Võtame või minister Jürgen Ligi. Kirglik triatlonimees saab suvel juba 55, aga vorm on kui Apollol. Sitke lihas, sirge rüht – vaevalt leidub Euroopas sportlikumat ministrit. Ligi võib tihti jooksmas näha ja loomulikult triatlonivõistlustel – ujumas, rattasadulas, jooksmas. Oleme ausad, selline minister peaks olema eeskujuks igale keskealisele džentelmenile, kes peegli ees oma lõtva lihast näppides mõtleb, et ehk on nüüd viimane aeg end tõsisemalt käsile võtta. Viimane aeg panna end proovile triatlonis. Aga mitte alati.
Näiteks tuntud humorist ja show-mees Valdo Jahilo tunnistab, et küllap oli kunagine hittseriaal „Charlie inglid” üks neist algallikatest, kustkaudu triatlonipisik talle külge hakkas.
Jahilo on viimased kaheksa aastat kirgliku harrastajana just nimelt triatloniga tegelenud.
Mainitud kultussarjas oli episood, kus peategelased, kolm modellivälimusega näitsikut- agenti, üritasid üht kurikaela tabada triatlonivõistluse ajal.
Jahilo ütleb, et juba siis tundus see kuidagi sümpaatne ala. Ühe võistluse sees saab tegeleda koguni kolme alaga. Ala tundus vägev, kuid sellega ta otsemaid tegelema ei hakanud. „Võisin ette kujutada, kuidas rattaga sõidan ning jooksukilomeetreid mõõdan, aga, nii veidralt kui see ka ei kõla, ma ei osanud ujuda,” selgitab Jahilo.
Nii need aastad kulusid. Ja ei mingit triatloni. Aga siis, tänasest u 10 aastat tagasi, hakkas naljamees triatloniga tegelema. Tõsiselt, põhjalikult ja suure innuga.
„Ei mingit erilist otsest põhjust või saatuslikku hetke. See lihtsalt juhtus. Kõigepealt hakkasin käima ühe kooli ujulas ujumist harjutamas – esialgu kulgesin vaikselt „koera” siblides, siis proovisin „konna”, no ja sealt juba edasi…”
Umbes aasta hiljem läks Jahilo esimesele võistlusele.
„Tahtsin proovida, et kas ikka suudan. Triatlon, see pole ju ainult füüsiline pingutus. See on ka tahte proovilepanek,” räägib ta. „Sa võid ju mõelda, et mis seal ikka, ujud ja sõidad ratast ja sörgid metsa vahel. Tegelikult neid alasid järjest teha, see on paras katsumus. Seda tuleb osata, selleks tuleb eraldi harjutada.”
Sestap on mõistlik esimeseks eneseprooviks võtta ette mõni rahvatriatlon, kus distantsiks näiteks 200 m ujumist, 10 km rattasõitu ning 3 km jooksu. Sellest saab, nagu öeldakse, maitse suhu.
Jahilo tegi oma esimese võistlusstardi Albu rahvatriatlonil. „Ma mäletan, et jooksu ajal olin ikka surmväsinud, vaevu suutsin jalga jala ette tõsta, väga tahtsin katkestada,” meenutab ta oma esimest võistlust. „Lõpetasin kas eelviimasena või tagantpoolt kolmandana. Aga tead, olin sellegipoolest väga rahul, et võistluse lõpuni tegin.”
Kui varem võiski mingi kõhklus hinges istuda, siis pärast võistluse lõppu oli Jahilo jaoks täitsa selge – triatlon ongi tema ala. Tekkis sportlik viha ja hasart harjutada, proovida järgmine kord paremini. „Triatloniga on vist umbes sama lugu nagu Tartu suusamaratoniga – kui oled kunagi läbi teinud, oled justkui kolm tilka verd kuradile andnud. Suure tõenäosusega tahad sa edasipidi veel ja veel kord tunda seda valus-mõnusat tunnet, mida on võimalik tunda triatloni või suusamaratoni rajal kannatades…ja lõpetades.”
