Sportlandi brĂ€ndijuht Annika Tuisk leiab alati aega, et vĂ€ljas sporti teha. Kuna talle meeldib nii surfamine, purjetamine, suusatamine, uisutamine kui ka jooksmine, siis neist ĂŒhe jaoks on ikka sobivad olud.
Annika suhted spordiga on elu jooksul olnud erinevad. âMa ei kĂ€inud lapsena ĂŒheski trennis, aga kuna elasin esmalt Hiiu staadioni lĂ€hedal ja hiljem Trummi tĂ€naval, siis oli loogiline, et kogu tegevus toimus Ă”ues. Talvel suuskadel, kelkudel ja uiskudel, suvel rulluiskudel ja erinevaid mĂ€nge mĂ€ngides,â meenutab ta. Ka tema vanemad ja vanavanemad olid pĂ€ris sportlikud. Annikal on hĂ€sti meeles, kuidas ilusa talveilmaga kolm pĂ”lvkonda suuski tĂ”rvas, et pĂ€rast ĂŒhiselt metsa sĂ”itma minna.
Kui Annika lĂ€ks kunstikooli, vĂ”ttis see pĂ€ris suure osa tema ajast ja Ă”ues ringi jooksmine jĂ€i tahaplaanile. Sport jĂ”udis rohkem pilti uuesti siis, kui Annika ĂŒle kĂŒmne aasta tagasi Sportlandi tööle tuli. âMurdmaasuuskadele astusin jĂ€lle kĂŒmme aastat tagasi ja jooksmisega hakkasin tegelema samal ajal. Sportlandis lihtsalt on inimesed, kes sind motiveerivad. Meil on koos vĂ€ga paljude erialade spetsialistid. Mida iganes sa teha tahad, leiad kollektiivist kellegi, kelle kĂ€est saab kĂ”ige paremat nĂ”u. Alustades trennisoovitustest ja varustuse valimisest kuni toitumise ja taastumise kĂŒsimusteni vĂ€lja,â kiidab Annika.
Vesi meelitas sportima
Tema ise teab kĂ”ige rohkem veealade kohta. âKui on kĂŒsimus purjetamise, surfi vĂ”i SUP-i kohta, siis oskan nĂ”u jagada vĂ”i soovitada kedagi targemat, kelle poole pöörduda,â ĂŒtleb ta. Veespordi poole on Annikat alati tĂ”mmanud. Purjetamise ja surfiga tegeles ta tasapisi juba enne, kui Sportlandi jĂ”udis. âOlen elu aeg purjetamise vastu huvi tundud, aga ei teadnud otseselt kedagi, kes sellega tegelenud oleks. See ala tundus kauge, kĂ€ttesaamatu ja romantiline. Ăhel hetkel aga muutus purjetamine vĂ”imalikuks tĂ€nu tuttavatele, kes merele kustusid. Hiljem soetasime kamba peale oma jahi, millega sĂ”itma Ă”ppisime ja vĂ”istlema hakkasime,â rÀÀgib ta. âSurfama Ă”ppisin omapĂ€i, aga see oli suur viga, sest ise Ă”ppimine on vĂ€ga pikaldane protsess. Alati tasub pöörduda mĂ”ne hea Ă”petaja poole. Surfamas kĂ€in peamiselt Eestis, sest siin on selleks ideaalsed ja mitmekesised tingimused. IgaĂŒks saab valida oma vĂ”imetele vastava surfikoha,â kiidab Annika. âMĂ”ned korrad olen kĂ€inud ka surfireisil, aga seal on alati vĂ€ike riskifaktor, sest ei saa kindel olla, kas kohapeal on piisavalt tuult vĂ”i ei ole.â
Sportlandis igav ei hakka
Kuna vesi on Annika teema, siis on Sportlandis tema hoole all enamasti brĂ€ndid, mis selle valdkonna tooteid pakuvad – Helly Hansen, Musto, Roxy ja Quiksilver. Lisaks 8488 Altitude, mis on tundud kvaliteetsete parkade ja jopede poolest. âMulle meeldivad kĂ”ik brĂ€ndid, millega töötan. Tootejuhina vastutan brĂ€ndide toodete kogu elutsĂŒkli eest. Valin vĂ€lja ja koostan kollektsioonid, tellin Ă€ra, panen kokku vajalikud materjalid turunduse ja kaupluste jaoks,â kirjeldab ta oma tööd.
Ta on vĂ€ga rahul, et Sportlandis ei hakka iialgi igav. âOlen varasematest töökohtadest lahkunud, sest on saabunud hetk, mil kĂ”ik on justkui tehtud ja töö on muutunud rutiiniks. Siin aga on kĂ”ik muutumises, nii meie brĂ€ndid kui ka Sportland. Alati on Ă€ge alustada uut hooaega ja tutvuda uute kollektsioonidega. Hakkame juba aasta varem kollektsioonidega töötama, vĂ”rreldes sellega, millal need poodi jĂ”uavad. Pilguheit tulevikku on vĂ€ga lahe.â
TÔeline spordifÀnn
Sportlandis töötamise ajal on Annikast saanud veespordi kĂ”rval talispordi- ja jooksusĂ”ber. âKui lumi on maas, sĂ”idan murdmaasuuskadega, kui on olnud piisavalt kĂŒlmakraade, siis lĂ€hen uisutama. Vahel kasutan vĂ”imalust mĂ€el suusatamas kĂ€ia,â rÀÀgib Annika. âSuusahooajal sĂ”idan nĂ€dala sees Harkus vĂ”i Pirital, aga nĂ€dalavahetusel tahan jĂ”uda kaugemale loodusesse. NĂ€iteks KĂ”rvemaale, kus on vĂ€ga ilus loodus ja kaunid vaate vĂ”i JĂ”ulumĂ€ele, kus on alati rajad heas korras ja mĂ”nusa profiiliga. TööpĂ€evadel sĂ”idan kuni poolteist tundi, nĂ€dalavahetusel pisut kauem,â ĂŒtleb ta.
