Õigesti valitud spordiriietus aitab liikumistunnis vabamalt liikuda ning end hästi tunda. Samas ei ole korralik spordikomplekt ainult koolitunni jaoks – samu riideid saab kasutada ka trennis või õue mängima minnes. Sportlandi kategooriajuht Birgit Tõnts ja liikumisõpetaja Siim Tõnisson räägivad, millest spordiriiete valikul lähtuda.
Sportimiseks mõeldud riietuse puhul on oluline, et see oleks mugav, hingav ja võimaldaks vabalt liikuda. Siimu sõnul tasub eelistada spetsiaalselt selleks mõeldud materjale. „Spordiriietus on liikumiseks mugavam ja hingab paremini. Tundub võib-olla väikese detailina, mis riided lapsel seljas on, kuid tegelikult mõjutab see enesetunnet päris palju. Õige riietusega ei hakka külm ja soojema ilmaga ei muutu liiga palavaks.“
Birgit toob välja, et spordiriietust eristavad tavariietest eelkõige materjal, lõige ja õmblused. Tavaline puuvillane T-särk või dressipüksid võivad higi endasse imada ja märjaks jääda, samas kui spordiriietuses kasutatavad niiskust juhtivad kangad aitavad niiskusel kiiremini aurustuda ning riie püsib kergem ja kuivem.
Riietus sõltub ka sellest, millise liikumistegevusega parasjagu tegeletakse. „Jooksu- ja kergejõustikutunniks sobivad kõige paremini kerged lühikesed püksid või jooksuretuusid ja õhuke niiskust juhtiv särk. Pallimängudeks sobivad natuke vabama lõikega püksid ja hingav särk, mis lubab kätel vabalt liikuda. Võimlemiseks, tantsuks ja akrobaatikaks on oluline kehalähedane riietus – retuusid või lühikesed liibuvad püksid ja liibuv särk. Ujumistundi kuulub korralik ujumisriietus, ujumismüts ja -prillid,“ selgitab Birgit.
Millele poes tähelepanu pöörata?
Spordiriiete puhul tasub jälgida, et need oleks parajad ja lubaks vabalt liikuda. Liiga kitsas riie võib liigutusi piirata, liiga lai aga ette jääda või hõõruma hakata. Seetõttu ei tasu spordiriideid valida ka liiga suure „kasvuruumiga“.
Birgit soovitab poes teha neli lihtsat testi: „Tõsta käed üle pea – särk ei tohiks kõhu pealt üles kerkida; kükita sügavale – püksivärvel ei tohiks alla vajuda ega pigistada; tee õlaringe, et õlaõmblus ei tõmbaks, ning astu pikk samm – püksisäär ei tohiks põlvest tõmmata.“
„Kontrollida tasub ka elastaani sisaldust – umbes 5–15% annab riidele venivust. Samuti võiks vaadata, kas värvlil on nöör või reguleeritav kumm ning kas püksisäär on paraja pikkusega,“ lisab Birgit.
Tähelepanu tasub pöörata ka detailidele, mis võivad põhjustada hõõrdumist või ebamugavust. „Kõige sagedasemad probleemikohad on jämedad ülekattega õmblused kaenla all, õlal ja reite siseküljel, kaela sisse õmmeldud riidesildid, märg puuvill, paksud kummist trükid ja logod, liiga tugeva kummiga värvel või randmekumm, jämedate õmblustega sokid ning ilma lõuakaitseta lukud,“ ütleb Birgit.
Mugavamad on lameõmblustega või õmblusteta lahendused, trükitud sildid, niiskust juhtivad kangad ja pehme lai värvel. Ka sokkide puhul tasub eelistada spetsiaalselt sportimiseks mõeldud variante.
Õues tuleb appi kihiline riietus
Õuetundide puhul mängib suurt rolli ilm ning jahedama, tuulise või vihmase ilmaga on kihiline riietus kõige praktilisem lahendus. „Õuetundide puhul kehtib reegel, et mida rohkem talve poole, seda rohkem kihte. Vajadusel saab neid eemaldada, et vältida liigset higistamist ja külmetamist,“ kinnitab Siim.
„Kihilise riietumise loogika on kolmekihiline: aluskiht juhib higi nahalt ära, keskmine kiht hoiab sooja ja pealiskiht kaitseb tuule ja vihma eest. Kihtide mõte on see, et laps saab tunni ajal ühe kihi ära võtta ja pärast tagasi panna. Sooja ilmaga saab muidugi ühe kihiga hakkama,“ lisab Birgit.
