Purjetaja Romi Safin: purjetamise juures võlub mind kõige rohkem meri

Romi Safin hakkas purjetama esimeses klassis ning praeguseks on ta selle alaga tegelenud juba 11 aastat. Kuna purjetamine on meresport, siis mööduvad Romi suvekuud peamiselt purje all, kuid hea ajaplaneerijana leiab ta mahti ka puhkamiseks ja päikese nautimiseks.

Kuidas sa purjetamise juurde sattusid?

Purjetamisega puutusin kokku juba varases lapsepõlves, kui isa koos sõpradega jahi ostis ja kohe pärast seda minu ja õe purjetamise trenni pani. Tänu vanematele veetsime õega suviti palju aega Pärnus, kus hakkasime igapäevaselt vee peal trennis käima. Vesi oli soe, nalja sai palju ja päike siras iga päev silma. Kes siis ei sooviks nii sporti teha? Suureks boonuseks olid ka ekstreemselt lahedad ja poolhullud trennikaaslased.

Kus ja kelle käe all sa praegu treenid?

Minu praeguseks klubiks on Rein Ottosoni Purjespordikool, kus olen treeninud pool aastat. Läksin sinna üle Kalevi Jahtklubi Purjespordikoolist, kuid lapsepõlves sõitsin ja õppisin hoopis Pärnu Jahtklubis ja NYC Sailing Schoolis.

Minu treeneriteks on nüüd Raivo Randmäe ja Rein Ottoson, kellega oleme üpris vähese ajaga väga hea klapi leidnud. Välisvõistlustel teen koostööd ühe Portugali treeneriga.

Millises purjetamisklassis sa võistled?

Minu võistlusklassiks on naiste olümpiaklass – ILCA6 (varasema nimega Laser Radial). Lasereid on kolme erinevat tüüpi – ILCA4, ILCA6 ja ILCA7. ILCA4 on mõeldud noortele laseriga alustajatele ning ILCA7 meestele olümpiaklassina. ILCA6 puri on umbes kaks ruutmeetrit väiksem kui meeste ILCA7 oma. Paadis olen ma täiesti üksi ja otsuseid võtan vastu individuaalselt.

Mida pead purjetamises oma senisteks parimateks saavutusteks?

Parimaks loen Poolas ja Kreekas saadud ILCA4 ja ILCA6 EM-i 20. kohta. Eelmisel suvel käisin ka noorte maailmameistrivõistlustel, kuhu kvalifitseerub igast riigist vaid parim ning saavutasin seal 25. koha. Samuti olen neljakordne Eesti meister, klassides Zoom8, RsFeva, ILCA4 ja ILCA6.

Mis eesmärgid sa endale purjetamises seadnud oled?

Soovin pürgida nii kõrgele kui üldse võimalik on. Huvitav oleks teada, kus on minu sportlaskarjääri lagi ja milleks ma suuteline olen. Soov on medaleid kaela saada ka tiitlivõistlustel ja loomulikult esindada Eestit olümpial.

Mida igapäevaselt teed, et eesmärke saavutada?

Lisaks purjetamisele tegelen erinevate treeningutega – jooksen, ujun ja käin jõusaalis. Samuti harrastan rattasõitu ja võrkpalli. Purjetajana tuleb ennast võimalikult aktiivsena hoida, sest vee peal ees ootavad olud ei ole kunagi samad nagu eelmine kord. Valmis tuleb olla absoluutselt kõigeks. Mitmekesiselt treenides on võimalik ennast kõige paremini igasugusteks oludeks ette valmistada.

Millised näevad välja sinu purjetamise trennid?

Treeninguid alustame tavaliselt kaldal breefing’uga. Kordame üle asjad, millele soovime sellel korral spetsiifilisemalt keskenduda ning analüüsime tuule keeramisi, kõikumisi ja hoovuseid, mis võivad vee peal ette tulla. Peale seda paneme paadid kokku ja läheme merele. Alustame umbes 20 minutilise soojendusega, kus keskendume paadi käsitlusele, selle alla kuuluvad näiteks paudid, halsid ja trimm. Treeningu põhiosas keskendume varem seatud eesmärkidele. Lõpetuseks teeme väikseimaid sõite ning hakkame tagasi kaldale minema. Kaldal toimub debreef, kus arutame trennis tehtu plusside ja miinuste üle. Üks treening koos teooriatega kestab kokku neli tundi. Purjetamistrennis ei ole tuul tavaliselt kunagi liiga vaikne või liiga tugev, seega vee peale läheme peaaegu alati.

Mis sulle purjetamise juures kõige rohkem meeldib?

