Swedbank Tallinna Maraton on kasvanud Eesti suurimaks rahvaspordisündmuseks ning toob ka sel aastal rajale kümneid tuhandeid inimesi. Selle taga seisab meeskond, mida on juba veerand sajandit vedanud peakorraldaja Mati Lilliallik. Koos Sportlandi ja Nike’iga on üles ehitatud üritus, mis ühendab tippsportlased, pered ja eri eesmärkidega liikumishuvilised.
Mati on spordiga seotud olnud pea terve elu. Kui ta Ida-Virumaal Toilas koolis käis, oli hoovisport väga populaarne. „Tegime kõiki alasid, mida teha sai, sest mujalt ahvatlusi võtta ei olnud. Kes ikka vähegi aktiivsem oli, jõudis lõpuks spordi juurde. Ei ole vist eriti spordialasid, mida ma proovinud ei ole,” räägib ta.
Mati aitas juba noorena korraldada spordiüritusi põhikoolis toimunud turniiride ja võistluste näol. „Esimene professionaalsem spordiürituste läbiviimise kogemus oli mul pärast ülikooli lõpetamist, kui asusin tööle ülikooli spordiklubi juhatajana. Siis tuli korraldada Tartu Ülikooli võistlusi erinevatel aladel ja mitmeid muid ettevõtmisi,“ meenutab ta.
Korraldustöö pakub pidevalt väljakutseid
Üks esimesi suuri väljakutseid oli 1998. aasta taastatud SELLi (Soome, Eesti, Läti, Leedu) üliõpilasmängud, kus ta oli ametis projektijuhina. „Tol ajal kestis ettevalmistus pea kaks aastat. See oli mu esimene suurem ja vastutusrikkam roll.“
Sealt edasi läks Mati Klubi Tartu Maratoni, kus tegeles samuti projektide juhtimisega, kuni Sportlandi asutajad Anti Kalle ja Are Altraja tulid jutuga, et Tallinnas oleks vaja ellu kutsuda üks kaasaegne jooksuvõistlus. „Kuna olin Tartus oma elu juba sisse seadnud, tekkis mul tõsine dilemma. Olin varem Anti ja Arega koostööd teinud ja meil oli hea klapp, nii et neil õnnestus mind kuidagi ära rääkida.”
Alates 2000. aastast ongi Mati Tallinnas toimetanud. „Asutasime Spordiürituste Korraldamise Klubi, mis hakkas korraldama Tallinna Sügisjooksu, mis on praeguseks kujunenud Eesti suurimaks rahvaspordisündmuseks ehk Tallinna Maratoniks.“
Püsimatu hingena on Matit spordiürituste korraldamise juures hoidnud see, et korraldustöö pakub pidevalt uusi väljakutseid ja võimalusi ennast realiseerida. „Spordis ja spordiürituste korraldamises on muutuvaid tegureid päris palju ja see on mind erksana hoidnud. Oma tiimis olen alati rõhutanud, et sporti peavad korraldama noored inimesed – ja kui nad enam nii noored ei ole, siis hing peab olema noor. Korraldustöö hoiab nii vaimselt kui füüsiliselt kogu meie tiimi nooruslikuna, sealhulgas ka mind.“
Kroonijuveeliks on Tallinna Maraton
Spordiürituste Korraldamise Klubis on Mati tegutsenud 26 aastat ja selle aja jooksul on läbi viidud mitusada projekti. Talle endale on kõige südamelähedasemad olnud kergejõustikuga seotud sündmused.
„Kunagi kutsusime ellu kergejõustiku võistlussarja BIGBANK Kuldliiga. See oli tol perioodil Baltimaade kõige tuntum kergejõustikuvõistlus. Sealt käis läbi plejaad maailma tippnimesid ja paralleelselt Kuldliiga arenemisega said eesotsas Gerd Kanteriga tuule tiibadesse ka mitmed Eesti tipud. Meie sportlased olid tol ajal maailma tipus, nii et seda võistlust oli äge teha: oli sportlasi, kellele toetuda. Ega meil eelarves väga võimalusi laiutada ei olnud, aga olime väga leidlikud ja saime võistlema väga säravaid tähti,” räägib ta.