Jahilo räägib, et mõõduka harrastajana harjutab ta keskmiselt neli korda nädalas. Ütleb, et ei pea oluliseks ilmtingimata võidu nimel rebestamist, tähtis on protsessi ja kulgemist nautida.
Ent tõsi on ka see, et enamik suviseid nädalalõppe veedab ta triatlonivõistlustel mõnes Eestimaa nurgas.
See tähendab, et tuntud show-mehe enda ja ta peregi elurütm kipub viimastel aegadel sõltuma triatlonist. Triatlonist on saanud mingis mõttes nagu elustiil. „Varem läksid vabal päeval maale grillima, nüüd on pigem nii, et kui näiteks Otepääl tuleb võistlus, paned paar päeva varemaks toa kinni ja veedad perega kenasti aega. Siis võistled ja võib-olla veedad kohapeal veel päevakese või paar. Selline mõnus elu ju.”
Jahilo hinnangul on triatlon, mida on peetud miskiks eriti vintskete meeste alaks, viimastel aastatel rahvasportlaste seas väga hoogsalt populaarsust kogunud. „Need inimesed, kes triatloniga tegelevad, on väga ühtne seltskond – toetavad ja julgustavad. Lihtsalt mõnus seltskond,” ütleb Jahilo üheks triatloni menu põhjuseks.
Ja veel, lisaks sellele, et triatlon paneb tõsiselt proovile su füüsilise vastupidavuse, on Jahilo hinnangul tegu tõhusa vaimutreeninguga. „Igal võistlusel on oma murdumismomendid. Hetked, kus tunned, et ei jaksa, ei jõua ega taha. Ainus, mida tahad, on katkestamine. Aga ajapikku õpid neist rasketest momentidest üle saama,” mõtiskleb ta ning lisab: „Eks triatlon sobib pigem seda sorti inimestele, kellele meeldib kannatamisest oma mõnu leida. Sprinteri tüüpi inimesele, kes tahab kohe ja kiirelt tulemust näha, ilmselt mitte. Sa pead suutma raksuste ja kannatuste kiuste õppima protsessi nautima. Kui seda suudad, siis on see väga mõnus.”
Armastatud muusik ning triatlonientusiast Uno Loop on rääkinud, et triatlonis, ehkki tundub kaunis aukartustäratavalt raske ala, võivad end tõsiselt proovile panna kõik, ilma et end katki teeks. „See on tõepoolest just selline spordiala, kus saab füüsilised ja psüühilised omadused proovile panna,” ütles Loop triatloni kiituseks.
Tuntud triatlonitreener Jüri Käen toob kõigepealt välja ridamisi konkreetseid numbreid, mis vägagi selgelt triatloni populaarsuse kasvu kinnitavad.
Kui temalt küsida, kelle arvelt põhiliselt kasv toimub – on need mehed või naised, noored või keskealised või näiteks need mehed, kes end taas käsile on võtnud, vastab ta: „Uued tulijad on rohkem keskeas meesterahvad ja harrastajatele mõeldud lühematel distantsidel ka naised.”
Järgnevalt käib Käen välja numbrid, mis näitavad, kuivõrd hoogsalt on kasvanud triatlonivõistluste arv Eestis. 2008. aastal oli triatloniliidu võistluskalendris 39 ametlikku võistlust, tänavuseks aastaks on planeeritud 54 triatloni ja ka duatlonivõistlusi. Märkimist väärib tema sõnul asjaolu, et triatlonivõistlustele tullakse üha sagedamini osalema kogu perega. Võistlusdistantsid on avatud alates 7-aastastest lastest kuni üle 70-aastaste vanaisadeni. Kõik see näitab taas selgelt ala populaarsuse kasvu.
Aga millest selline huvi pealtnäha raske ala vastu? „Inimestele meeldib vaheldus ja otsitakse uusi sportlikke väljakutseid, mida triatlon oma erinevate võistlusformaatidega ka pakub. Valida on mõnesajameetristest minitriatlonidest täispika triatlonini,” ütleb treener Käen.
