Mäespordi boonuseks on kõrged mäed, värske lumi ja adrenaliin

Silver Kiho, Olaf Põldoja ning Martin Põldoja on kolm Sportand Eesti töötajat, kes olenemata suurte mägede puudumisest kodumaal, leidsid enda kire mäesuusatamise näol. Aktiivsed sportlased jagavadki nüüd oma mõtteid mäespordist ning suusareisidest.

Olenemata asjaolust, et noormehed on sündinud riiki, mis ei hiilga kõrgete mägede poolest, on nad siiski otsustanud olla mäespordi harrastajad. Igaüks neist jõudis selle alani erinevalt, kuid Silver on ainuke, kes alustas seda hobi Eestis. „Peamiselt mängis rolli asjaolu, et suur osa minu lapsepõlvest möödus Otepääl ning nagu me kõik teame, siis seal ei pääse keegi üle ega ümber talispordialadest,“ tunnistab ta. Martin ja Olaf see-eest avastasid mäespordi reisides, kui oma peredega külastasid Rootsi ning Soome suusakeskusi.

Noormehed kinnitavad, et mäespordil on palju häid aspekte, alustades füüsilisest treeningust ning lõpetades emotsionaalse rahuolu ja adrenaliiniga. Vähem oluline ei ole mägede loodus, kust kogetakse unustamatuid hetki ja nauditakse lummavaid vaatepilte.

Värskes õhus aeg maha

Ühe peamise asjana toovad kõik kolm mäespordi harrastamise puhul välja, et seda tehes puutub kokku meeletult ilusa talvise loodusega. Samuti annab see ala võimaluse veeta aega värskes õhus ning nautida kauneid vaateid. „Mäesuusa juures on üks suuri plusse suurepärased vaated, mis mäetippudest avanevad,“ arvab Martin. „Mäel käies oled värskes õhus ja sind ümbritseb ilus loodus,“ lisab Olaf.

Lisaks nendivad mäesportlased, et selle alaga tegeledes on võimalik lõputult uusi kohti avastada ning ükski reis ei sarnane eelmisega. Erinevaid mäekeskuseid on üle maailma väga palju, igas neist uued rajad ning ümbrus. „Kõrgematel mägedel olles on selge ilmaga vaated uskumatud. Ümbritsev loodus meenutab talve, mis oleks nagu postkaardilt võetud,“ kirjeldab Martin.

Loodus ja isolatsioon muust maailmast aitab ka mõtteid korrastada. „Vahet ei ole, kas oled parasjagu suuskadega ukerdamas puude vahel meetrises pehmes lumes või sõidad värskelt hooldatud slaalominõlval, argipäevaste mõtete-murede jaoks pole lihtsalt aega,“ tunnistab Silver.

Kasvatab füüsilist vormi

Mägedes sõitmine nõuab väga palju vastupidavust ning head füüsilist vormi. Võib ju tunduda, et mäest laskumine on justkui kerge ning lõbus, kuid reaalsuses on see kehale väga kurnav. Kuna aastaringselt suusatada pole võimalik, veelgi enam mägedes, siis on spordimehed leidnud endale ka teisi hobisid, mis hoiaks vormis ja valmistaks füüsiliselt ette. „Mäesuusatamise puhul tuleb kindlasti kasuks üldfüüsiline treenitus, eriti tugevad reied ja tuharalihased, kuna suuska kantides käib põhijõud läbi jalgade,“ ütleb Martin.

Huvitaval kombel ühendab kõiki kolme ka rattasõit, mis on lisaks mäespordile üks nende lemmikuid. See ala hoiab ka muul ajal vormis ning aitab just jalgu treenida. Üldine jõutreening ning liikumine mängivad samuti väga suurt rolli, kuna tavaliselt minnakse mäele terveks päevaks, mistõttu on vaja palju vastupidavust.

„Kindlasti mängib üldine keha vormisolek mäespordi juures tugevat rolli. Tihti olen pikkadel päevadel ka ise tundnud, et lõpu poole hakkab keha juba väsima ning keerukamates olukordades on raske tasakaalu hoida või puhtalt pöördeid sooritada,“ jagab Silver oma kogemust. „Ilma üldfüüsilise trennita pole mäel midagi teha, kuna seal on kogu aeg terve keha töös,“ lisab Olaf.

