Margus Ader on endise laskesuusataja, spordikommentaatori ja päevajuhina näinud sporti mitme nurga alt – sportlasena rajal pingutades, mikrofoni taga emotsioone vahendades ning rahvaspordiüritustel inimesi teele saates. Tema jaoks ei tähenda sport ainult tulemust, vaid ka energiat ja koosolemise jõudu. Sama tunnet aitab ta luua ka Sportland Kõrvemaa Nelikürituse sündmustel.
Sport jõudis Marguse ellu juba esimeses klassis Vastseliinas, kus valikuid oli lihtsustatult kaks: kas minna rahvatantsu või laskesuusatrenni. Laskesuusatamise treenerite Ants Joonase ja Üllar Tähe käe all kujunes treeningute maailm aga palju vaheldusrikkamaks.
„Laskesuusatamist tegime esimesel neljal-viiel aastal tegelikult väga vähe. Treeningud olid multifunktsionaalsed – jooks, pallimängud, suusatamine, ratas, üldfüüsiline. See andis hea baasi,“ meenutab ta.
Tõsisem sporditegemine algas 1991. aastal, kui Margus läks 8. klassi TSIK-i Otepää filiaali. Sealt edasi tulid juba juunioride koondis, meeste A-koondis ja laskesuusatajakarjäär, mis kestis tõsisemalt 2005. aastani.
Tippsport andis Margusele palju rohkem kui tulemused või medalid. „Sport on õpetanud distsipliini, kannatlikkust ja oskust tulla toime ka siis, kui kõik ei lähe hästi. Sport on toonud minu ellu inimesed, sõbrad ja emotsioonid. On andnud mulle rütmi, eesmärgid ja oskuse sellega elada. Ja lõpuks saad aru, et sport ei ole ainult sport – see on elu väiksemas mõõdus.“
Sport tuli, et jääda
Aktiivse sportlastee lõpp ei tähendanud liikumise lõppu. Sport jäi Marguse ellu loomuliku osana, ainult selle tähendus muutus. Enam ei olnud see elu keskpunkt, vaid miski, mis aitas edasi liikuda ning hoida keha ja vaimu värskena. „Ma ei lõpetanud liikumist ka siis, kui aktiivne tippsport läbi sai. Võib-olla oligi see kehale ja vaimule kõige parem lahendus – ei tekkinud järsku tühimikku ega väsimust,“ ütleb ta.
Praegu peab Margus end pigem mitmekülgseks spordiinimeseks: ta jookseb, suusatab, sõidab rattaga, mängib tennist ja naudib pallimänge, valides ala sageli vastavalt aastaajale, ilmale ja võimalustele.
Liikumise kõrval hindab Margus ka füüsilist tööd, eriti looduses. Kevadel ja sügisel püüab ta palju aega metsas veeta: istutada noort metsa, seda hooldada ja teha valgustusraiet. „Minu vanaisa ja ema olid metsavahid, nii et see maailm on mulle lapsest saati tuttav. Looduses olemine ja samal ajal millegi vajaliku tegemine – see on väga hea tunne,“ ütleb ta.
Marguse sõnul ei pea liikumine alati tähendama sportlikku saavutust, tulemust ega isegi treeningut traditsioonilises mõttes. Piisava koormuse võib anda ka aiatöö, metsas käimine, seenelkäik või tantsimine – kõik see, mis paneb keha liikuma ja toob argipäeva vaheldust. Oluline on hoopis see, et inimene saaks liikudes tagasi energia, mida igapäevaelus vaja läheb. „Mõte jääb samaks – keha ja vaim saavad vajaliku koormuse ja puhkuse. Minu jaoks ongi see kõige suurem saavutus,“ ütleb ta.
Spordirajalt mikrofoni taha
Sama ehedat emotsiooni otsib Margus ka rahvaspordiüritustelt. Seal on ta seda tunnet kogenud kahest küljest: sportlasena ise rajal olles ja hiljem päevajuhina mikrofoni taga hoogu andes.
