Liisi Vaht oli juba väiksena hüperaktiivne ning sport oli ainuke loogiline väljend tema energiale. Ühel hetkel avastas neiu enda jaoks Brasiilia jiu-jitsu ning on tänaseks sellega tegelenud üle kaheksa aasta. See ala paneb teda mugavustsoonist välja astuma ja aitab igapäeva mured tagaplaanile jätta.
Juba noorena vajas Liisi oma aktiivsusele erinevaid väljundeid, seetõttu sai proovitud nii tantsimist, kergejõustikku kui ka mitmeid pallimänge. Vastavalt hooajale meeldis talle ka väga joosta, suusatada ja uisutada. Neiu on alati ise näidanud spordi tegemisel initsiatiivi üles ning vanemad on teda igas ettevõtmises julgustanud.
Liisi on jiu-jitsuga ehk lukumaadlusega tegelenud lähemalt juba 2011. aasta kevadest, kuid kolm aastat tagasi alustas ta lisaks samal alal võistlemist. Juba praegu on tal ette näidata mitmeid väga häid saavutusi, nende seas see, et ta on ainus eestlane, kes on sellel alal International Brazilian Jiu-Jitsu Federation maailmameistrivõistlustelt ilma kimonota võisteldes medali koju toonud. Liisi saavutas seal nimelt teise koha. Lisaks on ta North-American Grappling Association maailmameistrivõistlustel võitnud nii kimonoga kui ilma. Liisi on ka mitmekordne Euroopa meister ning kuuekordne Finnish Open-i kuldmedalist.
Praegu ongi Liisi võtnud eesmärgiks võimalikult palju võistelda ja häid tulemusi tuua. „Loodan aina tihedamini käia kaugemal ja suurematel võistlustel. Tahan kindlasti veel maailmameistriks tulla,” ütleb neiu kindlalt.
Jiu-jitsu paneb argipäeva muresid teisest nurgast vaatama
Juba varasemalt oli Liisil huvi kahevõitluse vastu, kuid lukumaadlus jäi talle algselt silma telekast. Samuti käis üks sõber samal ajal juba trennis, kes talle mõnda võtet tutvustas. Liisi oli meeldivalt üllatanud ning lõpliku valiku tegi just selle järgi, et jiu-jitsus ei lööda kedagi.
Noort sportlast paelus eelkõige ala filosoofia, et tehnika võidab jõu. „Näiteks suudan alistada endast palju raskemaid meesterahvaid. Jitsi kutsutakse hellitavalt ka „the gentle art“ – oluline on vastase jõudu enda kasuks rakendada, seda võimendada ja vastasega koos liikuda. Lisaks kehtib põhimõte, et lihtsam on liigutada ennast kui vastast – paljude tehnikate õnnestumine sõltub väga konkreetsest nurgast või asendist,” kirjeldab ta. Lisaks sellele peetakse seda ala ka heaks reaalsuskontrolliks, kuna keegi võib alati olla parem ning sind alistada. See sunnib võistluste ja treeningute ajal keskenduma ainult konkreetsele momendile, rahulikuks jääma ning mõtlema, sest vastasel korral jääd kaotajaks. „Kui keegi sind parasjagu kägistada üritab, paistavad muud igapäevamured juba hoopis teises valguses,“ kirjeldab ta emotsioone võisteldes. Liisi jaoks on ka väga oluline igat juhtumit analüüsida ning vigadest õppida.
Motivatsioon on suur
Jiu-jitsu on individuaalala, kuid Liisi arvates on väga määrav, milliste inimestega end treenides ümbritseda. „Meie jitsi tullakse vaatama lähedalt ja kaugemalt. Sõbralikud ja koostöövalmid treeningpartnerid aitavad ka arengule meeletult kaasa. Hea meel on trenni minna, kui tead, et sõbrad on ees ootamas,” kirjeldab neiu.
