Hea Eeskuju Franz Malmsten tahab inimesi nakatada spordipisikuga | Sportland Magazine

Jaga „Hea Eeskuju Franz Malmsten tahab inimesi nakatada spordipisikuga“

Hea Eeskuju Franz Malmsten tahab inimesi nakatada spordipisikuga

Noor filminĂ€itleja ja tudeng Franz Malmsten vĂ”ttis vastu IRONMAN Eesti ja Betsafe’i ĂŒhisprojekti Hea Eeskuju vĂ€ljakutse ja osaleb augusti algul Tallinnas peetaval poolpikal IRONMAN 70.3 triatlonil.

TĂ”e huvides tuleb mĂ€rkida, et Franz treenis koos nĂ€itleja Karl Robert SaaremĂ€ega juba mulluseks Ć koda Laagri 4:18:4 triatloni vĂ€ljakutseks, kuid starti ei jĂ”udnud kumbki. „Robil oli jalg kipsis ning mina viibisin ĂŒhe filmiprojekti lisavĂ”ttepĂ€eval,“ selgitab ta ja lisab: „Kuna ma ei suutnud end triatloniga alustamiseks ĂŒletada, siis nĂ”ustusin osalema 2021. aasta suvel toimuval vĂ”istlusel.“

Peab eeskuju innustavaks
 
Oma eeskujudeks peab ta IRONMAN-i varasemaid kampaanianĂ€gusid Tanel Padarit, MĂ€rt Avandit ja Raivo E. Tamme. Kahe viimasega on tal Ă”nnestunud sel teemal lausa vestelda. „Kui nemad suutsid, saan ka mina hakkama. See ongi hea eeskuju mĂ”te,“ usub Franz ja loodab ka ise nii eakaaslasi kui teisi inimesi spordipisikuga nakatada.

Franz Malmsten

„Senine tagasiside on olnud vĂ€ga positiivne, nii mĂ”nigi on öelnud, et tĂ€nu minule ei tunne nad end selles paadis nii ĂŒksi. Koondangi enda ĂŒmber n-ö paaditĂ€ie inimesi, kellega koos on katsumusele lihtsam vastu astuda.“

NĂ€itleja suurimaks eesmĂ€rgiks on ĂŒletada finiĆĄijoon naerul nĂ€oga. „See on peakorraldaja ja treeneri Ain-Alar Juhansoni peamine soovitus. Kuna mul puudub ettekujutus nii iseenda piiridest kui sellest, mida vĂ”iksin pĂŒĂŒdma minna, siis jÀÀngi selle deviisi juurde. VĂ”imalik, et treeningute edenedes ja vĂ”istluse lĂ€henedes tekib ka mĂ”ni konkreetsem siht.“

Naudib treenimist

Hetkel keskendub Franz ujumistehnika Ă”ppimisele. „Baasoskused omandasin koolis kehalise kasvatuse tundides, kuid arenguruumi on veel palju. Samas pean ĂŒtlema, et pĂ€rast mĂ”ningaid trenne ja pĂ”hjalikku juhendamist on antud ala oluliselt lihtsamaks ja nauditavamaks muutunud,“ rÔÔmustab ta. „Enne basseinitrennidega alustamist arvasin, et sellest saab suurim katsumus, kuid nĂŒĂŒd pole ma enam nii kindel.”

Treener Ain-Alar Juhansoni ÔpetussÔnu kuulamas
Treener Ain-Alar Juhansoni
ÔpetussÔnu kuulamas

Rattakilomeetreid tuleb koguda velotrenaĆŸĂ¶Ă¶ril. „Minu isiklik kaherattaline sĂ”ber langes pikanĂ€pumeeste saagiks,“ Ă”hkab Franz kurblikult, kuid loodab, et just rattasĂ”it vĂ”iks vĂ”istlusel olla tema trumpalaks.

Kooli ja töiste tegemiste kĂ”rvalt tuleb iganĂ€dalaselt aega nĂ€pistada ka treeneri pĂŒstitatud ĂŒlesannete lahendamiseks. Kuigi jooksmisega Franz momendil ei tegele, siis lĂ€bi elu on tema leivanumbriks olnud pigem sprindialad. „Pikamaajooksu olen enda jaoks siiani vĂ€listanud. Kooliajal tundus umbes kilomeetrine Snelli tiigi ring juba suhteliselt suur katsumus,“ naerab ta.

