Eesti Ööjooks on armastatud jooksusari, mis koondab kokku nii kogenud jooksjad kui ka need, kes alles alustavad. Sarja üritused toimuvad üle Eesti ning kõigil neil on oma nägu ja atmosfäär. Ühine nimetaja on aga alati sama: positiivne energia, rõõmsad vabatahtlikud ja tunne, et ümberringi on üks suur perekond.
Augustis on kõigil jooksuhuvilistel võimalik rajale minna Ülemiste Ööjooksul ja Maardu City Run’il. Oma kogemust Ööjooksude sarjas jagab aastaid üritustest osa võtnud Kariina Künnap. Rajaäärset ja korralduslikku vaadet avab vabatahtlik Greete Toming.
Ööjooksud lähevad aina paremaks
Paljude osalejate jaoks on kõik alguse saanud uudishimust. Nii oli ka Kariinal, kelle esimesed ööjooksud jäid Rakverre. „Tundus huvitav, uus ja põnev – hiljem on sellest saanud traditsioon,“ ütleb ta.
Aastate jooksul on ta osalenud jooksudel Rakveres, Võsul ja mitmel erineval Tallinna etapil ning näinud, kuidas sari on järjepidevalt arenenud. „Läheb ainult paremaks,” võtab ta lühidalt kokku.
Ööjooksude võlu peitub suuresti selles, mida ei saa ette planeerida. Üks Kariina eredamaid mälestusi pärineb kümne aasta tagant Rakverest, kus peagi pärast starti kerkisid silmapiiril pilved. Juba viiendaks kilomeetriks oli käes sadu ja äike, lombid ulatusid poolde säärde ning kõrvaklapid andsid märjaks saades alla. „Vaatamata sellele oli emotsioon finišis ikkagi mega,” meenutab ta.
Vabatahtlikud kui üks pere
Sama sündmus võib jääda eredalt meelde ka raja kõrvalt. Greete on Ööjooksu tegemistes vabatahtlikuna kaasa löönud juba üle kümne aasta. „Ma ei ole päris nende Ööjooksu veteranide seast, kes on algusest peale kaasas olnud – liitusin mõned aastad hiljem, kui olin juba mõnda aega kõrvalt näinud, kui ägedat asja minu kodulinnas tehakse,” räägib ta.
Vabatahtlikuks sattus ta sõprade kutsel ning sealt edasi läks kõik juba loomulikult. „Iga aastaga olen Ööjooksu kaudu leidnud aina rohkem sõpru ja tuttavaid. Nüüd, enam kui kümme aastat hiljem, on peaaegu võimatu minna mõnele meie enda või ka mõnele teisele jooksusündmusele nii, et seal kedagi tuttavat ees ei oleks. Ööjooksu seltskond on väga kokkuhoidev ja paljud tunnevad üksteist juba läbi ja lõhki.”
Vabatahtlik kui Hunt Kriimsilm
Vabatahtliku töö võib tähendada väga erinevaid ülesandeid. Nii on ka Greete teinud aastate jooksul pea kõiki töid, mis ühe jooksusündmuse juures ette võivad tulla – alates joogi pakkumisest ja medalite jagamisest kuni ehitustöödeni välja. „Lisaks olen tegelenud fotografeerimise ja jooksjate ergutamisega,” kirjeldab ta.
Kõige rohkem toetab Greete Ööjooksu oma meeskonna korraldamise oskustega. „Olen sageli see inimene, kes võtab vabatahtlikud vastu, juhendab neid ja suunab erinevate ülesannete juurde. Olgu selleks kinkekottide pakkimine, liikluskorraldus, infoteenindus või mõni muu vajalik töö – alati leidub midagi, kus saab käed külge panna.”
Eriline jääb meelde
Nii nagu jooksjatele, jäävad ka vabatahtlikule kõige eredamalt meelde olukorrad, kus kõik ei lähe sugugi plaanipäraselt.
„Kõige meeldejäävamad on olnud hetked, kus mõni suurem raskus on tulnud ühiselt ületada. Näiteks 2017. aasta Ööjooks äikesetormiga, kus finišiala oli sisuliselt vee all ja joogipunktis hoidsid vabatahtlikud piltlikult öeldes hammastega laudadest kinni. Või hoopis koroonaaja sündmused, kus Rakvere ja Ülemiste jooksjaid tuli teenindada mitmekordsete maskide tagant. Need olukorrad jäävad meelde, sest just siis tuleb eriti hästi välja meeskonna ühtsus ja tahe koos hakkama saada.”
Kõik on oodatud!
Kariina sõnul sobivad Ööjooksu üritused kõigile, kes tahavad saada raju emotsiooni. „Selles ei pea kunagi pettuma,” kinnitab ta. Olgu sul kaasas sõbrad, pere või tuled üksinda – rajal leiab alati seltsi. „Mina käin jooksudel pigem sõpradega ühiselt, aga aja jooksul on ka teiste jooksjatega tutvutud ning ka nendega koos rajale mindud,” räägib Kariina.
Greete sõnul kehtib sama ka raja kõrval. „Iga vabatahtlik on jooksuüritusel väga suur abi ja tugi ning iga uus inimene on alati väga oodatud. See on hea võimalus ennast proovile panna ja näha jooksusündmuse köögipoolt – kuidas kõik tegelikult toimib ja miks asjad just nii korraldatud on,” ütleb ta.