Nende inimeste seltskonnast leiab Liisi ennast väga tihti, kuna erinevad trennid toimuvad mitu korda nädalas. Treeningute tihedus võib sõltuda konkreetsest perioodist, kuid tavaliselt mahub nädalasse nii tehnikatrenn, sparring, jooksmine, jõutrenn, kui akrobaatikaharjutused ja trainingninja liikuvus. Samas rõhutab Liisi, et korra nädalas peab kindlasti ka puhkama, kuna lihastele on väga oluline taastumine.
Puhkehetki leiab Liisi ka võistlusreisidel, sest talle meeldib väga reisida ja vaatamisväärsustega tutvuda, seetõttu ongi võistlustel käimine ka omamoodi puhkus.
Lisaks sellele, et Liisi on ise väga aktiivne, leiab ta aega, et teisi õpetada. „Minu suur kirg on õpetamine – mulle meeldib näha, kuidas minust on kasu ja inimesed arenevad. Olen oma jitsis väga detailne ning mulle meeldib neid detaile ka edasi anda,“ kirjeldab ta ennast õpetajana. Liisil on ka endal sellest kasu, kuna treenides teisi, peab ka ta ise pidevalt arenema. „Pean hakkama liigutusi paremini ajastama ja tehniliselt korrektsem olema. Õpetamisest õpin ka mina,“ tõdeb neiu.
Tahtmine areneda
Olles ise pidevas liikumises, oskab Liisi rääkida, kui oluline on tervise ja keha jaoks treenimine ning aktiivne eluviis. „Kõige ilmselgem põhjus on see, et teaduslikult on tõestatud, et treenimine pikendab eluiga ja -kvaliteeti. Jitsi näitel saad trennist nii füüsilise koormuse kui kommuuni, kes üksteist motiveerib ja edasi aitab,” nendib neiu.
Liisi jaoks pole raske leida motivatsiooni, et püsti tõusta ja minna trenni. Pidev tahtmine areneda aitab teda pidevalt edasi. „Ma leian, et asi ei olegi niivõrd motivatsioonis, kuivõrd rutiinis ja distsipliinis. Tuleb lihtsalt minna ja edasi on kõik juba lihtsam. Ja pärast on nii hea tunne. Üks jitsi filosoofia kõlab järgmiselt: „You must become comfortable in the uncomfortable“. Sama kehtib ka mujal elus,” jagab sportlane häid nõuandeid.
Liisi tunnistab, et jiu-jitsu on üks tema lemmiktegevusi ning paremaks muutumine ongi see, mis teda pidevalt tegutsema motiveerib. „Ma tean, et ainus võimalus paremaks saada on trennis käia ja arengu nimel töötada,“ on Liisi kindel. „Mind motiveerib enim, kui näen arengut. Kui võidan kedagi, kelle kohta tean, et ta on väga heal tasemel, siis annab see mulle tahet veel paremate inimestega võidelda ja neid võita,“ nendib sportlane.
Under Armour pakub kvaliteeti
Jiu-jitsu trennis on lisaks kõigele muule väga oluline osa varustus. Treeningriietel ei tohi olla lukke ega taskuid ning need peavad olema äärmiselt vastupidavad ja püsima omal kohal. Liisi lemmik on Under Armour, mis ühendab endas kvaliteedi, tehnoloogia ja disaini. „Nende varustus on väga mugav ja vastupidav. Jitsisparrid on väga tempokad – siin tulevad väga suureks kasuks Under Armouri higi tõrjuvad omadused,” nendib neiu.
Liisil on välja kujunenud ka oma lemmikud, mida hindab just omaduste poolest. „Minu lemmikud on näiteks Under Armour’i RUSH leggings oma kõrge värvli pärast ning samast tootesarjast RUSH bra on jitsi jaoks lihtsalt ideaalse disainiga ja sobib kimono alla suurepäraselt,“ kiidab neiu.
Tekst: Kaisa Kiriland
Triatleet Maria Jänese: unistused peavad olema!