Franz kĂ€is hiljuti trenaĆŸĂ¶Ă¶rir koormustaluvust testimas
Franz kĂ€is hiljuti trenaĆŸĂ¶Ă¶rir koormustaluvust testimas. Foto: erakogu

Sportlik minevik

VĂ€hesed teavad, et nĂ€itleja on olnud ka pĂŒhendunud sportlane. „Noorena sai oma meelisala otsinguil proovitud nii tsirkust kui korv- ja jalgpalli, lĂ”puks leidsin kergejĂ”ustiku,“ avaldab Franz.

„Kehalise kasvatuse Ă”petaja ja treener Harry Seinberg kutsus mind Kalevisse trenni. Tema kĂ€e all panin end proovile nii koolidevahelistel, maakondlikel kui ka Eesti meistrivĂ”istlustel. Sain mitmeid poodiumikohti ja medaleid, kuigi tĂ€pseid tulemusi ei suuda hetkel meenutada. HĂ€sti lĂ€ks sprindialadel, mingil mÀÀral ka tĂ”kkejooksus ja teivashĂŒppes. Viimases oli areng pĂ€ris kiire ja hea, kuni pĂ€evani, mil suundusin hoojooksule liiga pehme teibaga, mis hĂŒppe hetkel murdus. Maandusin kasti ning sain kerge peatrauma, rohkem pole ma seda kĂ€tte vĂ”tnud,“ ĂŒtleb Franz.

Raskeim fĂŒĂŒsiline vĂ€ljakutse on seotud tööga

Tema seni keerulisim ja suurimat eneseĂŒletust nĂ”udnud katsumus leidis aset mullu oktoobris „Soo“ filmivĂ”tetel. „Pikki tunde kestnud ja pea hommikusse veninud katsumus sai alguse kell ĂŒheksa Ă”htul. Filmisime rabas kaklusstseeni, mis pidi kulmineeruma laukasse kukkumisega. Stsenaariumi jĂ€rgi sadas vihma, mida tegid meile pritsumehed. Vett vĂ”eti otse laukast ning selle temperatuur vĂ”is olla kuskil neli vĂ”i viis kraadi. VĂ”itlus kestis kokku umbes nelikĂŒmmend sekundit, kĂŒlma tĂ”ttu polnud me enamaks lihtsalt vĂ”imelised. Sooja saamiseks tuli pidevalt kaugel eemal olnud sauna vahet joosta,“ kirjeldab Franz.

Hetk "Soo" vÔtetel. Foto: Robert Lang
Hetk “Soo” vĂ”tetel. Foto: Robert Lang

„LĂ”puks saime kaklusega ĂŒhele poole ja ees ootas laukasse kukkumine. Minu kakluspartner ĂŒtles otse vĂ€lja, et tema pole selleks vĂ”imeline – kĂŒlm ja vĂ€simus olid oma töö teinud. Pealegi oli tal seljas vĂ€ga raske kostĂŒĂŒm ja jalas suured saapad. Tema asemel vĂ”ttis koha sisse ĂŒks produktsiooniga seotud kolleeg, kelle jaoks lĂ”ppes vĂ€gitĂŒkk oksendamisega. Kogu ettevĂ”tmine oli fĂŒĂŒsiliselt tĂ”esti vĂ€ga koormav. Arvan, et see kirjeldus annab olukorra raskust pĂ€ris hĂ€sti edasi. Hiljem selgus, et ei saanud esimesel korral sobivaid kaadreid kĂ€tte ja laukasse kukkumine tuli novembris kordamisele,“ rÀÀgib nĂ€itleja elust vĂ”tteplatsil.

PĂŒĂŒeldes maksimumi poole

Franz on julge ja sĂŒdikas noor mees, kes on elus ette tulevate vĂ€ljakutsete osas alati positiivselt meelestatud. Sama sĂŒdikalt liigub ta ka augustikuise triatlonivĂ”istluse suunas. „Naudin protsessi ja Ă”pin selle kĂ€igus. EbaĂ”nnestumised annavad mulle uut indu – iga kaotus on tohutu motivaator uueks vĂ”iduks. PĂŒĂŒdlen maksimumi poole ja teen alati vĂ”imalikult palju selleks, et saaksin saavutatuga rahul olla,“ ĂŒtleb ta.

Tekst: Marta Vasarik

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.

Sarnased postitused

JĂ€rgmine postitus:

Jalmar Vabarna: igal hommikul, kui Àrkan, on mul mott laes

Edasi skrollides kuvatakse jÀrgmine postitus