Lisanna Karo jõudis triatlonini raja ääres kaasa elades. Aastaid vaatas ta, kuidas isa võistlustel pingutab, kuni ühel hetkel hakkas järjest selgemaks saama: tahaks ise ka proovida. Nüüdseks on ta startinud mitmel triatlonil, kuid Sportland Kõrvemaa Triatlonil on ta endiselt raja ääres – selleks, et püüda kinni hetki ja emotsioone, mida osalejad sealt kaasa saavad.
Triatlon tuli Lisanna ellu spordiarmastuse ja pere kaudu. Ta on olnud väikesest peale aktiivne ning tänu vanematele osalenud paljudel lastele mõeldud spordiüritustel.
„Umbes kümme aastat käisin papsile erinevate triatlonivõistluste radade ääres kaasa elamas ning 2022. aasta suvel hakkasin IRONMAN 70.3 vaadates mõtlema, et ma ju tahan ka,“ meenutab Lisanna.
Järgmise aasta kevadel sai ta oma esimese gravelratta ja hakkas vaikselt koos vanematega oma lõbuks rattaga sõitma. Peagi otsis ta kapist uuesti välja jooksutossud ning sama aasta sügisel hüppas üle kümne aasta jälle basseini.
Esimene päris finišiemotsioon
Tegelikult oli Lisanna triatloni proovinud juba lapsena, kui tegi aastatel 2011–2013 kahel korral kaasa Otepääl 11.1 triatloni ehk 100 meetrit ujumist, 10 kilomeetrit rattasõitu ja ühe kilomeetri jooksu. Sellest ajast ei ole tal aga eriti palju meeles, mistõttu loeb ta oma esimeseks triatloniks pigem 2024. aasta suvel toimunud Järva-Jaani sprindidistantsi, kus tuli ujuda 750 meetrit, sõita rattaga 20 kilomeetrit ja joosta 5 kilomeetrit.
„See oli väga raske! Ujudes oli kalipsoga meeletult palav ja pärast veest väljumist kohe rattaselga hüpata oli väga keeruline, pulss oli täiesti laes. Ja jooks oli nagu jooks triatlonis ikka, puhas kannatus. Aga seda esimese triatloni finišiemotsiooni ei ületa mitte miski,“ kinnitab Lisanna.
Tol hooajal tegi ta kokku neli triatloni: lisaks sprindidistantsile kaks olümpiadistantsi ja ühe pooliku IRONMANi. Kuna kõik need distantsid on väga erinevad, ei tajunud ta esimesel aastal veel tohutut muutust, küll aga sai keha tugevamaks ning vahetusalad hakkasid tunduma loogilisemad.
Teisel triatlonihooajal hakkas Lisanna juba rohkem aru saama, kus ja kui palju saab pingutada, et energiat lõpuni jaguks. Samal ajal leidis ta triatloni kaudu ka kogukonna.
„Triatloniinimestest ja triatloniklubist oli tekkinud väike teine perekond, kes kõik rajal üksteisele kaasa elavad!“ ütleb ta.
Jooksmine tuli kõige raskemalt
Triatlonis on kolm ala, kuid Lisanna jaoks ei olnud kõige keerulisem mitte ujumine, mida paljud pelgavad, vaid hoopis jooks.
„Ma ei ole kunagi jooksmisega sõber olnud ja see tuleb väga-väga raskelt. Alguses on eriti keeruline joosta siis, kui ujumine ja rattasõit on juba selja taga,“ tunnistab ta.
Ajaga on asjad siiski muutunud, sest keha harjub ratta ja jooksu vahetusega ning järjepidev treening kasvatab enesekindlust.
„Nagu me kõik teame, siis harjutamine teeb meistriks. Olen jooksmisega rohkem sõbraks saanud. Kindlasti ei ole rattalt jooksma minek minu jaoks lihtsaks muutunud, aga see on muutunud lihtsamaks,“ ütleb Lisanna.