Purjetamise juures võlub mind kõige rohkem meri. See on ettearvamatu ja mitte kunagi samasugune nagu eelmisel päeval. Vahepeal loksume trennis vee peal tuult oodates mitmeid tunde ja mõnikord puhub jälle nii, et muretsed hulluks, kas varustus peab vastu.

Purjetamises mängib ilm päris märkimisväärset rolli . Millised on sinu lemmikud ilmaolud ja millised olud on kõige väljakutsuvamad?

Lemmikud on kindlasti 4-5 m/s puhuvad meretuuled. Sellise tuulega saab parajalt kallutada ja samas ka enda sõidu strateegilisele poolele keskenduda. Väljakutsuvamateks on kõiksugused tuulised ekstreemolud, eriti siis, kui tuul tuleb suunaga maa pealt, kohati on ta meeletult vaikne, aga siis jälle tohutult tugev ja äkilise iseloomuga.

Mis on kõige ekstreemsem olukord, kuhu oled tugeva tuule tõttu sattunud ning kuidas keerulistes oludes rahu ja kaine meel säilitada?

Ekstreemseid olukordi on olnud mitu, aga kõige hirmsamana on jäänud meelde, kui läksime koos tolleaegse soodimehega ilma treenerita lisatrenni tegema. Tuul oli noorte purjetajate jaoks üsna väljakutsuv ning lained tõid lausa tervele kehale judinad peale. Enne kui vee peale läksime ütles treener: „Peaasi, et te muuli vahel ümber ei käi.“ Loomulikult juhtus just see ja suured lained lükkasid meid Pärnu muulile, nii et mina ja mu sõbranna olime paadi ja kivide vahel pehmenduseks. Mõlemal pisarad voolasid ja hakkasime kordamööda teineteisele enda täitumata unistusi ette lugema. Leppisime kokku, et kui eluga pääseme, siis läheme langevarjuga hüppama. See mõte tõi meie näole väikese muige tagasi. Õnneks oli treener meid otsima tulnud ja tõmbas meid masti mööda lõpuks kividest välja.

Sellistes olukordades tuleb esiteks väga rahulikuks jääda, iga üleliigne emotsioon võib olukorda kas enda või kellegi teise jaoks veelgi hullemaks muuta. Kaine meele ja rahu säilitamiseks hakkan mina tavaliselt mõnda lustakat laulu laulma. Minu lemmikuks on Karavani „Pärlipüüdja“.

Kus sulle Eestis kõige rohkem purjetada meeldib?

Eestis meeldib mulle kõige rohkem purjetada Pirital, Tallinna lahel. Veedan enamuse oma ajast just seal ning olen õppinud seda aastatega väga armastama. Peale Pirita meeldib mulle sõita Haral ja Pärnus. Seal on väga ilusad sadamad ja nendest kohtadest on mul erilised mälestused.

Kuidas möödub sinu kui purjetaja suvi, kas peaasjalikult merel olles või jääb aega ka puhkamiseks?

Suvel veedan tõiesti peaaegu iga päeva kas treenides või võisteldes. Eelmisel aastal oli mul maikuust kuni septembrini vaid üks võistlustest vaba nädalavahetus. Siiski olen enda aja planeerimises üpris osav ja üritan nautida koolivaheaega nii palju kui võimalik ka sadamast väljaspool.

Milline on su lemmikpuhkus?

Ma ei ole kindel, kas minu lemmikpuhkust saab just puhkuseks nimetada, aga reisides meeldib mulle käia võimalikult palju ringi ja proovida igasuguseid ekstreemsusi. Olgu see kas kaheksajala söömine või kogemata haikaladega rannas ujumine.

Mida sa Eesti suve juures kõige rohkem naudid ja millise on sinu suveplaanid?

Eesti suve juures naudin kõige rohkem merd ja seda, et trennides ei pea enam viit kihti riideid selga panema. Samuti meeldib, et inimesed muutuvad suvel rõõmsaks ja rahulikuks. Kõik on sõbralikud, sõidavad ratastega ringi ja naudivad Eesti loodust.

Sel suvel tahaksin kindlasti lohesurfi ära proovida. Olen surfareid sageli vee peal kaugelt märganud ning imetlusega järele vaadanud, kui nad meeletu kiirusega meie treeninggrupist mööda vuhavad.

Soovitan kõikidel nautida Eesti ilma nii palju kui võimalik ning külastada erinevaid saari ja väikekohvikuid. Miks mitte proovida ka purjetamist.

Tekst: Merilin Piirsalu
Fotod: Keir Rämson