Klubi kroonijuveeliks peab Mati siiski koos Sportlandi ja Nike’i inimestega loodud Tallinna Maratoni. Esimesed neli-viis aastat olid küll väga vaevalised, aga kui ületati 5000 osaleja piir ja 2007. aastal Rocca al Marest kesklinna koliti, hakkas ambitsioon ja julgus aina kasvama.
„Me tõesti nägime, et Tallinnas saab toimuda kaasaegne maailma mastaabis üritus. Ütlesime julgelt välja, et meie eesmärk on 10 000 või isegi 20 000 osalejat. Meid peeti esialgu seetõttu narriks, aga kõik need eesmärgid on täitunud. Oleme oma ütlemistes ja tegudes alati julged olnud ja püüame seda joont edasi hoida,“ kinnitab Mati.
Korraldustiim on esmatähtis
Korraldustöö on aastaringne ning strateegina tegeleb tiimijuht juba järgmise aasta plaanidega. „Kogu tiim on aastaringselt tules ja uue hooaja planeerimistegevustega hakatakse pihta sügisel. See on töö, mida keegi väga ei märka. Suurürituse kavandamine on väga pikk protsess, eriti kui on maratonitrass, mis läbib kuut linnaosa. Kooskõlastusring on väga-väga lai – paljude osapooltega peab kokku leppima ja kuldse kesktee leidma,“ selgitab Mati.
Tallinna Maratoni korraldus hõlmab väga erinevaid valdkondi ning kokku on sellesse kaasatud üle pooleteise tuhande inimese. Neist märkimisväärse osa moodustavad vabatahtlikud. „Korralduse juures ongi kõige tähtsam tiim ning selle ühes rütmis tegutsema ja hingama panemine. Sealt hakkab asi pihta – suurt üritust ei tee üksinda keegi. Põhiline väljakutse on olnud see meeskond moodustada ja koos hoida. Loodame väga, et oleme jätkusuutlikud ja nooruslikud ning suudame ka edaspidi noori inimesi kaasata ning tiim jääb püsima.“
Sportland edendab spordikultuuri
Suurürituse korraldamisega kaasnevad muu hulgas suur vastutus ja suured riskid. „Korraldaja peab sellega arvestama. Viiekümnele inimesele on kindlasti võimalik teha oluliselt meeldivam ja personaalsem üritus kui 25 000-le. Osalejate vaatevinklist on korraldaja jaoks kõige tähtsam turvalisus ja rahulolu. Püüame igal aastal tagasiside läbi töötada ja sellest nii palju juhinduda kui võimalik. Paratamatult peame arvestama erinevate teguritega, mis puudutavad üleüldist linnaelu. Kõiki nüansse tuleb kaaluda ja alati ideaalset varianti pakkuda ei õnnestu. Üritame siiski kuldse kesktee leida,“ sõnab Mati.
Ta julgeb arvata, et ilma Sportlandi ja Nike’i toetuseta Tallinna Maratoni tänasel kujul ei oleks. „Muidugi on meil erimeelsusi olnud, igas tiimis tuleb vaidlusi ette, aga tihtipeale viib see edasi. Oleme alati suutnud lahenduse leida ja püsida veerand sajandit tugevana koos. Eestis on väga vähe projekte, kus on sarnane koostöö näiteks tuua. Sportland on üsna kindlalt kõige rohkem Eesti sporti ja spordiüritustesse panustanud ettevõte – mitte ilmtingimata raha poolest, vaid just spordikultuuri hoidmisel ja edendamisel,” sõnab Mati.
