Eesti Solaride tiimil on käsil suurejooneline projekt, milles osalevad viie partnerülikooli ja teiste koolide tudengid eesmärgiga panna koolis omandatud teadmised praktikas proovile ja ehitada Eesti esimene päikeseauto. Eelmisel sügisel jõuti nii kaugele, et võisteldi oma autoga Marokos.
Algselt pidi päikeseautode võistlus toimuma Austraalias ning auto disainiti sealsete tingimuste jaoks, kõik arvutused ja otsused tehti lähtuvalt sellest. Pandeemia tõttu lükati aga võistlus aastasse 2023 ning asendusvõistlus toimus Marokos. Nii tuli Solaride’il end proovile panna laugete ja heas korras teede asemel Atlase mäestikus ja aukudes. Sellised tingimused põhjustasid autole liiga suure koormuse.
Läks nii, et sel korral Eesti Solaride’i tiimi auto finišisse ei jõudnud, sest neljandal päeval juhtus ühel järsemal mäel õnnetus – koormus oli liiga suur, mootori kontroller ja mootor süttisid. Kuna ka Maroko teed olid autole igas mõttes oma jälje jätnud, otsustati turvalisuse huvides viimast päeva mitte kaasa sõita. Küll aga tuldi tagasi hindamatu kogemustepagasiga ja Hollandi päikeseautode tootja Lightyeari eriauhinnaga kõige tugevama võitlusvaimu eest. Samuti suudeti probleemideta läbida Maroko üks etappidest, mis sarnanes enim Austraaliale. See andis tiimile kindlust, et Austraalias võinuks minna päris hästi.
Pingeline ettevalmistusperiood
Solaride on haridusprogramm, mille kandvaks selgrooks on päikeseauto ehitamine. Auto ehitamine annab ligi 100-liikmelisele tiimile võimaluse panna oma teadmised ja oskused proovile päriselulistes ülesannetes. Selle käigus saavad osalejad väärtuslikke kogemusi, uusi teadmisi ning kontakte, kellega tulevikus üheskoos luua uusi ägedaid projekte.
Läbi hooaja on projektis kaasa löönud ligi 200 solariderit, kellest „lõpuni välja“ läinud tuumiktiimi moodustas umbes 50 inimest. Nende seas on nii turundajaid kui ka logistikuid, nii ülikoolide kui ka üldhariduskoolide õpilasi.
Tööd tehti väga palju ning enne auto valmimist kogunes nii mõnelgi unetunde minimaalselt, seevastu aga saadi kätte kogemus väga suure pinge ja lühikeste tähtaegadega töötamise osas, mis tuleb kasuks Austraalias.
Projekt on väga põnev
Noore Solaride’i projektis osaleva inseneri Novella Uiga sõnul on kõige põnevam väljakutse, kuidas asjad omavahel lõpuks kokku ja toimima saavad. „Igal inseneril on oma ülesanne ja näha kõiki auto osasid eraldiseisvatena nii, et neist kokku pannes valmib auto, on võimas. Lisaks on lahe näha, et kõik alustavad nullist, saades esimeseks ülesandeks ennast kõigepealt protsessiga kurssi viia ning õppida sellega seoses kõike, mis võimalik. Selle põhjal peab tegema ka plaani, kuidas päikeseauto ehitamine päriselt ellu viia,“ räägib ta.
Päikeseauto ei ole tavalise sõiduauto välimusega, pigem meenutab see voolujoonelist vedurit. „Auto disain loodi selline, sest auto lauppindalast ja kerekujust tulenev õhutakistuse tegur määravad ära vajaliku energiakulu, et õhust oleks võimalik läbi lõigata kiirusega 90km/h. Sellise kerekujuga saavutasime kombinatsiooni lauppindalast ja õhutakistustegurist, mis aitasid sõita sellistel kiirustel, nagu Marokos saavutasime. Maksimumiks saime 98km/h,“ selgitab Novella.
