Korvpallilegendid kuulsuste hallis

Varsti juba 60 aastat on USA korvpallis olnud traditsioon: igal aastal valitakse järjekordsed liikmed korvpalli kuulsuste halli, mis kannab ametlikult nime Naismith Memorial Basketball Hall of Fame.

James Naismithi nime ei antud kuulsuste hallile muidugi juhuslikult. Tegemist on mehega, kes pani kirja esimesed korvpallireeglid ning kelle juhendamisel peeti 1891. aastal Massachusettsi osariigis Springfieldi linnas esimene korvpallimäng.
Kuulsuste hall avati juba 1959. aastal, kuid esialgu oli idee ellukutsujal Lee Williamsil raskusi raha kogumisega, et leida piisavalt suured ruumid. Esimese päris oma hooneni jõuti 17. veebruaril 1968, kui Springfieldis ametlikult uksed avati.

Aastatega kasvanud

Aastakümnetega kuulsuste halli populaarsus kasvas ning 1985. aastal koliti uude, 11 miljonit dollarit maksnud hoonesse Connecticuti jõe ääres. Koos sellega hakati kuulsuste halli lisama ka naisi. Modernse arhitektuuriga kaunis kohas asuv hall osutus tänu korvpalli globaalsele arengule üle ootuste edukaks ning varsti tuli jälle kolida.2002. aastal avatud uus hoone, mis läks maksma 47 miljonit dollarit, on kuulsuste hallile igati tänapäevane kodu. Peale muuseumiosa on seal restoranid, puhkealad, poed, suur konverentsisaal ja täismõõtmetes korvpalliväljak.

Tihe valikusõel

USA populaarsematel pallimängudel on kõigil oma kuulsuste hall, kuid korvpallil on kõige laiem haare – lisaks USA ja muu maailma professionaalidele on halli liikmeks nimetatud ka amatöörsportlasi ja sporditegelasi.Tihti arvatakse ekslikult, et tegemist on vaid NBA kuulsuste halliga, kuid NBA staaride kõrval on hallis esindatud kõiksugu korvpalliga seotud inimesed, kelle tase kõigub tublisti.
Alates 2011. aastast juhib kuulsuste halli liikmete nimetamise protsessi seitse komiteed, millest neljale on tehtud ülesandeks leida uusi kandidaate. Eraldi on töös üheksaliikmeline Põhja-Ameerika komitee ning naiste komitee, rahvusvaheline komitee ja veteranide komitee, millest igaühel on seitse liiget.
Selleks, et saada kuulsuste halli valitud, peab komitees arutlusel olev isik saama kas seitse (Põhja-Ameerika komitee) või viis häält (teised kolm komiteed). Osa kohtadest jaotatakse ka otsemääramiste teel, kuid need süsteemid on küllalt keerukad.

Keda võtta, keda jätta?

Nagu valimiste ja hääletuste puhul tavaline, pole ka korvpalli kuulsuste hall skandaalidest pääsenud. Aastate jooksul on pidevalt tõstatatud probleeme, miks üks või teine isik halli pääses või ei pääsenud või miks on hääletus endiselt salajane.
Alates 1959. aastast on kuulsuste halli vääriliseks peetud 364 mängijat, treenerit, kohtunikku, sporditegelast või meeskonda. Üldjuhul avaldatakse iga aasta talvel finalistid, kelle seast uued liikmed valitakse. Uued liikmed õnnistatakse sisse sama aasta sügisel.
Selleks, et kandidaadiks saada, peab mängija olema karjääri lõpetanud vähemalt kolm aastat varem. Kohtunikele ja treeneritele kehtib samuti kolme aasta reegel või siis peab kohtunikul olema ette näidata veerandsajandi pikkune karjäär.

Baltikum on esindatud

1959. aastal nimetati mängijatest kõige esimesena kuulsuste halli legendaarne George Mikan ning tema järel on kõikide põlvkondade parimad pallurid selle au välja teeninud.Teiste seas näiteks korvpalliajaloo suurnimed nagu Wilt Chamberlain, Bill Russell, Jerry West, Kareem Abdul-Jabbar, Larry Bird, Magic Johnson, Hakeem Olajuwon, Michael Jordan ja Shaquille O’Neal.
Kuulsuste hallis on 16 pallurit, kelle sünniriik pole USA. Neli neist on sündinud kunagises Nõukogude Liidus: meestest venelane Sergei Belov ning leedulased Arvydas Sabonis ja Šarūnas Marčiulionis ning naistest lätlanna Uljana Semjonova. Välismaalastest on valituks osutunud veel näiteks Dikembe Mutombo, Yao Ming, Oscar Schmidt, Dino Meneghin, Dražen Petrović ja Nikos Galis. 2017. aasta seisuga on kuulsuste hallis 178 mängijat.

Kõik halli ei mahu

Aastast aastasse koostatakse ka pingeridu mängijatest, kes peaksid kuulsuste hallis olema, kuid pole valikusõela läbinud. Peamiselt on ekspertide arvates „külma tehtud” juba unustuste hõlma vajunud mängijatele. Esile on tõstetud Leroy Edwards (karjäär kestis 1937–1949), Kenny Sailors (1947–1951), Bobby Jones (1975–1986), Jack Sikma (1978–1991) ja Sidney Moncrief (1979–1991).

Käinud ja näinud

Siim Randoja, Eesti spordi- ja olümpiamuuseumi juht: „Külastasin Naismithi Hall of Fame’i 2015. aastal koos Eesti korvpalli Berliini olümpiale viinud Herbert Niileri lastega. Esmamulje oli väga hea, väljapanek ühendas erisuguseid temaatilisi osi: korvpalli ajalugu, interaktiivsed tegevused, suurimad tähed oma eriväljapanekutega ning korvpalli kuulsuste halli ala, mis võttis enda alla enamiku ruumist.
Eestlase jaoks on ekspositsiooni juures tegelikult kõige tähelepanuväärsem see, et kaugema ajaloo originaaleksponaatidest märkimisväärse osa moodustavad Herbert Niileri ja endise Eesti korvpallikohtuniku Aleksei Selenoi esemed Berliini olümpiamängudelt: osavõtumedal, isikutunnistused jms väiksemad asjad.
Seda ka põhjusel, et Hall of Fame’i kogud ise eriti ulatuslikud ei ole ning täienevad suuremal määral vaid siis, kui kuulsuste halli lisatakse uusi mängijaid. Küll aga on kogudes peale supertähtede annetatud asjade ka rahvusvahelisi esemeid – võrrelda sain näiteks nende valduses olevaid MM-võistluste võitjakarikaid meie kogus olevaga.”

Kolm kuulsaimat eksponaati

1. „Austatute ring” – suure kupli all on esindatud kõigi kuulsuste halli liikmete pildid ja lühitutvustused.

2. „Naismithi kapp” – see väljapanek tunnustab korvpalli leiutajat James Naismithi.

3. „Keskväljak” – hoone kõige silmapaistvama osa ehk suure korvpallilaadse kupli all on täismõõtmetes korvpalliväljak.

Tekst: Siim Semiskar

Fotod: erakogu / Shutterstock.com