Kus sulle Eestis veel meeldib mängida?

Mäetaguse rada on väga põnev. Sellel rajal tuli mängida ka hiljuti toimunud Alutaguse Openil, kus mul õnnestus välja teenida lausa neljas koht. Minu kolm suuremat lemmikut ongi Kõrvemaa, Mäetaguse ja Jõulumäe punane rada. Männimetsades orienteerumine meeldib mulle väga.

Milliseid radu sa algajatele soovitaksid?

Kurna Tallinna lähedal sobiks väga hästi. Mina ise õppisin palju Märjamaa Järta rajal. Viimane ei ole kõige kergemate killast, kuid hea õnnestumise korral tekitab mõnusa tunde.

Kui palju sul discgolf’ile aega kulub?

Töö ja kooli kõrvalt mängisin nädalas korra. Praegu vähemalt neli korda, millele mõnikord lisanduvad võistlused. Kuigi harrastajate turniiridel ei ole mul õnnestunud kõrgema reitingu tõttu kunagi osaleda, pean end taseme poolest väga tugevaks harrastajaks. Enne jäi ütlemata, et kõige olulisem omadus on vahest mindset, et muuta mängu kulgu. Selles suhtes olen veel harrastaja.

Kas sa talvel ka mängid?

Viimasel talvel mängisime küll. Talvel mängimist võib nimetada rohkem käe soojana hoidmiseks. Suures plaanis ei tule talvel mängimine kasuks. Liigutused on aeglasemad ja kohmakamad ja kevadel tuleb jälle natukene ümber harjuda.

Millised spordialad sulle veel meeldivad?

Jõusaalis hoiame vormi ja hiljuti hakkasime elukaaslasega ka tennist mängima. Esimese hooga võib seda küll toksimiseks nimetada, aga meile meeldib proovida uusi asju.

Palju sul endal kettaid on?

Kotis ja rajal on mul alati kaasas 23–25 ketast. Auto pagasiruum on meil kettaid täis ja koduski pole neist puudust. Kahe peale on meil julgelt kokku pea 100 ketast.

Miks sa soovitad inimestel selle spordialaga tegeleda?

Tervislikust aspektist vaadates tehakse rajal kokku pea 15 000 sammu. Suurepärane võimalus sõpradega looduses aega veeta. Minu jaoks tähendab see spordiala head tuju, kuigi vahel võivad möödavisked tuska tekitada. Tuleb lihtsalt peas asjad korras hoida. Kui kettad saavad ikka korvi ja sa ennast pidevalt üllatad ja ületad, tekitab see õnnehormoone.

Soovime Birgitile uusi väljakutseid ja õnnestumisi!

 

Tekst: Kärt Radik
Fotod: Kadri Palta, Hans Markus Antson, Mauri Levandi, Marika Salmi, Magnus Reisner, Greete Raudsepp