Mitte päris tavaline võistlus
Kui päikeseauto välimus pole sama nagu tavalisel autol, siis ka võistlus pole selline nagu näiteks klassikaline ralli. Solaride tiimi mänedžer Sven Raba tutvustab, et võistlustel on autod jagatud eri klassidesse – Challenger Class, Cruiser Class ja Adventure Class. „Challenger Class autode puhul määratakse võitja selle järgi, kes esimesena finišijoone ületab. Autod on väiksemad, mahutavad ainult juhi ning on loodud kiiresti rada läbima põhiliselt ainult päikeseenergial. Cruiser Class’i puhul, kuhu kuulub ka Solaride’i päikeseauto, määravad võitja kohtunikud ning otsustamise aluseks võetakse lisaks finišeerumisjärjekorrale mitmeid kriteeriume nagu näiteks auto efektiivsus, keskkonnamõju ja disain. Selle klassi autod on 2-5 kohalised,“ selgitab ta.
Solaride oli ainukene Cruiser Class’i esindaja, kes oma autoga Marokosse võistlema jõudis. Koroonaaeg sai paljudele saatuslikuks. Ülejäänud tiimid võistlesid Challenger’i klassis. Kõik masinad liikusid iga päev stardijoonelt mõneminutilise vahega, et tagada turvalisus. „Tavaliselt saadavad kõiki masinaid saateautod, seega päikeseautod liiguvad mööda sõiduteid kolonnides. Turvalisuse tagamiseks liigub üks saateautodest ees ja teine taga ning nendes on
ka enamik varustust ja varuosasid, mis probleemide korral on lähedalt võtta. Põhikolonni ees sõidab enamasti paar autot, mille eesmärk on teavitada toimuvast – kas ees on mõni ummik, ohtlikumad augud, tõusud, langused jne. Ülejäänud autod – nagu kaubikud koos treileriga – liiguvad põhikolonnist kilomeeter või kaks tagapool,“ kirjeldab tiimijuht. „Marokos sõideti enamasti maanteedel ning vahepeal läbiti väiksemaid asulaid ja linnu. See on üpris tavapärane, sest distantsid, mida sõidetakse, on ligi 500 km päevas ja täielikult asulaid vältida on üpris keeruline,“ lisab ta.
Eesmärgiks on valmistada võiduauto
Maroko võistlus on tänaseks ajalugu, kuid saadud kogemuste najal hakkab Solaride tiim tööd tegema uue päikeseauto kallal, millega asuda stardijoonele Austraalias. „2019. aastal võistles seal kokku 44 tiimi, millest 16 oli Cruiser’i klassis. Muidugi ootame 2023. aastal vähemalt sama suurt konkurentsi, aga alati võiks võistlejaid rohkemgi olla, sest konkurents on edasiviiv jõud,“ ütleb Sven.
„Enamik lähevad kohale eesmärgiga võistlus võita, samamoodi nagu meiegi. Kuigi konkurents on päris kõva, siis tänu Maroko võistlusele saime aru, et suutsime ühe aastaga ja pea olematu kogemusega saavutada väga hea tulemuse. See andis suure enesekindluse, et suudame ka 2023. aastal pakkuda teistele tiimidele tugevat konkurentsi ja võistluse võita, kui me selle nimel pingutame,“ usub tiimijuht.
Tema sõnul pannaksegi fookus sellele, et ehitada auto, mis oleks võimeline võitma. „Ka teised Solaride’i tiimid ehitavad üles väga detailset strateegiat, kuidas saavutada maksimaalseid tulemusi. Iga pisidetail loeb,“ sõnab Sven.
Novella lisab, et kindlasti panevad nad rohkem rõhku töökindlusele ja ergonoomikale. „Proovime uuel aastal tulla sammu võrra lähemale tänavasõidu autole. Isegi kui autokuju väljast ei ole võrreldav klassikalise sõiduautoga, siis autoga sõites võiks jääda mulje nagu sõidaksid tavalise elektriautoga. Lisaks proovime üha rohkem ise auto detaile valmistada ehk teha kõike in-house,“ lausub ta.
Mis siis muud, kui soovime Solaride tiimile edu ja jääme ootama 2023. aastal Austraalias toimuvat võistlust!
Tekst: Merilin Piirsalu
iCOURT valmistab Eestis professionaalseid tenniseriided