Miks surfaritele meeldivad talvised soojakraadid ja tormituuled?

Kui praegused ilmaolud suusatajaid ei rõõmusta, siis seda õnnelikumalt tunnevad ennast tulihingelised surfarid, kellel väikesed plusskraadid ja võimsad tormituuled võimaldavad koguda ekstreemseid elamusi. Kus Eestis talvel surfata ning millega arvestada, rääkis lähemalt surfikoolitaja Kristjan Kiisk.

Kas oled alati Eestis talviti surfamas käinud?

Talvel surfamine on viimase kahekümne aasta jooksul kõvasti muutunud. Esimestel talvesurfi aastatel oli sõitmine pigem naljaga pooleks, et käime korra vees ära. Aga tänu varustuse arengule, pean silmas just kalipsosid, ning talvede pehmemaks muutumisele, on sellest saanud tõsiseltvõetav osa meie surfiaastast. Talvised ilmad on magusad selle poolest, et üldiselt jäävad tugevamad tormid ja sellega kaasnevad suurimad lained just hilissügisesse ja talvisesse aega.

Milline on käesolev talv surfari jaoks olnud?

See hooaeg algaski purjelaua lainesõitjatele alles novembris, kui lõpuks ometi saabusid suuremad tormid. Suurem osa viimase aasta jooksul vees oldud päevadest jäävadki minu jaoks vahemikku novembrist jaanuarini. Ja lõppu ei ole veel näha, sest aasta alguses lubab prognoos järjest eriti magusat tormituult.

Mida tasub silmas pidada neil, kes otsustavad talvel surfama minna?

Asju, millega peaks arvestama on palju. Kõik algab korralikust varustusest – kalipso peab kindlasti olema piisavalt soe, et kui midagi vees juhtub, siis on kasvõi väike ajaline puhver, enne kui keha maha hakkab jahtuma. Isiklikult kasutan O’Neill’i Psycho One kalipsot, millega kannatab veel kahekraadises vees täiesti mõnuleda.

Kindlasti ei tohi käia sõitmas üksinda ning tuleb arvestada, et väga varakult läheb pimedaks – ehk kui midagi vee peal juhtub, siis pimedas on päästa väga keeruline.

Kui külm on olnud veetemperatuur ja kuidas sellistes tingimustes riietuda?

Vesi on olnud alates 0,5 kraadist, kuid ega väga suurt vahet ei ole, on see 0,5, või 5 kraadi. See kõlab küll kummaliselt, aga kuskil 8 kraadi juurest algab meie jaoks juba soe vesi. Riietuse osas tuleb kindlasti eelistada kvaliteetseid kalipsosid. Nende soojust arvestatakse põhiliselt materjali paksuse järgi ning talviste kalipsode paksus jääb 5-7 mm kanti.

Kui kaua saab talvistes tingimustes järjest vee peal olla?

See sõltub suuresti sõitja ning varustuse tasemest. Külmas pead silmas pidama, et keha teeb topelttööd – lisaks tavapärasele sõidutreeningule tuleb juurde arvestada keha poolt kulutatav energia, mis läheb keha soojas hoidmisele. Mina olen tavaliselt vees 2-3 tundi, peale mida on „aku“ tühi. Suvisel ajal saab sama energiakuluga nii 4-5 tundi ringi kimada.

Kui välja jätta ilm, siis mis veel on talvel surfamise juures suvega võrreldes teistmoodi?

Kõige suurem erinevus on vast see, et pead olema oma tegemistes väga kindel, kuna õnnetuse juhtumisel on mänguruumi vähem. Pead tundma oma sõidukohta ning oskama endast märku anda, kui midagi peaks juhtuma. Kui kõik riskid on maandatud, siis tegelikult pakub talvine surf sama palju emotsioone kui suvine.

Kas surfivarustuse valikul on talvel suvise surfamisega võrreldes suuri erinevusi?

Varustuse osas suuri muutusi ei ole, pead lihtsalt väga veendunud olema, et kõik asjad on tip-top korras, et vee peal halbu üllatusi ei tekiks.

Millised on sinu kogemusel parimad kohad talvekuudel Eestis surfamiseks?

Kuna tegelen lainesõiduga, siis minu jaoks sõidukohad aasta lõikes ei muutu, suurimad lemmikud on Ristna rand Hiiumaal ning Vääna Jõesuu. Algajamatele sõitjatele, kes soovivad külmal ajal sõitmas käia, soovitaksin alustada pigem turvalisemates ja kinnisemates lahtedes, näiteks nagu Laulasmaa rand.

Mida talvel surfamas käimine sulle kõige enam pakub?

Suurim eelis on see, et saab oma armastatud alaga tegeleda läbi aasta. Talvised ilmad on üldjuhul suurimate lainetega, nii et alati on kõva adrenaliinilaks ka peale sõidupäeva vereringes keerlemas.

Milline on kõige ekstreemsem hetk, mis seoses talvel surfamisega sulle esimesena meelde tuleb?

Minu jaoks läksid asjad eriti ekstreemseks ühel suurel tormipäeval Ristnas. Kuna sõidame seal eriti ohtliku maatuulega, siis igasugune õnnetus vee peal muutub hetkega väga riskantseks. Jäin ühes suures laines oma surfiasjadest ilma, kuna kukkusin ning asjad sõitsid minust mitmekümne meetri kaugusele. Neid päästa püüdes sattusin olukorda, kus pidin lõpuks peaaegu kilomeetri umbes 4,5 kraadises vees ujuma, et kaldale jõuda. See tuletas meie lainesõidu seltskonnale meelde, kui tähtis on oma sõidukaaslastel silm peal hoida ja vaadata, et kõik kenasti kaldale jõuaksid.

Kellel soovitaksid talvel surfamist proovida?

Talvise surfamisega on see äge lugu, et seda saab sügisel jupphaaval proovima hakata, kui ilmad vaikselt jahedamaks hakkavad minema. Eks igaüks leiab endale piiri, kus tal vee peal veel äge on. Kui keegi tahab selles osas abi küsida, siis alati võib Surfikool.ee’ga ühendust võtta ning anname meelsasti nõu, kuidas ennast vee peal turvaliselt ja soojalt tunda!

Surf’s up!

Tekst: Merilin Piirsalu

Fotod: Magnus Heinmets