Ujumine on olnud algusest peale üks tema lemmiketappe, kuigi ka seal annab ettevalmistus palju juurde. Lisanna käis ujumistrennis umbes seitsmenda klassini, kuid siis tuli paus. Viimastel aastatel on ta aga veetnud basseinis umbes kaks-kolm tundi nädalas ning tunne vees läheb järjest paremaks.
„Võistluse ajal tasub alati ujuda rohkem servas kui mäsu keskel, jääda rahulikuks ja leida oma rütm. Ma tean, lihtne öelda, raske teha, aga iga võistlusega läheb ka see lihtsamaks,“ julgustab ta.
Triatlon nõuab järjepidevust
Lisanna usub, et triatloni proovimiseks ei pea tingimata olema väga sportlik inimene, kuid järjepidevus ja eesmärgipärane liikumine tulevad kindlasti kasuks.
„Kui eesmärk on teha seda iseenda jaoks, piisab sellest, kui järjepidevalt liikuda. Samas on triatlon piisavalt spetsiifiline ning kasuks tuleb eesmärgipäraselt treenida kõiki kolme ala,“ ütleb ta.
Triatloni võlu peitub tema jaoks mitmekesisuses, treeningus, kogukonnas ja finišiemotsioonis. Võrreldes ainult jooksu- või rattavõistlusega annab triatlon võimaluse teha palju eri tüüpi treeninguid ning kogeda ka eraldi jooksu- ja rattavõistlusi, mis omakorda toetavad ettevalmistust.
„Minu jaoks peitub triatloni võlu enim treeningus, kogukonnas ja vist ka selle ala raskuses: see ei ole asi, mida igaüks ette tahab võtta. Triatlon on igas mõttes üks korralik eneseületus,“ ütleb ta.
Oluline on ka vaimne pool, eriti pikematel distantsidel. Lisanna sõnul tuleb näiteks poolikut IRONMANi tehes endaga pidevalt vestlust pidada ja endale meelde tuletada, et tegelikult sa jaksad. Kogemusega kasvab ka usk iseendasse, sest inimene hakkab paremini mõistma, mis teda ees ootab ja kuidas keha pingutusele reageerib.
Kõrvemaa eriline energia
Sportland Kõrvemaa Triatlonil ei ole Lisanna ise veel osalejana starti jõudnud, sest on seal hoopis tööl. Nii on ta võistlust korduvalt kõrvalt näinud ning teab, et Kõrvemaa on eriline paik.
„Sportland Kõrvemaa Triatlon on üks eriline triatlon. Üleüldse on Kõrvemaa eriline koht. Sa võid alati kindel olla, et üritus on hästi korraldatud ja sealne energia on lihtsalt nii mõnus. Kõrvemaa triatloni teeb kindlasti eriliseks ka asjaolu, et see toimub metsa vahel ja sealsed distantsid on sobilikud igaühele,“ kirjeldab ta.
Kõrvemaal on väga erineva tasemega osalejaid. On neid, kes tulevad elu esimest triatloni läbima, ja neid, kes lähevad tulemust tegema. Lisanna sõnul on see aga eriti hea koht just esimese triatloni jaoks.
„Seal on alati mõnus turvaline keskkond ja distantsid, mis sobivad kõigile. Lisaks mõeldakse Kõrvemaal ka lihtsalt spordinautlejate peale, sest esikolmiku auhindade kõrval jagatakse alati ka loosiauhindu,“ ütleb ta.
Sportland Kõrvemaa Nelikürituse sarjas kuulub triatlon tema lemmikute hulka. Põhjus on lihtne: võrreldes mõne teise alaga on tegevus võistluskeskuses rohkem näha. Ujumine toimub keskuse tiigis ning rada käib mitu korda läbi keskuses oleva vahetusala.
„Juba kõrvaltvaatajana annab see nii megaemotsiooni, kui näed, kuidas inimesed oma eesmärkide nimel pingutavad,“ ütleb ta.