Ta märgib veel, et olulist osa mängivad ka paranenud harjutamistingimused (rajatud on uusi basseine ja kergliiklusteid) ning ka see, et inimesed muutuvad üha terviseteadlikumaks.
Üks asi veel. Jahilo ütles, et paar aastat tagasi liitus ta triatloniklubiga TriSmile ning tunneb mõnu, et saab treenida ikka päris treeneri näpunäidete järgi. Kuivõrd on triatloni harrastades oluline, et keegi spetsialist sind juhendaks? Tundub, et päris ilma treenerita on kuidagi riskantne.
Treener Käen märgib, et lapsed ja noored peaksid kindlasti harjutama treeneri näpunäidete järgi. Samas harrastajad on saanud hakkama ka ise harjutades. Osal neist on ka varasem sportlik kogemus. „Viimasel ajal on ka ETL-i liikmeskonna klubides (ehk siis treeneri näpunäidete järgi) harjutavate harrastajate arv jõudsalt kasvanud,” sõnab Käen.
Kui lapsed juba jutuks tulid, siis kui populaarne on triatlon laste seas? On see üldse n-ö laste ala? Tuleb välja, et üsnagi populaarne. Seda samadel põhjustel, mis täiskasvanutelegi. „Triatlon on vaheldusrikas. Treeningud on mitmekesised ja kunagi ei hakka igav. Laste puhul omandatakse peamiselt õiget tehnikat ja tehakse väga palju erinevaid harjutusi. Rutiin võib tekkida hiljem, kui tulevad treeningud pikkadel distantsidel,” ütleb Käen.
Vaat nii, head spordisõbrad. Proovige teiegi sel suvel triatloni! Tasa ja targu.
Tekst: Raul Ranne, Fotod: Scanpix
[alert color=”violet”]
Viis reeglit algajale triatlonihuvilisele
Viis reeglit või eeldust, mida peaks teadma või millega arvestama, et harrastaja tasemel triatloniga tegeleda:
- Omada ülevaadet oma tervislikust seisundist.
- Valida jõukohane võistlusdistants ning hakata selleks valmistuma, lähtudes oma sportlikust taustast ja viimase aja treenitusest.
- Mitte ülehinnata oma võimeid võistlus(t)el – võistelda oma võistlust.
- Piisav ujumisoskus – enne avavette minekut testida ennast basseinis.
- Sobiv ja hooldatud võistlusja treeningvarustus.
Mõned nõuanded veel.
Mõned peamised ohud või eksimused, mida hasartselt triatloniga alustanud kõige sagedamini teevad:
- Oluline on tunda iseennast – osata hinnata oma tervislikku seisundit ja õppida tundma oma võimeid. Viimaseid ei tohi ülehinnata, seda nii võistlusdistantsi kui ka tempo valikul.
- Ilma piisava ettevalmistuseta ei soovita (triatloni)võistluse starti minna.
- Juhtub, et ei osata objektiivselt hinnata oma ujumisoskust (näiteks 100 m läbimine basseinis ei taga alati veel 100 m läbimist avaveekogus).
- Hakates regulaarselt treenima, tuleks paika panna päevakava, millest lähtuda – tööaeg, treeningutele planeeritud aeg, uneaeg, kindlad söögiajad jm.
- Treeningaega uneaja arvelt juurde „võita” ja energiajookide kasutamine värskema enesetunde „taastamiseks” on ennast hävitav.
- Ei soovita ka võistelda ja intensiivselt treenida pärast stressirohkeid tööpäevi. Samas kerged treeningud võivad mõjuda enesetunnet parandavalt.
[/alert]
Kommentaarid
Proovida võin, aga kõva trenni peaks tegema et mingistki tulemusest mõtlema hakata.
Samas kui juba Tanel Padar suudab…Oleme enam-vähem samamoodi elu põletanud mingi aeg ja vanus ei peaks ka rolli mängima.
Proovida võib, aga hästi see ei pruugi lõppeda.
Jalgrattasõit sobiks, ujumine ka veel kuidagi, aga jooksu jaoks vist võhma ei jagu.
Minu arust on see ikkagi suurematele spordihuntidele 😉