Ja kui keegi veel kõhkleb, kas tulla appi või mitte, on tema soovitus lihtne: „Palju hullem on see, kui midagi nii ägedat üldse proovimata jääb.”
Rajal ja raja kõrval sündivat emotsiooni saab kogeda ka augustis, kui Ööjooksu sari jõuab esmalt uuenenud rajalahendusega Tallinna Ülemiste Citysse ning seejärel Maardusse.
Värvikas Ülemiste Ööjooks
Ülemiste Ööjooks toimub Tallinnas 14. ja 15. augustil ning osalejaid ootab ees mitu uuendust.
Reede on liikumispidu: esimesed stardid antakse kell 22 ning kavas on 10 km jooks, 5 km jooks, 5 km kostüümijooks ja 200–300 m lastejooks.
Stebby 5 km jooks toimub Ülemiste Citys kulgeval rajal. Neptunase 10 km distantsil osalejad saavad aga kogeda nii kesklinna kui ka Ülemiste City õhtust atmosfääri.
Korraldajate sõnul aitab 10 km jooksu uus lahendus jooksjaid paremini hajutada ja pakub varasemast mitmekesisemat linnakogemust – Tartu maantee kõrghoonetest ja neoonsiltidest kuni Kunderi tänava puitarhitektuuri ja Pronksi tänava kaudu avaneva linna öise siluetini. Raja lõpuosas, Ülemiste Citys ootab jooksjaid ligi 20 elamuspunkti, kus annavad hoogu muusikud, tantsijad, DJ-d, laulukoorid ja akrobaadid. Elamuslik start ja pidulik finiš asuvad Ülemiste keskuse ees, kus kasutatakse leegimasinaid, LED-ekraane, suitsuefekte ning muid eriefekte ja valguslahendusi.
Laupäev, 15. august, on spordipäev, mille peadistants on omapärase rajaga Sportlandi poolmaraton – neljaringine distants, kus tuleb igal ringil vallutada üks parkimismaja tõus. Lisaks minnakse rajale ainult naistele mõeldud Sportlandi 10,5 km distantsil ja kõigile osalemiseks avatud 5,27 km distantsil. Laupäev on mõeldud eelkõige võistlusliku eesmärgiga osalejatele: inimesi on vähem ja raja läbitavus on parem. Laupäevased stardid algavad kell 21.
Mõlemal päeval lähevad osalejad rajale ühises sündmussärgis ning tänavatele tekib liikuv värviline laine.
Kariina on Ülemiste Ööjooksul osalenud kolmel korral. Tema sõnul on üritus omaette elamus, kus linn muutub kirjuks. Kariina arvates läheb Ülemiste rada iga aastaga aina paremaks ning ta kavatseb kindlasti ka sel aastal osa võtta. „Sealt saab alati hea emotsiooni,” kinnitab ta.
Ülemiste Ööjooksule saab registreerida siin.
Vahetu Maardu City Run
Tänavune Sony Center Maardu City Run toimub 30. augustil Maardu linnas. Start ja finiš asuvad Haigla tänaval, sündmuskeskus aga 100 meetri kaugusel Maardu Kultuuri- ja Infokeskuses.
Osalejatele on ette valmistatud hulk eri raskusastmega distantse. Rajale saab minna Neptunase 10 km distantsil, Stebby 5 km distantsil ja Würthi 2,5 km distantsil. Pisematele toimuvad Ville Viking lastejooksud, kus raja pikkuseks on 200 meetrit. Lastejooksud algavad kell 13. Põhidistantside start antakse kell 14.00–14.05.
Kariina on Maardu City Run’il osalenud ühel korral, kui läbis 5 km distantsi, ning meenutab jooksu positiivselt. Tema sõnul oli Maardus mõnusalt vahetu ja kodune õhkkond: rada tõi inimesed tänavate äärde kaasa elama ning väiksema sündmuse puhul tekkis osalejatel publikuga eriti lähedane kontakt. „Osalesin esimesel korral, kui jooks toimus. Kuna töötan kiirabis, siis oli äratundmist palju ja nii mõnigi klient oli tee ääres ergutamas,” meenutab ta. Sellised ootamatud kohtumised tegid jooksust erilise kogemuse.
Kellel aga kohale tulekuks võimalust ei ole, saab osaleda virtuaaljooksul ajavahemikus 25. juuli–26. august. Virtuaaldistantse saab läbida joostes, käies, kepikõndides või ratastoolis – osalejale sobivas kohas ja ajal. Tulemuse sisestamine toimub eestimaraton.ee lehel hiljemalt 26. augustil kell 23.59 ning kõik õigeaegselt tulemuse kirja pannud osalejad saavad medali pakiautomaati 1.–3. septembriks.
Maardu City Run’ile saab registreerida siin.
Ööjooksude kalender alates augustist 2026
14.–15.08 – Ülemiste Ööjooks – Tallinn 2026
30.08 – Sony Center Maardu City Run 2026
19.09 – Astri Keskus Narva Sügisjooks 2026
20.09 – Energizer Baltic Beach Run 2026
26.09 – Elke Tallinn Run – Noblessner 2026
Tekst: Rasmus Piirsalu
Fotod: Triin Raa / Grete Veedla