Annikale meeldib end proovile panna ka suusaĂŒritustel. âOlen kĂ€inud mitmel korral KĂ”rvemaal toimunud suusamaratonidel. Eelmisel aastal sĂ”itsin Viru maratoni ja Tartu maratoni avatud rada. VĂ”tan maratone nagu kiiremaid ja mahukamaid treeninguid,â ĂŒtleb ta. âMinu jaoks on iga pikem distants suusarajal vĂ”i jooksuvĂ”istlusel vĂ€ljakutse. Kui on vĂ”istlus, siis sĂ”idan vĂ”i jooksen kiiremini kui seda muidu teeks. VĂ”istlusrajal teistega koos pingutan rohkem. Motiveerib see, et alati on rajal mĂ”ned sĂ”brad ja kolleegid, kellega end vĂ”rrelda,â ĂŒtleb ta.
Kui eelmisel talvehooajal korraldas Sportland töötajate hulgas suusa-challengeâi, oli just tema see, kes suuskadel kĂ”ige rohkem kilomeetreid kogus.
Hingelt uisutaja
Annika tunnistab, et on hingelt tegelikult uisutaja. SellepĂ€rast on ta seni suusatanud just uisustiilis, aga kui vĂ€hegi vĂ”imalik paneb alla matkauisud. âMulle meeldib kergus ja kiirus, mis tekib nii uisusuuskadel kui ka matkauiskudel,â ĂŒtleb ta.
Annika on lĂ€binud ka mĂ”ned uisumaratonid, aga mitte palju, sest ilmaolude tĂ”ttu ei saagi neid igal hooajal korraldada. âOlen osalenud Mulgi uisumaratonil ja Haapsalu uisumaratonil ning iga kord ka medali saanud. Uisumaratonide distantsid jÀÀvad 30 km kanti. Need on alati taktikalised sĂ”idud, sest sa pead oskama grupis sĂ”ita. Mingil juhul ei tohiks ĂŒksi jÀÀda, eriti vastutuules sĂ”ites, sest siis lĂ€heks vĂ€ga keeruliseks,â selgitab ta.
Alati on vÔimalus sporti teha
Kui Annika tegeles peamiselt purjetamise ja surfamisega, siis ta ei jĂ”udnud suvehooaega Ă€ra oodata. âOlin igal talvel norus, sest ootasin kevadet. Siis aga avastasin suusatamise, matkauiskudega uisutamise ja jooksmise. Enam ma ei igatse midagi taga, vaid kasutan olusid ja tingimusi, mis parasjagu on.â
Ăldiselt tahab Annika sporti teha ainult Ă”ues, aga kolleegid meelitasid ta CrossFiti, kus ta on ĂŒhe aasta kĂ€inud ning tunneb, et sellest on suur kasu olnud, sest jĂ”udu on juurde tulnud. âMul on mĂ”ned head suusasĂ”brannad, kellega ĂŒksteist motiveerime, jagame raja infot ja sĂ”idame ka koos. Surfis on samuti tore seltskond, kellega koos vee peal kĂ€ia. OmapĂ€i pole ĂŒldse nii lĂ”bus ega turvaline,â tunnistab ta, et ka seltskond on ĂŒks asi, mis sporti tegema innustab.
Sport on elamus
Annika saab alati sportimisest hea tunde, sest teeb selle nimel teadlikke valikud nii varustuse kui ka ilma osas. SeetĂ”ttu vĂ”ibki teda lausa spordigurmaaniks nimetada. âMinu jaoks on oluline hĂ€sti ettevalmistatud suusk, sest siis on liikumine kerge ja mĂ”nus. Esimesed suusasĂ”idud tegin kunagi laenutusest vĂ”etud suuskadega ning mulle ei meeldinud. Kui sain oma esimesed head suusad, hakkasin sĂ”itmist palju rohkem nautima. Sama kehtib jooksutossude ja surfivarustuse kohta â hea varustus annab suure eelise,â sĂ”nab Annika. Ta nimetab end ka harrastus meteoroloogiks. âMa vaatan alati, mis ilm ja temperatuur vĂ€ljas on. Kui on vaja, siis vĂ”in hommikul kell 6 Ă€rgata, et oleks vĂ”imalik sĂ”ita kĂ”val ja hooldatud rajal. Minu vaba aeg on nii vÀÀrtuslik, et ma ei saa viletsate asjadega vĂ”i halbade tingimustega oma elamust rikkuda,â ĂŒtleb ta.
Tekst: Merilin Piirsalu
Fotod: Ksenja Gureeva / erakogu