Mikrofoni juurde jõudis ta 2005. aastal üsna ootamatult, kui sattus Hochfilzeni MM-il laskesuusatajana kommentaatorikabiini koos Lembitu Kuuse ja Marko Kaljuveeriga. „Sprindis jäin ise pealtvaatajaks ning Marko kutsus mind kabiini, et äkki oskan midagi lisada. Tuleb välja, et oskasin,“ meenutab Margus muigega. Sellest hetkest hakkasid tulema ka teised pakkumised – spordivõistlused, õhtujuhtimised, suve- ja talvepäevad, pulmad ning palju muud.
Tänaseks on ta kommenteerinud 36 spordiala ning aastas koguneb umbes 70 päeva mikrofoniga. „Üsna uskumatu tegelikult. Amet, mida ma ei ole kunagi õppinud, lihtsalt on. Või ehk oligi see sportlase teekond kuni 31. eluaastani minu koolitarkus, et täna on sellest justkui amet saanud,“ mõtiskleb ta.
Päevajuht hoiab sündmust koos
Kuigi kõrvalt võib päevajuhi töö paista lihtsalt mikrofoniga rääkimisena, on selle taga rohkem. Kõik algab kaardistamisest ja stsenaariumi loomisest: tuleb ette kujutada, kuidas sündmus võiks areneda, millised olukorrad võivad tekkida ja kuidas neid emotsionaalselt ning sisuliselt edasi kanda. „Üritused on küll erinevad, aga üldiselt tähendab see vähemalt viis–kuus tundi ettevalmistust, et tunneksin end laval või eetris kindlalt,“ ütleb Margus.
Spordisündmuse puhul tähendab see ka korraldajate info, raja, osalejate ja kogu päeva programmi tundmist. Marguse sõnul on päevajuhi roll sageli olla ka informaator – inimene, kes hoiab sündmust koos ning annab õigel hetkel edasi vajaliku info. „Kõige olulisem ongi tajuda, et igal sõnal, hetkel ja emotsioonil on oma kaal ja väärtus. Koos sellega tuleb alati ka vastutus. Just see teebki selle töö eriliseks – võimalus luua inimestele emotsioone ja hetki, mis jäävad meelde,“ ütleb ta.
Selliseid hetki on Margus aastate jooksul loonud ka Sportland Kõrvemaa sündmustel, millega seob teda pikk ühine teekond. Esmalt oli ta seal ise rajal ning 2007. aastal õnnestus tal isegi võita. Viimased ligikaudu 12 aastat on ta olnud samadel sündmustel stardis ja finišis juba mikrofoniga.
Kõrvemaa sündmuste puhul tajub Margus kõige rohkem seda, et neid tehakse südamega. „Korraldajate jaoks ei ole see lihtsalt võistlus või üritus kalendris, seal on väga selgelt tunda emotsiooni ja soovi pakkuda inimestele head kogemust. See energia kandub edasi ka osalejatele. Korraldajad päriselt pingutavad ja inimesed tunnetavad seda,“ ütleb ta.
Kõrvemaale jõudes märkabki Margus esimesena inimesi. Eriti vabatahtlikke ja korraldusmeeskonda, kes on kohal juba enne osalejaid ning aitavad kogu päeva käima tõmmata. „Nad on alati olemas, rõõmsad ja täis energiat teenindada neid, kes on tulemas. Kui neid juba näen, saan aru, et mina pean panustama sama energia, mis nemad,“ räägib ta.
Hea energia garantii
Loomulikult on Kõrvemaa puhul oluline ka keskkond. Margus ise on Lõuna-Eestist ja ütleb, et looduses olemine on üks põhjus, miks ta seal elab. Sama tunnet leiab ta ka Kõrvemaalt. „Mulle meeldib loodus. Kõrvemaal on seda palju. Kes on käinud, saab aru, et see on energia, mida mujalt on raske saada. Siin on garantii olemas,“ ütleb ta.
