Muhu väina regatt tähistab 60. juubelit

Juba enam kui pool sajandit on siinsete purjetajate iga-aastane suursündmus olnud Muhu väina regatt, kus tänavu järgitakse ajaloolist esimest trassi, kuid vastupidises suunas – finiš on sedapuhku Riias.

Regati direktori Indrek Ilvese sõnul on üks Riiga mineku mõte propageerida Lätis purjetamist. „Peatume seal täiesti kesklinnas, plaanime viimasel päeval teha Daugava jõel ka ühe eskaadrisõitu ja tutvustada Eestit kui mereriiki,” räägib Ilves, kelle hinnangul osaleb regatil vähemalt 700–800 purjetajat Eestist ja naaberriikidest.

Regatiajaloo kõige aktiivsemaks välisriigiks võibki pidada Lätit, seda nii osalemise kui ka korralduse poolest. Lisaks aastakümneid truult regatil osalenud lõunanaabritele on ju mõnikord regatt läbinud ka Läti Roja ja Salatsi sadamaid. Ka ettepaneku lõpetada juubeliregatt seal, kus see kunagi algas, tegid lätlased.

Justkui suvine suusamaraton

Purjetamine on vaid üks osa Muhu väina regatist, sest nädalapikkuse üritusega käib kaasas tihe kultuuriprogramm, mille eesmärk on elavdada peatusepaikades kohalikku elu ja tutvustada välisvõistlejatele Eestit – nõnda igas sadamas, kus ankrusse heidetakse. „Haapsalus alustame tõenäoliselt paraadiga. Loodame, et kultuuriminister tuleb seegi kord regatti avama,” räägib Ilves. „Pärnus toimub regati pidulik õhtusöök. Riia eskaadrisõidule kutsume aga kõiki neid kohalikke, kes regatil ei osale. Päeva jooksul toimub sealgi kindlasti suur kontsert, kus astuvad üles nii Eesti kui ka Läti esinejad.”

Et tavakodanikele ürituse mastaapi kõige lihtsamini arusaadavaks teha, tõmbab Ilves paralleeli meie legendaarseima taliüritusega: „Purjetajatele on Muhu väina regatt justkui suvine vaste Tartu suusamaratonile. Lisaks anname meiegi võimaluse n-ö matkarühmadele, kes ei pea purjetades ajalimiitidest kinni pidama ning võivad kogu regati rahulikus tempos läbi teha. Nemad on nagu kepikõndijad, kes stardivad pärast jooksjaid.”

Alla seitsmemeetriseid starti ei lubata!

Regati infojuhi Piret Salmistu sõnul jagatakse osalejad seitsmesse gruppi ja kolme klassi. Kui tippklass purjetab rahvusvahelise avamerepurjetamise reeglite ja punktiarvestuse järgi, siis teise klassi moodustavad jahid, milles sõidavad harrastajad ja kelle tulemusi mõõdetakse lihtsamate punktiarvestusvalemite alusel. Kolmandad on klassikalised puujahid ehk Folkboot’id (saksa keeles rahvapaat). Nende arv on aastatega aina kasvanud ning mullu oli neid 18. „Folkboot on loodud hästi merekindlaks – see on raske puidust jaht, mis istub hästi vees,” selgitab Salmistu. „Nemad on täiesti omaette seltskond, kelle hulgas on ka päris pühapäevapurjetajaid.” Starti pääsemiseks peab jaht olema vähemalt seitsmemeetrine, sest sellest väiksemaga pole korraldajate sõnul enam piisavalt ohutu avamerele minna.

Aega arvestatakse regatil sekundi täpsusega ning tulemused arvutatakse iga jahiklassi ja grupi arvestuses eraldi. Korraldajatele on abiks jahtide jälgimissüsteem (tracking), mis teeb regati huvitavaks ka kaldal olijaile – tänu GPS-ile saab igaüks jahte reaalajas jälgida.

Loodusjõududega silmitsi

Aastakümnete jooksul on Muhu väina regatil juhtunud nii mõndagi. Näiteks paar aastat tagasi, kui starditi Tallinnast Kärdla suunas ja ilm oli väga tuuline, osalesid regatil kaks Rootsi neiut. „Ehkki näitsikud pandi võimalikult suure jahi peale, jäid nad ometi sedavõrd merehaigeks, et nad tuli juba Paldiski lähistelt mootorpaadiga tagasi Tallinnasse tuua,” pajatab Salmistu. Ta lisab, et mastimurdmised ja augud keres on regatil tavalised nähtused. Ümber keegi naljalt ei lähe, sest jahi madal raskuskese seda ei luba, küll aga paigatakse sadamates sageli tuulega rebenenud purjesid.

Ujuv õhtusöök

„Kord juhtus Muhu väina lähistel aga eriti kurioosne lugu: paatkond oli juba koduteel, purjekal autopiloot peal. Meeskond hakkas all just sööma hakkama, kui äkki käis kõva põmakas,” meenutab Ilves. Kõik tormasid kiirelt tekile. Selgus, et nad olid keset merd metsseale otsa sõitnud. „Jaht ise kokkupõrkes kannatada ei saanud, aga siga … See siga võeti maale kaasa. Järgmiseks õhtusöögiks,” lisab Salmistu muiates. „Olen ka ise kord Pärnu jõel Melgesega sõites ühe ujuva põdraga koos trenni teinud,” paneb Ilves teemale lõbusa punkti.

Tulevikuideed ja kompromissid

Korraldajatel on mõte viia tulevikus üks regatisadam isegi Soome. Lisaks peab üha enam arvestama ka sellega, et paljud kunagised regati sadamad, kus varem peatuti, ei suuda enam vastu võtta kogu regatilaevastikku, iseäranis suurte süvistega sportjahte. „Saarte Liinid, kohalikud omavalitsused ja entusiastid on teinud tänuväärset tööd ning mitu sadamat – näiteks Kihnu, Kuivastu ja Kärdla – näevad nüüdseks väga kenad välja,” kiidab Salmistu. Kohalike omavalitsuste panus regati õnnestumisse on tema sõnul olnud alati väga suur ning vajaduse korral muudavad nad kasvõi oma ürituste kuupäevi, et melu oleks regati ajal veelgi rohkem. „Kõik tahavad väga, et nende juures peatuksime, aga igal aastal me kõigisse neisse toredatesse sadamatesse kahjuks ei jõua. Tuleb teha valik. Näiteks seekord me Tallinnasse ja Kärdlasse ei lähe, aga mullu ei käinud me jällegi Kuressaares,” nendib infojuht ning lisab, et see ongi kompromiss, mille korraldajad peavad alati tegema.

Vaata videot ja tunneta regati feeling‘ut.

60. juubeliregatt toimub 7.-15. juulil 2017 algusega Haapsalust ja lõppsadamaga Riias – järgides esimest regatti, kuid vastupidises suunas.

Tekst: Lauri Birkan

Fotod: Piret Salmistu / Berit Hainoja