Mäed jätavad kustumatu emotsiooni

Kõik noormehed on käinud sõitmas peamiselt välismaal ning oskavad nimetada erinevaid suusakeskusi, mida tasuks külastada. „Välismaal olen käinud Soomes Levil ja Tahkos ning Rootsis väiksemate külade kohalikel mägedel,“ ütleb Martin. Ka Olaf ja Silver kiidavad Soome mägesid ning Silver toob välja veel Sunnmore Alpid Norras, mida ta aprillis külastas. Kõik need riigid on Eestile lähedal, mis muudab ka meile mäespordi harrastamise lihtsamaks.

Kõrgetes mägedes sõitmine on kindlasti adrenaliinirohkem ning uutes kohtades reisimine annab head energiat veelgi juurde. Mäekeskused on enamikes kohtades väga hubased ning teevad seal viibimise mõnusaks.

„Peamiselt muudavad reisi toredaks hea seltskond ja ühine huvi sellise vabaaja veetmise väljundi kohta. Kõrged mäed, värske lumi ja adrenaliin on selle juures juba ainult boonuseks,“ arvab Silver. „Mäespordi reisid on atmosfääri poolest teistmoodi. Tavaliselt ööbitakse seltskonnaga suusakuurorti läheduses külakeses, kus on palju palkmaju ning see pakub tõelist Põhjamaade tunnet,“ kirjeldab Martin.

Mäespordi võimalused kodumaal

Martin ja Olaf tunnistavad, et kodumaal on ilmselgetel põhjustel mäespordi harrastamine piiratud, mistõttu nemad sõidavad suusatamiseks alati välismaale. „Kui näiteks Levil on erinevaid radu kuskil 20 kanti ja pikematest laskumistest võib 3-5 minutit alla sõita, siis Eesti künkad ei ole sellega kindlasti võrreldavad,“ nendib Martin.

Teisalt võib see jälle olla hea aspekt algajale, kes alles tutvub selle alaga. Kohalikes keskustes on hea võimalus enne suurtele mägedele minemist harjutada. Samuti ei soovi kõik olla tõsimeelsed sportlased ning kui tahetakse mäespordist lihtsalt rõõmu tunda, siis seda saab ka madalamatel mägedel. „Eesti kiituseks peab ütlema, et olemasolevale maastikule on loodud väga head tingimused ning vajadusel saab ka siin seda ala harrastada,” kiidab Olaf.

Otepää poisina oskab Silver ehk teistest veidi rohkem hinnata võimalusi, mida Eesti mäed pakuvad. „Eestis olen käinud vähemalt korra igas suuremas mäekeskuses. Kõige rohkem olen aega veetnud aga Kuutsemäel ning kohalikest keskustest on see ka mu lemmik. Minu meelest on tegu kõige mitmekülgsema mäekeskusega Eestis,“ usub ta. „Nii kaua ongi kõik hästi, kui pole kuskil Eestist kaugemal sõitmas käinud, aga peale seda, kui jõuad kuhugi välismaa mäekeskusesse ning saad nautida võimsamaid vaateid ja kordades pikemaid nõlvu, kasvab ka isu,“ nendib Silver.

Mäesport eeldab head varustust

Nagu paljudel spordialadel, siis ka mäespordis mängib suurt rolli hea varustuse olemasolu. Õige riietus ja sõiduvarustuse valik toimub tihtipeale vastavalt eelistustele ja sõitmise asukohale, kuna maastikud ja ilmastik on riigiti erinevad. Varustust on võimalik rentida kohapealt ning vajadusel küsida nõu ka professionaalidelt, kes aitavad leida igaühele sobivad sõiduvahendid.

Riietuse puhul nii lihtne pole, kuna tavaliselt peab selle ise hankima. „Õige riietuse juurde kuulub üks korralik vee- ja tuulekindel, kuid samal ajal hingav koorikjope, selle alla soojem kiht mõne sportliku midlayer’i näol ning kõige alla soojapesukomplekt. Mäepüksid võiksid samuti olla vee- ja tuulekindlad,” soovitab Silver. Ta rõhutab, et tähtis osa on ka mäeprillidel, kiivril, torusallil ning headel kinnastel.

Tekst: Kaisa Kiriland

Avafoto: Jan-Henrik Pärnik