Jalka EMi vinged staadionid | Sportland Magazine

Jaga „Jalka EMi vinged staadionid“

Jalka EMi vinged staadionid

Selleaastasel jalgpalli EMi finaalturniiril peetakse 51 mängu. Tegemist on suurima finaalturniiriga läbi EMi ajaloo. Mängud peetakse kümnes eri linnas, kümnel eri staadionil, kaasa arvatud uutel staadionitel Bordeaux’s, Lille’is, Lyonis ja Nices. Uute staadionite ehitamine ja vanade renoveerimine läks kogumahus maksma 1,5 miljardit eurot.

Stade de Bordeaux

Stade de Bordeaux, Bordeaux

Stade de Bordeaux on loodud samade arhitektide poolt, kes lõid Müncheni Allianz Arena ning Pekingi “Linnupesa” olümpiastaadioni. Staadionil on 42000 istekohta, seejuures paiknevad ülemised isteread 35 kraadise nurga all. See on maksimaalne, mis Prantsusmaal lubatud on.

“Sa tunned vibratsioone – see on normaalne!”

Bordeaux esimesel kodumängul oma uuel staadionil aastal 2015 sattusid mõningad fännid paanikasse, sest tundsid mängu ajal staadionit justkui liikumas. Staadioni ametnik selgitas hiljem: “See on metallkonstruktsiooniga staadion – kui inimesed hüppavad rütmiliselt, siis võib tunda vibratsioone. See on normaalne.”

Stade de Lens

Stade Bollaert-Delelis, Lens

Staadion ehitati aastal 1933 töötute kaevurite poolt. Algul oli staadion ovaalse kujuga, kuid alates 1970. aastast ehitati staadion ümber ristkülikukujuliseks inglise stiili staadioniks. Staadion mahutab 38000 pealtvaatajat. Seda on rohkem, kui Lensi linnas elanikke.

Stade de Lille

Stade Pierre Mauroy, Lille

Staadion on nime saanud Prantsusmaa ekspeaministri ja Lille’i linnapea järgi. Staadion on koduks ühele Prantsusmaa tugevaimale jalgpalliklubile Lille OSC-le ning mahutab 50000 pealtvaatajat. Lisaks jalgpallimängudele peetakse seal ka rugby-, korvpalli-,ning isegi tennisematše. Staadioni katust saab avada ning sulgeda 30 minuti jooksul. Staadion on 31 meetrit kõrge ning selle ehitamiseks kulus 7400 tonni terast.

Stade de Lyon

Stade de Lyon, Lyon

Uue Lyoni staadion pidi avatama aastal 2007, kuid avamine lükkus erinevate asjaolude tõttu kuus aastat edasi. Staadioni uksed avati lõpuks 9. jaanuaril 2013, kui kodus mängiv Lyoni jalgpalliklubi võitis Troyes’t seisuga 4:1. Avamängu piletid olid kõik välja müüdud – mängu jälgis 59000 pealtvaatajat. Staadionit ümbritseb 50 hektari suurune kompleks, kus asuvad treeningväljakud ning erinevad majutusasutused.

Stade Velodrom

Stade Velodrome, Marseille

Staadion ehitati 1938. aasta MMi finaalturniiriks. 67000 pealtvaatajat mahutaval staadionil on nüüdseks peetud juba kolme erineva EM finaalturniiri kohtumisi. Staadioni põhjatribüün “The Virage Nord Patrice de Peretti” on oma nime saanud kirgliku fänni järgi, kes käis alati kodumeeskonna mänge vaatamas ilma särgita, olenemata ilmast. Sama fänn käis ilma särgita vaatamas ka mängu Berliinis, hetkel kui väljas oli 12 kraadi külma.

Stade de Nice

Stade de Nice, Nice

See, 2012. aastal ehitatud staadion, on kuulus selle poolest, et on võimeline iseend elektriga varustama. Staadionil on päikesepaneelid, see taaskasutab vihmavett ning kasutab tuult, et kliimaseadet töös hoida. Staadioni sees on ka Prantsusmaa riiklik spordimuuseum.

Igapäevaselt tuntakse seda staadioni Allianz Riviera nime all, kuid EMi finaalturniiri ajaks sai see nimeks Stade de Nice.

Paris, illustration ville, architecture

Parc des Princes, Pariis

Tegemist on väga vana staadioniga. Staadion avati 1896. aastal ning seda on rekonstrueeritud juba kaks korda – 1932. ja 1972. aastal. Kindlasti on tegemist selleaastase EMi kõige enim ajalugu täis staadioniga. Siin leidis aset esimene Euroopa karika finaal, mille võitis Real Madrid, samuti peeti sellel väljakul 1984. aasta EMi finaal, kus Prantsusmaa alistas Hispaania. Staadion mahutab 48000 pealtvaatajat.

Stade de France

Stade de France, Saint-Denis (Pariis)

Stade de France on Prantsusmaa suurim staadion mahutades 80000 pealtvaatajat. Stade de France on ainus staadion, mis ehitati 1998. aasta MMi finaalturniiri pidamiseks.

Stade de France’i katus kaalub rohkem kui Eiffeli torn (10100 tonni).

Stade Geoffrey Guichard

Stade Geoffrey Guichard, Saint-Etienne

Stade Geoffrey Guichard on koduks Saint-Etienne jalgpalliklubile AS Saint-Etienne. Staadioni ehitus lõpetati aastal 1931, seega on tegemist ühe vanima staadioniga sellel finaalturniiril. Nagu Lensi staadion, on ka Saint-Etienne’i staadioni puhul tegemist inglise tüüpi ristkülikukujulise staadioniga. Turniiri planeerimisfaasis pidi Saint-Etienne’i staadion olema üks varustaadionitest, kuid seoses turniiri formaadi muutumise ja võistkondade arvu suurenemisega läks staadion siiski koheselt kasutusse. Staadion on nime saanud prantsuse ärimehe Geoffrey Guichardi järgi, kes on ka staadioni omanik.

Stade de Toulouse

Stadium Municipal de Toulouse, Toulouse

Mahutades 33000 inimest, on tegemist kõige väiksema staadioniga selleaastasel finaalturniiril. Staadion ehitati 1937. aastal Toulouse’i jalgpalliklubi kodustaadioniks. Staadion asub linna keskuses saarel ümbritsetuna Garonne’i jõest. Tihti kutsutakse staadioniks ka märkimisväärse sarnasuse tõttu mini-Wembleyks.

 

 

 

Kommentaarid

  1. Sigrid Tamme

    Teadsin seda 🙂

  2. Avo Virnas

    Need staadionid on tõepoolest kõrgem pilotaaž! Ja eriti vägev kui staadionid tribüün sinu järgi nime saab.
    See Lille’i staadion on nagu hiigellatern, kui on valgustatud. Võimas!
    Ja Bordeaux 900 piilarit!
    On ikka arhitektuuriimed

  3. Vairi

    Tänu tütrele kes kõiki matše vaatab ja kogu aeg EM-ist räägib, siis teadsin kui uhked kõik staadionid on

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.

Sarnased postitused

Järgmine postitus:

Surfihooajaks valmis

Edasi skrollides kuvatakse järgmine postitus