Sprinter Õilme Võrol jääb seljataha suvehooaeg, mis ei kujunenud täpselt selliseks nagu oleks võinud, kuid andis talle kinnitust, et mentaalne võimekus ja valmisolek on tugevam kui kunagi varem. Selle teadmisega läheb Õilme vastu uuele hooajale ning suurematele eesmärkidele.
Kuidas sinu tänavune suvi sportlikus mõttes möödus?
Suvehooaeg polnud just selline nagu seda ette kujutasin ja lootsin. Tuli rinda pista mitmete ettenägematute probleemidega, mis treeningutele ja sooritusele kuigi positiivset mõju ei avaldanud.
Samas ei jää ma kindlasti seda hooaega halvas valguses meenutama, kuna aastate jooksul olen õppinud nägema raskustes oma võlu. Sain kinnitust, et minu mentaalne võimekus ja valmisolek on muutumas üha tugevamaks. Kui mõni aeg tagasi pidasin oma nõrgaks kohaks vaimset tasakaalu keerulistes olukordades, siis nüüd olen treeninud selle oma tugevuseks ja see teeb suurt rõõmu. Ma ei lähtu enam oma võimete hindamisel reaalaja numbritest, vaid vaatan rohkem enda sisse ning tajun väge ja potentsiaali. See annab mulle täieliku tasakaalu ja enesekindluse ka keerulistes situatsioonides.
Kus sa praegu põhiliselt treenid ning millele sügisperioodil treeningutes fookuse paned?
Nüüdseks on seljataha jäänud väike puhkus ning teeme tasapisi algust sügisese treeningperioodiga. Alguses on peamine fookus baasvastupidavuse parandamisel, et ees ootavatel rasketel treeningutel taastumine kiirem oleks. Kiirusele ja plahvatusele sügisperioodil suurt rõhku ei pane, pigem keskendume rohkem vastupidavusele. Suur osa treeninguid saab toimuma välitingimustes ja mitte staadionil.
Kui baas on laotud ning fookusesse tuleb kiiruse arendamine, millele siis treeningutel tähelepanu pöörad?
Kiired liigutused saavad tulla vaid lõtvuse pealt. See tundub paljudele inimestele üldiselt jabur, sest kui valmistutakse väga kiiret liigutust tegema, siis automaatselt pingestatakse kogu keha, et n-ö valmis olla. See oli ka mul kaua aega probleemiks, sest maksimaalse pingutuse ajal lõtvuse leidmine ei ole kõige lihtsam ülesanne.
Püüan tähelepanu pöörata ka sellele, et närvisüsteem oleks sprinditrenniks puhanud. Mõõdan tihti enne treeningut stopperiga oma reaktsiooniaega ning kui see ei jää soovitud vahemikku, siis tuleb treeningu sisu muuta.
Sprindidistants on väga lühike ning rekordeid parandatakse vaid sajandike haaval. Kas sportlasena tunnetad rekordjooksus juba rajal olles, et täna tuleb tipptulemus?
Üldiselt on see tõesti juba jooksu ajal tunda, kui olen tegemas oma parimat sooritust. Muidugi, sajandiku täpsusega on ka sportlasel raske lõppresultaati ennustada, aga tunne, et oled teinud võimsa jooksu, tavaliselt ei peta. Oma parimatel jooksudel olen kogenud täielikku kergust ja lõtvust. Sisse jääb tunne, nagu polekski pingutanud.
Milliseid harjutusi soovitad harrastajale, kes tahaks jooksukiiruses areneda ning olla näiteks võimeline tegema võistlustel kiiret lõpuspurti?
Et kiiremini joosta, tuleb kiiresti joosta. See tähendab, et on vaja oma treeningplaani lisada mõned treeningud, kus fookuseks on sprindikiirus. Selleks sobiksid distantsid vahemikus 30-60 m. Tähelepanu tuleb pöörata korralikule soojendusele ning keha ja vaim peavad olema selleks treeninguks puhanud. Kiiresti joostes tuleb tunnetada oma pöiatööd. Kasuks tulevad ka kergemate raskustega plahvatuslikud jõuharjutused.
Spordimaailma suurimaks sündmuseks on olümpiamängud, mida jälgivad kõik, kes pisutki spordi vastu huvi tunnevad. Millised on sinu esimesed mälestused ja emotsioonid seoses olümpiamängudega?