Tänavuse maratoni programm
Swedbank Tallinna Maratoni programm on sel aastal jätkuvalt kolmepäevane ning distantse on igale maitsele. Üritus algab reedel Kadrioru pargis Tervitusjooksuga, kuhu on juba registreerunud üle 1000 osaleja.
Laupäev on koguperepäev. Hommikul toimub poolmaraton, kus lõpetab prognoosi kohaselt esmakordselt üle 5000 spordisõbra. Kell 14 minnakse rajale 10 km Sügisjooksul. Kogu päeva vältel toimuvad Snelli Staadionil Limpa Lastejooksud. Õhtu kulmineerub Nike Noortejooksuga, mille start ja finiš on Vabaduse väljakul. Enne seda esinevad suurel laval mitmed tuntud muusikud.
Kogu üritus lõpeb pühapäeval klassikalise maratondistantsiga, mille start on kell 9. „Loodame, et esmakordselt on maratonirajale minemas üle 3000 jooksja. Eestis ei ole kunagi nii suurt maratoni peetud. Salajane eesmärk on saada kõikide distantside peale osalejaid sajast riigist. See oleks aegade kirjuim spordi- ja võib-olla isegi kultuurisündmus Eestis,” räägib Mati.
Ta tõstab ka esile käesoleva aasta medalid, millel on kujutatud vanalinna ukse motiiv. Sellel disainil on kaks põhjust. „Üks on see, et tutvustada UNESCO pärandiga vanalinna. Teine põhjus on see, et treening algab sellest, et sa pead uksest välja minema. Esimene samm on kõige raskem, pärast seda läheb juba lihtsamaks,“ selgitab Mati.
Tallinna Maraton on kõigile
Peakorraldaja jaoks on oluline, et üritusest saaksid osa kõik huvilised, olenemata nende sportlikust võimekusest. „Liikumisvõimekus on kõige tähtsam – vahet pole, mis tempoga sa seda teed. Võib vabalt tulla sõpradega rahulikult sörkima ja juttu ajama. Kõndimine pole ka sugugi keelatud,“ julgustab Mati kohale tulema.
Lapsed on samuti korraldajate jaoks ülitähtsad. „Limpa Lastejooksud on aasta-aastalt aina populaarsemaks läinud. Ootame ka sel aastal neli-viis tuhat osalejat. Lisaks teeme Eesti kõige populaarsemat laste virtuaaljooksu, kus saab terve septembri jooksul igas Eestimaa nurgas kaasa teha. Virtuaaljooksul osalejaid on kogu Eesti peale üle kümnetuhande. Sport on üks ühiskonna nurgakividest ja edasiviiv jõud. Mida rohkem seda on, seda tervemad oleme nii ühiskonna kui inimestena.“
Mati jaoks on ürituse kõige härdam hetk stardieelne sagimine, kui mängitakse Eesti Vabariigi hümni. „Sel hetkel saab korraldaja nagu oma tänu kätte ning seda ei taha ühelgi aastal maha magada.“
Tulevikku vaatab ta endale omaselt ambitsioonika pilguga. „Meie tiim koostab juba praegu järgmise viie aasta plaane. Natuke vara on neist täpsemalt rääkida, aga tahame püsida kaasaegsed ja innovaatilised. Ma usun, et viie aasta pärast on Tallinna Maraton veel ägedam kui praegu ja siin on kindlasti oma sõna öelda ka sponsoritel, eesotsas Sportlandi ja Nike’iga,” ütleb Mati lõpetuseks.
Kui Tallinna Maraton on veel kalendrisse märkimata, jõuab end veel rajale kirja panna siin. Võistluspäevadel on Vabaduse väljakul kohal ka Sportland suure telgiga, kust leiab jooksuvarustust ja teisi häid pakkumisi. Tule saa osa Eesti suurimast rahvaspordisündmusest!
Tekst: Rasmus Piirsalu
Fotod: jooks.ee