Sportland Kõrvemaa Metsajooks lõpetab 27. septembril tänavuse Sportland Kõrvemaa Nelikürituse hooaja. Sügisene mets, vaheldusrikkad maastikurajad ja võistluspäeva melu annavad põhjuse tulla Kõrvemaale nii tulemuse tegijatel kui ka neil, kes tahavad lihtsalt liikuda ja aktiivset päeva nautida.
Sportland Kõrvemaa Nelikürituse uus peakorraldaja Jaana Jõgisuu on Kõrvemaa sündmustega seotud olnud juba aastaid. Ta on olnud osaleja, vabatahtlik ja pealtvaataja ning vaatab tänavu sarja esimest korda korraldaja pilguga. „Varasem kogemus on andnud mulle päris hea tunnetuse, mida inimene selliselt sündmuselt ootab. Korraldaja rollis on huvitav näha kogu pilti teiselt poolt,“ räägib Jaana.
Kõrvemaa sarja üheks suurimaks tugevuseks peab ta keskkonda. Mets ja rajad annavad igale sündmusele oma näo ning võistlus ise on vaid üks osa kogu päevast. „Siia ei tulda ainult aega või kohta püüdma, vaid paljude jaoks on oluline kogu päev ja kogemus. Just see eristab Kõrvemaa sarja paljudest teistest rahvaspordiüritustest.“
Metsajooks on ühtlasi tänavuse Sportland Kõrvemaa Nelikürituse finaal. Jaana sõnul tahetakse hooajale panna punkt sportliku, kuid samal ajal mõnusa sügispäevaga, mida saavad nautida ka need, kelle eesmärk pole võistelda.
„Osaleja võiks saada rajalt hea emotsiooni, aga ka tunde, et tasus terveks päevaks Kõrvemaale tulla. Eesmärk on, et finiš ei oleks päeva ainus tipphetk,“ ütleb ta. Just võimalus anda inimestele põhjus liikuda, kohtuda ja looduses aega veeta ongi see, mis Jaanat spordiürituste korraldamise juures kõige rohkem köidab.
Viis sündmust ja üks suur seiklus
Liikumisharrastaja Andra Nevski jaoks on tänavune Sportland Kõrvemaa Metsajooks erilise tähendusega, sest sellega jõuab lõpule tema teekond läbi Nelikürituse. Kõrvemaa sündmused sobivad hästi tema liikumisfilosoofiaga, sest talle meeldib proovida erinevaid alasid ja otsida liikumisest eelkõige head enesetunnet.
Andra jõudis sportliku elustiili juurde sammhaaval. „Liikumine on minu jaoks tänaseks eluviis, kuigi jõudsin selleni üsna ebatervisliku lapsepõlve järel. Ühel hetkel lihtsalt sain aru, et enda keha liigutamine teeb mind õnnelikumaks ja rahulolevamaks inimeseks. Sain rohkem sõbraks enda kehaga ja tundsin ennast ka vaimselt palju paremini,“ räägib ta.
Esmalt hakkas ta rohkem jalutama, seejärel sõitma rattaga ning avastas jõusaali, jooksmise ja järjest uusi alasid.
„Mulle meeldib harrastusspordi juures kõige rohkem see, et pidevalt saab teha erinevaid asju. Saan iga päev ise otsustada, millise liikumisviisi järele mul parasjagu tuju on. Kõige olulisem eesmärk selle kõige juures on aga see, et tunneksin ennast hästi,“ räägib ta.
Sportland Kõrvemaa sündmustel osalemist kirjeldab Andra kui üht suurt seiklust, mis on olnud korraga lõbus ja parajalt väljakutsuv. „Kõrvemaal on lihtsalt kuidagi teistsugune tunne. Seal on inimesed õnnelikud, õhkkond on mõnus ja iga korraga muutub kogu see koht järjest tuttavamaks. Mida rohkem ma seal käin, seda rohkem tunnen, et see mets saab mulle natuke nagu koduks.“
Metsajooks ühendab tema kaks lemmikut – jooksmise ja looduse – ning annab võimaluse kogu hooajale joon alla tõmmata. „Arvan, et Metsajooksu finišis on eriti hea tunne korraks tagasi vaadata ja mõelda, et ma tegin selle kõik ära.“
Muu maailm korraks eemale
Metsajooksu rajad kulgevad täielikult looduskaitsealal. Andra sõnul on just loodus üks põhjuseid, miks metsas jooksmine talle järjest rohkem meeldib.
„Kuna ma olen ikkagi maa laps, siis loodus on mulle alati väga meeldinud. Kõrvemaal on eriti äge see, et iga kord on loodus jälle natuke teistsugune,“ räägib ta. Talvel on mets lumine, kevadel on vesisem ning suvel mustikaid täis – iga aastaaeg annab samale paigale uue näo.
Metsajooksu puhul väärtustab ta ka rahu, mida linnas liikudes alati ei leia. „Seal ei ole kiirust, autosid ega kogu seda müra, mis linnas. Saab oma mõtteid mõlgutada ja olla rohkem iseendaga.“
Lisaks on metsarada pehmem kui asfalt ning vahelduv pinnas muudab jooksmise teistsuguseks elamuseks kui tavapärane linnaring.
Stardijoonel ei pea olema tippvormis
Nii Jaana kui ka Andra rõhutavad, et Metsajooks ei ole mõeldud ainult neile, kes lähevad rajale aega või kohta püüdma.
„Sama stardijoone taga võivad olla nii tulemuse peale minejad kui ka need, kelle eesmärk on lihtsalt rada läbida ja päeva nautida. Ei pea olema kiire ega väga kogenud,“ ütleb Jaana.