Külma ja vihmase ilmaga soovitab ta pikkade käistega niiskust juhtivat aluskihti, mille peale sobib õhuke fliis või poollukuga pusa. Pealmiseks kihiks võiks valida tuulekindla ja vetthülgava jope. Jalga sobivad pikad treeningpüksid või soojad retuusid, väga külma ilmaga võib retuusidele lisada pealispüksid. Abiks on ka õhuke müts või peapael, kindad, torusall ja villasegust spordisokid.
Üht paksu talvejopet Birgit sportimiseks ei soovita, sest selle sees võib kiiresti liiga palav hakata. Kihtide eelis ongi see, et neid saab vajadusel juurde panna või ära võtta.
Tuule- ja veekindla riietuse valikul tasub vaadata kolme asja. Esiteks veekindlust – kooli õuetunniks piisab Birgiti sõnul üldjuhul 5000–10 000 mm veekindlusest. Teiseks hingavust, mis on sportimisel vähemalt sama tähtis kui veekindlus. Kolmandaks kaalu – lapse jope võiks olla kerge ja kokkupakitav.
„Tehnoloogiatest tasub tähele panna membraankangaid, teibitud õmblusi, DWR-vetthülgavat pinnatöötlust ning venivat softshell-kangast, mis liikumist ei piira. Täiesti veekindel, kuid mittehingav kilejope on kehalise kasvatuse jaoks halb valik, sest laps hakkab selles kiiresti higistama,“ lisab Birgit.
Spordirinnahoidja annab enesekindlust
Tüdrukute puhul jõuab ühel hetkel kätte aeg, mil liikumiseks on vaja ka spordirinnahoidjat. Birgiti sõnul ei ole siin kindlat vanust, vaid lähtuda tuleks eelkõige lapse arengust. „Enamasti tähendab see vanust umbes 9–13 aastat, aga see võib olla ka varem või hiljem. Alustada tasub kerge toestusega topi- või crop top’i tüüpi mudelist, mis on pehme, ilma tugikaarteta ja tundub seljas pigem nagu särk – nii on üleminek loomulik,“ ütleb ta.
„Joostes ja hüpates liigub rind mitmes suunas ning toe puudumine võib põhjustada valu ja hõõrdumist ning aja jooksul sidekoe venimist. Sportrinnahoidja vähendab seda liikumist oluliselt ja teeb liikumise mugavamaks,“ räägib Birgit.
Sama oluline on enesetunne. „Väga sage põhjus, miks murdeeas tüdrukud kehalise kasvatuse tunnist kõrvale hoiavad või jooksmist väldivad, on ebamugavustunne. Korralik sportrinnahoidja annab enesekindluse ja mugavustunde ning aitab tüdrukul tunnis kaasa teha.“
Spordirinnahoidja valikul on kõige tähtsam õige suurus. „See peab olema tihedalt vastu keha nii, et keha ja rinnahoidja vahele mahub kaks sõrme, kuid samas peab hingamine olema vaba. Enamasti tekitab ebamugavust vale rinnahoidja ümbermõõt, mitte vale korvi suurus,“ selgitab Birgit.
Oluline on ka sobiv toestus vastavalt tegevusele: kerge tugi sobib jõusaali, jooga ja venitusharjutuste jaoks, keskmine tugi pallimängudeks ning tugev tugi jooksu, hüppamise ja kergejõustiku jaoks. Kasvueas tüdrukule sobib hästi lihtne tugikaarteta mudel, millel ei ole palju reguleerimist vajavaid detaile. Samuti tasub eelistada laiu pehmeid õlapaelu, lameõmblusi ning niiskust juhtivat ja hingavat kangast.
8 asja, mis võiks olla liikumistunniks spordikotis
Birgiti must-have nimekiri koondab põhilised spordiriided ja aksessuaarid, mida lapsel liikumistundides eri aastaaegadel vaja läheb:
Niiskust juhtiv t-särk (kaks tükki, et üks oleks alati puhas)
Kerged lühikesed spordipüksid või lühikesed liibuvad püksid
Pikad treeningpüksid või retuusid õuetunniks
Pikkade käistega aluskiht või poollukuga pusa keskmiseks kihiks
Tuulekindel ja vetthülgav kerge jope
Spordisokid, 2–3 paari (mitte tavalised puuvillased sokid)
Sportrinnahoidja tüdrukutele
Õhuke müts või peapael ja kindad sügis-kevadperioodiks
Tekst: Rasmus Piirsalu
Fotod: Sportland