Endine murdmaasuusataja Siim Lehismets on Sportland Lõunakeskuses klienditeenindajana ametis olnud pea pool aastat. Selle kõrvalt peab ta oma massaažituba ning leiab, et kaks erinevat töökohta täiendavad teineteist suurepäraselt ja aitavad vältida rutiini.
Miks otsustasid Sportlandi tööle tulla?
Sportlandi sattusin tööle seetõttu, et mulle meeldib inimestega suhelda ning olen varasemalt müügitööga kokku puutunud. Lisaks on sport olnud lapsest saadik lahutamatu osa minu elust.
Millised on sinu peamised tööülesanded ning mis sulle oma töö juures kõige rohkem meeldib?
Ülesanneteks on klientide teenindamine, müügisaali korrashoid, kauba väljapanek, sõltuvalt hooajast rataste ja suuskade hooldus. Mulle meeldib, et saan oma kogemusi klientidega jagada ning selle abil parimaid valikuid soovitada.
Millised on olnud seni sinu suurimad tööalased väljakutsed?
Kui Sportlandi tööle asusin, tundusid laod hiigelsuured ja toodete leidmine paras peavalu. Minu esimesed tööpäevad olid just enne 1. septembrit, mil poes oli väga kiire ja sagimist palju. Samas oli see hea treening, et tooteid ja ladu tundma õppida. Õnneks on meil vägev kollektiiv – kui keegi vajab abi, on see alati olemas.
Millised omadused tulevad kasuks klienditeenindaja töös ja mis on sinu suurimad tugevused selles vallas?
Heale klienditeenindajale tulevad kindlasti kasuks hea suhtlemisoskus, viisakus ning oskus kliendi vajadusi kindlaks teha. Selleks on omakorda vajalik omada kogemust vastava toote kasutamise kohta.
Minu kolm head omadust ongi suhtlemine, viisakus ning kogemus spordivaldkonnas.
Klienditeenindaja ei ole pelgalt müüja, vaid ka konsultant ja nõuandja. Mille osas Sportlandi kliendid kõige rohkem nõu küsivad?
See sõltub hooajast. Küsitakse palju jooksujalatsite, parkade, jopede ning treeningvarustuse kohta. Mulle isiklikult meeldib nõu anda just treeningvarustuse osas.
Keskmine Eesti inimene on üldiselt tagasihoidlik ning mõnikord kohkub, kui küsida: „Kas saan teid kuidagi aidata?” See on ikkagi Eesti, mitte Egiptus, kus kaupleja üritab kõigest väest midagi pähe määrida. Meie eesmärk on aidata kliendil tema vajadusele vastav toode leida ning seeläbi müüa parimat emotsiooni, mida sport pakub.
Mida oma tööandja puhul kõige rohkem hindad?
Hindan seda, et soodustatakse spordi tegemist kogu kollektiivis. Töötajatel on võimalus tasuta külastada spordiklubisid, erinevaid spordiüritusi ning vajadusel rentida puuduolevat spordivarustust.
Oled tegelenud tipptasemel murdmaasuusatamisega. Kuidas selle juurde sattusid ja miks üsna varakult karjäärile joone alla tõmbasid?
Elasin Otepääl ning esimesse klassi astudes pakkusid vanemad, et võiksin suusatrenni minna. Algul ei olnud ma sellest eriti vaimustuses ja olin trennides rohkem pikali kui püsti, kuid treener Kalmer Tramm ei jätnud jonni. Nii mõnigi kord jätkasime harjutamist kui teised olid koju läinud. Üsna pea kandis see vilja, jõudsin omaealiste hulgas parimate sekka ning kuulusin noortekoondisesse.
Sealt edasi kulges sportlastee nagu ameerika mägedel kord üles, kord alla – kui oled kord juba võitnud, ei saa leppida vähemaga. Oma suusakarjääri jooksul treenisin erinevate treenerite käe all nagu Taivo Tigane, Tauno Tõld, Kalju ja Tanel Ojaste. Lõpuks olin tagasi Kalmer Trammi juures, kes oskas mind taas kiiresti suusatama panna, seda eriti sprindis.
Nädal enne oma esimest maailmakarikaetappi Otepääl tabasid mind aga tervislikud tagasilöögid ning samal hooajal tegin professionaalse suusatamisega lõpparve. Kokku tegelesin murdmaasuusatamisega 14 aastat.
Mida praegu harrastad ja miks sa sportimist oluliseks pead?
Mängin discgolfi, jalgpalli, sõidan maastikurattaga ja jooksen. Praegu käin 3-5 korda nädalas jõusaalis ning mahutan sinna hulka alati paar aeroobset treeningut. Ilmataat on kahjuks sel aastal lumekraani kinni unustanud ja seetõttu on suusakilomeetreid kogunenud vaid sadakond.
Minu jaoks on sport parim viis hoida vaim värske ja säilitada hea enesetunne. Kui teen sporti, olen kõikidel elualadel palju efektiivsem ning suudan oma eesmärkideni jõuda.
Kas osaled ka rahvaspordiüritustel?
Rahvaspordiüritused on parimad emotisoonipommid. Kui stardiväravad avanevad, valdab mind alati mõnus adrekas ja ülim emotsioon. Kui oled elus pikka aega tulemussporti teinud, on tihti raskusi rahvaüritustel lihtsalt sporti nautida, sest number seljas üritad ikka endast parimat anda. Mingil hetkel mõtled: miks ma siin rassin, miks ma rahulikult ei võta? Tean paljusid endiseid spordimehi, kes seda mõtet jagavad ning saunalaval ikka naerame, et see on „haigus“, millest iial ei vabane.
Sul on oma massaažituba. Millal ja kuidas leidsid tee massaaži juurde?
Kui olin tõsisema sporditegemisega lõpparve teinud, otsustasin ammuse plaani teoks teha ja suundusin M.I. Massaažikooli. Õppisin aasta jooksul mitmeid erinevaid massaažiliike ning läbisin praktikad. Pärast kooli lõpetamist asusin tööle Otepääl Lauri Rannama füsioteraapias, kus sain oma ala parimate kõrval õppida ja end täiendada. Edasi rajasin oma massaažitoa ning eelmisel aastal liitusin Eesti kahevõistluse koondise ja Team Ilvesega.
Praegu võtan massaažikliente vastu enamasti kolmel päeval nädalas. Minu juures käivad väga erinevate alade sportlased, harrastajad, kontoritöötajad jne.
Kuhu soovid massaaživaldkonnas areneda?
Hetkel naudin seda, mida teen. On olnud erinevaid mõtteid ning kui end edasi arendada, siis miks mitte ühel päeval massaažialaseid koolitusi korraldada. Praegu aga endale suuri sihte ei sea ning võtan seda tööd kui hobi.
Kuidas sinu kaks ametit teineteist täiendavad?
Kahe töökoha mõte seisnebki selles, et ei tekiks rutiini ja saaksin tegeleda täiesti erinevate asjadega. Olen endale seadnud massaažitöös kindlad piirangud, sest ainult nii teen seda naudinguga ja kvaliteetselt. Siinkohal tulebki mängu Sportland, kus töötan ülejäänud aja ning kus on nii super seltskond, et naljalt igav ei hakka.
Tekst: Merilin Piirsalu
Fotod: erakogu
Personaaltreener Indrek Viska annab nõu, kuidas oma menüü tervislikumaks muuta