GETTER LAAR
Eesti naiste jalgpallikoondise väravavaht
Sel EM-il ootan ja veidike ka loodan Prantsusmaa triumfi. Neil on koosseisus mitu huvitavat ja käesoleval hooajal väga heas vormis olevat mängijat, kes võiksid ka suurturniiril särada. Loodan, et väravapostide vahel on Steve Mandanda (kuigi arvan, et Hugo Lloris mängib), jälgida tuleks taas kord Paul Pogbat, kindlasti ka Olivier Giroud’d ja Antoine Griezmanni.
Viimastel suurturniiridel edukad Saksamaa ja Hispaania on kindlasti ka sel korral favoriitide seas, kuid ei näe neil sellist minekut nagu viimastel EM-idel. Inglismaa ja Portugali edu suhtes olen samuti skeptiline, kuid mine sa tea! Kui keegi võiks üllatada, siis ehk Wales või Balkani riikidest Horvaatia, kuid mitte kaugemale kui kaheksandikfinaalid.
Igal juhul ootan põnevat EM-i ja Prantsusmaa edu koduseinte vahel!
BRANDON PAIMAL
Eesti meistri FC Flora ja Eesti koondise fänn
EM-i favoriidiks pean Saksamaad ja miskipärast ütleb sisetunne ka Hispaania. Saksamaa just seetõttu, et pärast MM-i tiitli võitmist on neil kindlasti suur soov ka EM-i karikas koju viia. Hispaania aga tahab tõestada, et viimane MM oli lihtsalt üks suur tööõnnetus. Kaarte segab ka koduväljaku eelist omav Prantsusmaa. Ajalugu vaadates oleks äraütlemata humoorikas, kui näiteks Inglismaa alistaks finaalis penaltiseerias Saksamaa…
ANGELO PALMERI
Eestis elav Itaalia ajakirjanik, Rumori Calcio peatreener
Kui sinu kodumaa koondis suurt turniiri mängib, on raske erapooletuks jääda, kuid püüan seda siiski teha. Esiteks ei usu ma mitmel põhjusel, et Itaalia on favoriit. Meil on kodumaiste mängijate kriis. Isegi meie ründeliin, mis veel 2012. aasta EM-il tundus väga lubav, pole end suutnud tõestada. Giuseppe Rossi lööb tervena väravaid, kuid ta on pidevalt vigastatud, Mario Balotelli on pingipoiss ja Antonio Cassanot ei kutsutaks koondisse isegi siis, kui ta suudaks Sampdoria Euroopa liigasse tüürida. Serie A (Itaalia kõrgliiga – toim) suurimad väravakütid on välismaalased, üks neist on vaid Itaalia esindamise valinud brasiillane Eder. Esimene päris itaallane on Lorenzo Insigne (Napoli), kellele järgneb 36-aastane Massimo Maccarone. Koondise peatreener Antonio Conte on püüdnud edurivis mängitada ka Juventuse pingipoissi Simone Zazat, Napolis sama rolli täitvat Manolo Gabbiadinit ning Anderlechti Stefano Okaka Chukat ja Southamptoni Graziano Pellèt, kuid tõelise väravaküti puudumine on Itaaliale suur probleem.
Paraku pole seis roosiline ka tagalas. Juventuse kaitsjad ei loo liiga palju enesekindlust – klubi eest on nad tugevad, koondise eest aga pole samu esitusi näidanud.
Kui vaatan meie alagrupi koosseisu, siis muutub mure veel suuremaks. Minu meelest on see tugevaim alagrupp ja ebaõnnestumise korral võivad saatuslikuks saada just eelmainitud põhjused. Kui 20 aastat tagasi oleks keegi mulle öelnud, et me oleme raskes alagrupis, kuhu kuuluvad Belgia, Rootsi ja Iirimaa, siis oleksin ma ütleja välja naernud. Paraku on see praegu reaalsus. Belgia on isegi maailma edetabelis esimene ja nad on väga tugevad – ootan neid väga Lillekülla. Iirimaa on alati tugev pähkel ning Rootsil on lisaks noorele ambitsioonikale koosseisule Zlatan Ibrahimović.
Itaaliat ootavad ees väga rasked 270 minutit, ent kui edasi pääseme, võime kerkida favoriitideks. Kui peaksin ütlema protsentuaalselt, kellele alagrupis esikohta ennustan, annaksin Belgiale 70, Rootsile 20, Itaaliale 10 ja Iirimaale 0 protsenti. Ennustan, et Itaalia peab kõva võitlust teisele või isegi kolmandale kohale – viimasel juhul tuleks meil loota, et pääseksime kolmandana edasi (neli parimat kolmanda koha omanikku pääsevad samuti edasi – toim).
Turniiri üldfavoriitidest rääkides pole ma kahjuks originaalne: soosikud on kodus mängiv Prantsusmaa, viimase EM-i võitja Hispaania ja valitsev maailmameister Saksamaa. Kui rääkida võimalikest üllatajatest, siis nimetavad paljud Islandit, kuid ma panustaksin hoopis Ungarile.
AIVAR ANNISTE
Endine koondislane, praegune noortekoondise abitreener
Kindlasti ei saa eirata Hispaania ja Saksamaa tugevust, aga see pole kellegi jaoks üllatus, et just nemad on suurfavoriidid.
Palju on viimastel aastatel oodatud Belgia läbimurret ja nad on isegi jooksvas edetabelis maailma esinumbriks kerkinud, kuid paraku pole suurturniiridel veel väga edukad oldud. Arvan, et ka seekord nad veerandfinaalist kaugemale ei jõua, sest Eden Hazardil (Belgia liider – toim) on olnud väga kehv hooaeg.
Samuti loodavad ilmselt kõik, et Island teeks imet. Mina aga arvan, et Portugal ja Austria on väga head ning just nemad lähevad sealt grupist edasi.
Prantsusmaa on kodumurul ilmselt väga tugev ja motiveeritud ning nad võivad lausa võiduni välja marssida.
AIVAR POHLAK
Eesti Jalgpalli Liidu president
Prantsusmaa, sest nad on olnud vahepealse eduperioodi järel kriisis ja neid toetavad koduseinad. Venemaa, sest Leonid Slutski tunneb vene hinge ja oskab seda käivitada. Saksamaa, sest nad on Saksamaa. Belgia, sest nad on loonud toimiva süsteemi. Itaalia, sest nad on võiduvõimelised ka ainult kõva kaitsemänguga. Üllatada võib Šveits samuti tugeva ülesehitusega jalgpalliloogikaga, Wales edunälja ja Gareth Bale’iga ning Poola võib Robert Lewandowski ja motiveeritusega ennast näidata. Hispaania üllataks mind, sest viimasel ajal pole Barcelona mehed Vicente del Bosque käe all tulemust teinud. Islandile hoiame kõik pöialt, aga esimese suurturniiri pinged pigem segavad. Rootsi on sümpaatne, aga Zlatan Ibrahimović ei suuda tervet turniiri neid vedada ja teda kasutades pole teisiti võimalik mängida. Portugal – Cristiano Ronaldo tahab võita ka koondisega, aga see pole seni õnnestunud ja pigem ei õnnestu nüüdki. Loomulikult võib kõik minna ka vastupidi, sest see on jalgpall.
Tekst: Oliver Lomp