Keegi peab emotsioonid kinni püüdma
Lisanna töö Sportland Kõrvemaa Nelikürituse sarja juures on seotud sotsiaalmeedia ja turundusega. Tema päevad mööduvad sageli telefon käes – enne starti, finišialas, vahetusala ümber ja seal, kus meeleolu kõige paremini kätte saab.
„Enne üritust proovin inimestele võimalikult palju emotsioone pakkuda, et nad tahaksid Kõrvemaale neid samu emotsioone kogema tulla. Kohapeal püüan edasi anda seda tunnet, et kes seekord kohale ei jõudnud, tahaks järgmisel korral kindlasti tulla. Ja muidugi püüan kõige toredamaid emotsioone enne ja pärast starti, sest rajal ei taha ma osalejaid segada,“ räägib ta.
Tema sõnul on Kõrvemaa üritustel alati näha, et paljude jaoks on tulemusest tähtsam muu. Väga paljud tulevad elamust otsima, iseennast proovile panema ja kogema tunnet, mida liikumine annab.
„Finišiemotsiooni ei ületa lihtsalt mitte miski. Ja minu arvates ongi Kõrvemaa üritustel enamik osalejaid kohal just elamuse pärast, et iseennast proovile panna ja seda imelist emotsiooni kogeda, mida sportimine pakub,“ ütleb Lisanna.
Jõukohane, aga proovile panev
Sportland Kõrvemaa Triatlon toimub tänavu 11. juulil. Noortele on kavas noorteduatlon, kus tuleb läbida 4 kilomeetrit rattasõitu ja 1 kilomeeter jooksu, ning kuni 10-aastastele lasteduatlon. Põhidistantsil tuleb ujuda umbes 250 meetrit, sõita rattaga 20 kilomeetrit ja joosta 4 kilomeetrit. Lisaks on kavas Stebby duatlon, kus tuleb läbida 1,5 kilomeetrit jooksu, 20 kilomeetrit rattasõitu ja 4 kilomeetrit jooksu.
Lisanna sõnul sobib see hästi ka algajale, sest distants on piisavalt lühike, aga samas annab ikkagi õige triatlonikogemuse.
„Muidugi tasub proovima tulla,“ julgustab ta. „Tegelikult on ju tempo lõpuks see, mis kätte maksab ehk kui iseenda jaoks nautima tulla, siis on Kõrvemaa triatlon või duatlon ideaalne.“
Sealset rada peab Lisanna huvitavaks ja veidi väljakutsuvaks. Ujumine toimub pigem külmemas tiigis ning ratta- ja jooksurada kulgevad maastikul.
„Kõrvemaal on Eesti kohta üsna palju mägesid, seega rada on parajalt väljakutsuv, aga lihtsalt imeilus. Mitte ükski teine Eesti triatlonirada ei ole nii ilus!“ ütleb ta.
Lisanna sõnul ongi Kõrvemaa üks suur väärtus see, et pingutuse kõrval on kogu aeg olemas ilusad vaated.
„Lisaks mõnusale distantsile kulgeb rada ka looduses ning pingutuse ajal saad tegelikult ka nautida ümbruskonda,“ ütleb ta.
Sportland Kõrvemaa Triatlon 11. juulil
10.00 – Võistluskeskus avatud Sportland Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskuses, stardimaterjalide väljastamine
10.30 – Lasteduatlon 800 m rattasõitu + 400 m jooksu, mõeldud kuni 10-aastastele
11.00 – Noorteduatloni ühisstart 4 km rattasõitu + 1 km jooksu, mõeldud kuni 17-aastastele
11.50 – Vahetusala suletud, kõik rattad peavad olema vahetusalas; prooviujumine tiigis 11.00–11.50
12.00 – Triatloni start, stardinimekirja alusel jooksvas laines, viie kaupa iga 10 sekundi tagant
12.40 – Stebby duatloni ühisstart
14.30 – Autasustamine ja loosiauhinnad
15.30 – Finiši sulgemine
Tekst: Merilin Piirsalu
Avafoto: Aldis Toome