Olen olümpiamänge suure põnevusega jälginud juba noorest saati. Mind on alati rabanud selle suursündmuse kirjeldamatu maagilisus. See vägi ja mentaalne tugevus, mis olümpiasportlastest kiirgab, on sütitanud ka minus võitlejahinge.
Küllap on iga olümpiaala sportlase unistus jõuda olümpiale võistlema. Millal sina esimest korda sellest unistama hakkasid?
Olümpiamänge jälgides olen end alati sinna visualiseerinud. Reaalseks unistuseks sai see mul aga alles mõned aastad tagasi, kui hakkasin oma võimeid rohkem hindama. Minu jaoks peavad eesmärgid olema realistlikud, sest vaid siis tekib mul oma sihiga tugev seos. Pean üldises plaanis teadma, mida on vaja selleks teha, et soovitud kohta jõuda. Praeguseks hetkeks on retsept teada ja jääb vaid loota, et kõik õnnestub.
Kas unistus olümpiast motiveerib rohkem pingutama ja paremaid tulemusi saavutama?
Paremate tulemuste saavutamise vajadus tuleb minu enda seest ning välised motivaatorid pole seda otseselt mõjutanud. Unistused on olulised, aga nendesse igal sammul klammerdumine ei ole minu jaoks olnud parim lähenemine. Püüan rohkem kogu teekonda nautida.
Olümpiamängudel selguvad planeedi parimad sportlased, aga see ei ole pelgalt spordivõistlus, vaid võimas sündmus, mis ühendab inimesi terves maailmas. Täpselt nii nagu sportimine üldisemalt ühendab. Milliseid sportimise positiivseid külgi tooksid sina esile just sotsiaalsest vaatevinklist?
Olen üha rohkem hakanud hindama seda, kuidas sport on mind inimesena kasvatanud. Läbi selle on maailm muutunud palju avaramaks ning hindan aina enam inimesi enda ümber. Sisemist sära, mida sport pakub, püüan edasi kanda ka spordivälisesse maailma. Samas, ei pea selleks, et hing positiivses mõttes põleks, tingimata sporti tegema. See on vaid minu üks väljund, aga igaühel on võimalik leida enda oma mõnes muus valdkonnas.
Spordi nautimiseks ja heade tulemuste saavutamiseks vajavad nii tipud kui ka harrastajad kvaliteetset varustust. Kas selle aja jooksul, mil sina oled tõsiselt spordiga tegelenud on midagi tuntavalt muutunud ka treeningriiete ja -jalatsite juures ning aidanud kaasa paremate tulemuste saavutamisele?
Muutunud on kindlasti palju. Aina enam pööratakse tähelepanu varustuse funktsionaalsusele ning seda olen igal juhul tajunud. Ma ei oska siinkohal öelda, kui palju see on mõjutanud tulemusi, aga paremat enesetunnet kindlasti.
Kergejõustiklase puhul on üheks olulisemaks varustuse osaks jalatsid. Mida sina jooksutosse valides silmas pead ning millised mudelid on praegu sinu lemmikud?
Sprinditreeningutel on oluline, et tossud oleksid kerged ning kontakt maapinnaga hea. Nendeks treeninguteks pean hetkel parimaks mudeliks Nike Zoom Gravity jooksutosse. Üldtreeningul armastan kõige enam Nike Air Zoom Pegasus 37 jooksujalatseid. Need näevad suurepärased välja ja on väga mugavad.
Veel üks oluline komponent hea vormi saavutamiseks on taastumine ja puhkus. Kuidas peale treeningut kõige paremini taastud ning mida armastad teha puhkepäeval?
Kõige tähtsam komponent taastumisel on hea uni. Püüan uneaega leida vähemalt 8 tundi.
Treeningu osaks on alati ka lõdvestus ja venitusharjutused, mis mängivad kiirema taastumise juures suurt rolli. Samuti on minu jaoks väga oluline käia regulaarselt massaažis.
Üha enam proovin tegeleda ka vaimu taastamisega ning selleks on parim viis lugemine ja mediteerimine. Puhkepäevadel sõidan võimaluse korral maale ja veedan aega perega.
Tekst: Merilin Piirsalu
Kreete Verlin: motivatsioon on minu sees alati olemas olnud