Andra teab omast kogemusest, et hirm olla teistest aeglasem võib esialgu takistada rahvaspordiüritusele registreerumast. „Ma olen ise spordiüritustel päris tihti viimaste seas ja mingi hetk sain aru, et kui sellest hirmust üle saada, siis ei olegi tegelikult midagi hullu.“
Tema sõnul tasub meeles pidada, et kõik jõuavad stardijoonele erinevat teed pidi ning ka eesmärgid on erinevad. Mõni tahab teha head aega, teine lihtsalt mõnusa enesetundega rajal kulgeda ja kolmas ennast ületada.
„Minu meelest ei pea rahvaspordiüritusele minemiseks olema kõige kiirem või parimas vormis. Kõige tähtsam on lihtsalt julgus kohale minna.“
Võistlusele registreerumine on tegelikult hea põhjus tavalisel treeningnädalal järjepidevust hoida. Kui kalendris on konkreetne kuupäev ja ees ootab start, on Andra sõnul märksa lihtsam ennast ka nendel päevadel liikuma saada, mil motivatsiooni veidi vähem.
Kepikõnd võib olla üllatavalt sportlik
Metsajooksul saab tänavu ennast proovile panna ka kepikõnnis, sest Kõrvemaal toimuvad teist korda selle ala Eesti meistrivõistlused. Eesti Kepikõnni Liidu peasekretär ja treener Janne Tomberg rõhutab, et kepikõndi ei tasu pidada ainult rahulikuks terviseliikumiseks. Koormus sõltub suuresti tempost, keppide aktiivsest kasutamisest ja õigest tehnikast. „Kui käed liiguvad õlaliigesest, tõuge lõpeb puusast tagapool ning kaasa töötavad ka õlavöö ja vaagen, saavad koormust kõik suuremad lihasgrupid,“ selgitab ta.
Et kepikõnd võib olla väga sportlik, näitavad ka võistlustempod. Näiteks mulluste Eesti meistrivõistluste kiireim mees Margus Tinno läbis Kõrvemaal 10 km keskmise tempoga 6:57 min/km.
Janne sõnul sobib kepikõnd hästi nii tavapärase kõndimise tempokamaks alternatiiviks kui ka jooksjate ja teiste vastupidavusalade harrastajate täiendavaks treeninguks. Uuringute järgi võib kepikõnd kulutada tavapärase kõndimisega võrreldes kuni 46% rohkem energiat ning aitab arendada vastupidavust ja koordinatsiooni.
Kõrvemaa vahelduvad metsateed ja -rajad koos tõusude ning laskumistega sobivad Janne sõnul kepikõnniks väga hästi. Eesti meistrivõistluste põhialaks on 10 km, juuniorid ja 70+ vanuseklassi võistlejad läbivad 5 km. Samal 5 km distantsil saavad end proovile panna ka need, kes meistrivõistluste arvestuses ei osale.
„Selle ala harrastajate jaoks on suur vahe, kas lähed keppidega rajale jooksjate sabas või saad selle ala fännidega eraldi võistlusel mõõtu võtta, kus kohtunikud jälgivad ka tehnikat,“ ütleb Janne. Tema sõnul aitab eraldi võistlus kepikõndi nähtavamaks muuta ning loodetavasti jõuab koostöö Kõrvemaaga tulevikus ka rahvusvaheliste võistluste korraldamiseni Eestis.
Päev kogu perele
Sportland Kõrvemaa Metsajooksu programm algab hommikul lastejooksudega. Kuni nelja-aastased saavad läbida 300 meetrit, 5–8-aastased 500 meetrit ning 9–12-aastased 1,5 km. Keskpäeval antakse start 21 km põhivõistlusele, millele järgnevad 10 ja 5 km jooksud ning 5 km noortejooks. Kepikõndijad lähevad rajale 5 ja 10 km distantsil.
Korraldajad soovivad, et tegevust jätkuks ka väljaspool rada. Osalejaid ootavad pärast pingutust supp, saun ja kümblustünnid ning kogu perega tulles on mõeldud ka kõige väiksematele.
„Metsajooks ei pea olema ainult võistlus, vaid hea põhjus veeta aktiivne sügispäev Kõrvemaal,“ ütleb Jaana. Tema sõnul ongi Kõrvemaa sündmuste tugevus selles, et võistlus on küll päeva keskpunkt, kuid kogu kogemus selle ümber sama oluline.
Andra teab juba praegu, millise tundega ta Metsajooksult koju läheb. „Ma juba tean, et lahkun sealt rahu südames, sest kogu Sportland Kõrvemaa Nelikürituse sari on olnud nii vahva teekond. See on olnud parajalt väljakutsuv ja kohati raske ning just see teebki kogu kogemuse nii heaks.“
Sportland Kõrvemaa Metsajooksu programm 27. septembril
10.00 Võistluskeskus avatud, registreerimine
10.40 Lastejooks 300 m, kuni 4-aastased
11.00 Lastejooks 500 m, 5–8-aastased
11.20 Lastejooks 1,5 km, 9–12-aastased
11.45 MyFitness ühissoojendus
12.00 21 km põhivõistlus
12.15 10 km jooks
12.30 5 km Stebby jooks; 5 km Noortejooks (kuni 17-aastased)
12.40 10 km kepikõnd (EMV, 2 x 5 km ringi) ja 5 km kepikõnd (EMV)
14.30 Autasustamine, loosiauhinnad
15.30 Finiši sulgemine
Soodsam registreerimine kestab 18. septembrini.
Tekst: Merilin Piirsalu
Fotod: Timo Müürsepp