Rahvaspordiüritusel tekib Marguse sõnul eriline tunne just siis, kui paljud inimesed tulevad ühiselt liikuma. Kõigil on oma eesmärk, aga igaüks on osa suuremast tervikust. „Kui tuhanded inimesed liiguvad koos looduses, siis saad aru, et sport ei ole ainult võistlemine, see on ka kokkukuulumise tunne. Mina tajun end samuti osana sellest hulgast. Tean oma rolli ja annan oma panuse – mikrofonil on suur ülesanne, et energia, info ja emotsioon oleksid õigel hetkel olemas. Usun, et parem saab siis, kui igaüks meist teeb oma osa ära ja leiab endas jõudu teha natuke rohkem. Iseendale tuleb olla ka treener, kes nõuab sinult seda panust, mida sa suudad anda,“ ütleb ta.
Rattamaraton pakub elamusi
Järgmine kord saab Margust Kõrvemaal näha ja kuulda 24. mail, kui toimub Sportland Kõrvemaa Rattamaraton. Ta soovitab kohale tulla kõigil, kes tahavad korraks argipäevast välja saada ja head emotsiooni kogeda. Rattamaratonil saab igaüks valida oma eesmärgi ise.
„Siit võib leida nii sportliku elamuse kui ka paraja pingutuse, täpselt sellise, nagu inimene ise endale parasjagu soovib,“ leiab ta. „Kõige rohkem pakub rattamaraton emotsiooni ja energiat, mida saab võtta endaga kaasa ka järgmistesse päevadesse. Muidugi on sport ja liikumine oluline osa sellest kogemusest, aga tegelikult on see ainult üks osa tervikust. Sama tähtsad on keskkond, loodus, inimesed ja see ühine tunne,“ ütleb ta.
Rajale minejatele saadab Margus kaasa lihtsa mõtte: nautida päeva ja mitte unustada rõõmu, mille pärast liikumine üldse ette võetakse. „Naeratage iseendale ja nautige seda päeva. Elurõõm on tegelikult kõige suurem rõõm ning liikumine aitab seda väga hästi üles leida. Kui kellegagi võistelda, siis eelkõige iseendaga,“ ütleb ta.
Sobivaid sõite kogu perele
Sportland Kõrvemaa Rattamaraton on Nelikürituse kolmas etapp ning toimub Sportland Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskuses. Jõukohaseid radasid jätkub igas vanuses ja tasemel osalejatele.
Päeva põhidistants on 45 km pikkune Trek sõit, lühema võimalusena on kavas 21 km pikkune Stebby sõit. Noortele toimub 7 km noortesõit ning pere kõige pisemad saavad osaleda tasuta ajavõtuta lastesõitudel: kuni 6-aastastele on kavas 400 m ja 7–12-aastastele 1,5 km distants.
Igale lõpetajale on kingituseks medal ja GRAM jook. Kõiki osalejaid ootavad supp ja kuum saun ning päeva lõpetavad autasustamine ja loosiauhinnad.
Kõik saavad Kõrvemaale tulla täpselt sellise plaaniga, nagu endale sobib: sõitma, kaasa elama, perega päeva veetma või lihtsalt kevadist loodust nautima.
Sportland Kõrvemaa Rattamaraton 24. mail
10.00 – Võistluskeskus avatud
10.30 – Lastesõit 400 m (kuni 6-aastased)
10.45 – Lastesõit 1,5 km (7–12-aastased)
11.10 – Noortesõit 7 km
11.50 – MyFitnessi ühissoojendus
12.00 – Trek sõit 45 km
12.30 – Noortesõidu autasustamine
12.50 – MyFitnessi ühissoojendus
13.00 – 21 km Stebby sõit
13.30 – Kõigile osalejatele supp, avatud kuum saun
14.30 – Autasustamine, loosiauhinnad
15.30 – Finiši sulgemine
Tekst: Merilin Piirsalu
Avafoto: Reiko Kolatsk