Veetka Ultra tahab saada meie regiooni armastatuimaks maastikujooksuks

„Veetka Ultra (50, 35 ja 15km) on elamusjooks metsikus looduses, mis kulgeb läbi Eesti looduskaunimate maastike Karula Rahvuspargis valdavalt väikestel metsarajakestel. See on igas mõttes rohkem kui maraton. Elamus, mis jääb.“ Just nii reklaamivad korraldajad tänavu ilmavalgust näinud jooksuvõistlust, mis toimus 19. septembril Lõuna-Eestis.

Veetka Ultra korraldamise idee hakkas idanema alles selle aasta mais, kui Jonatan Karjusel küpses plaan joosta kodukandis 50 km distants. Esialgu oli see kavandatud väljakutsena tema enda jaoks, kuid mõte läks liikvele ja peatselt selgus, et huvi Karula küngaste vahel end proovile panna on teistelgi.

Nii sai Jonatanist jooksja asemel hoopis Veetka Ultra peakorraldaja ning rajale ta ise ei pääsenudki. „Võistlus kujunes lõpuks tõesti nii suureks, et ma ise rajale ei jõudnud. Tahtsime pakkuda osalejatele kõva elamuse ja see eeldas minu panustamist 100%,“ tõdeb ettevõtlik mees.

Igaühele oma ultra

Kuigi võistluse nimes sisaldub sõna ultra, ei ole Veetka Ultra näol tegemist utoopiliselt pikkade distantsidega. Osalejaid said valida 15 km, 35 km ja 50 km läbimise vahel. „See võistlus on kõigi jaoks „ultra“ enese ületamise mõttes. Ultra neile, kes on varem jooksnud 10 kilomeetrit. Neile, kes on läbinud poolmaratoni. Aga ka neile, kes on klassikalise maratoniga hakkama saanud,“ selgitab Jonatan.

Enne emotsioonid ja siis võistlus

Üle poolte osalejatest – 72 – valis siiski kõige pikema raja variandi ning lühematel distantsidel oli jooksjaid vastavalt 31 (35 km) ja 26 (10 km).

Enamikku neist meelitas kohale seni avastamata ja erakordselt kaunis rada. „Veetka Ultra rada on salakaval ja hingematvalt kaunis. Salakaval, sest kiire algus on petlik – rada muutub edenedes profiililt üha keerukamaks ja vahelduvamaks. Hingematvalt kaunis seetõttu, et läbib kõiki iseloomulikke maastikke, mida Karula rahvuspargil pakkuda on. Ühel hetkel oled ilusas männimetsas, juba kilomeeter hiljem ürgmetsas, mis meenutab džunglit. Siis aga jõuad iseloomulike kuplitega „Eesti alpiaasale“, kus söövad veised ning lambad ning natuke aega hiljem naudid sillerdavaid järvevaateid väikestel teerajakestel,“ kirjeldab Jonatan.

Seda kõike ju lausa peab oma silmaga nägema? Ka seetõttu, et Karula rahvuspargi maastik on jooksmiseks väga eriline ja müstiline paik. „Kõik meie rajad on ühel ringil, mis tähendab, et jooksjatele avaneb iga pööraku taga uus looduse vaatemäng. Korraldajate eesmärk on kõigepealt pakkuda meeldejäävaid ja võimsaid emotsioone, alles seejärel on tegemist jooksuvõistlusega, kus loetakse minuteid ja sekundeid,“ kinnitab Jonatan.

Kõik õnnestus üle ootuste

Peakorraldaja võib esimese võistlusega väga rahule jääda. „Korraldaja kõige suurem mure on, et rajatähistus on kehva, kellegagi juhtub midagi või ajavõtt ei toimi. Väikseid viperusi muidugi tuli ette, aga arvan, et osalejad isegi ei märganud neid. Selle üle ongi kõige parem meel – kõik toimis,“ rõõmustab ta.

Võistlejate tagasiside oli igati positiivne ning esimene Veetka Ultra läks inimestele väga korda. „Saime pärast võistlust kümneid kirju tänusõnadega. Põhjalikum tagasisideuuring on veel ees, aga kiidetud on väga heal tasemel rajatähistust, maastikku, võistluspaika ja muidugi ilma. Laitust on meieni kostunud vähem. Edaspidi aitaks väga, kui lisaks pesemisvõimalusele saaksime pakkuda kuuma sauna ja korraldada hommikul inimestele transporti suurematest linnadest võistluspaika,“ teeb Jonatan plaane.

Korraldaja 9 ametit

Kes on kunagi midagi organiseerinud, teab, et see on suur töö. „Korraldustöö telgitagustesse jääb palju, mida jooksjad kunagi ei näe. Sellise võistluse peakorraldaja peab tegema kõike sisuliselt samaaegselt – parandama ATV käru, panema rada maha, helistama maaomanikele, haldama sotsiaalmeediat, korraldama logistikat või midagi muud. Kõige suurem väljakutse on panna tegevused prioriteetide põhjal paika, lahendada seejuures kiiresti tekkivad probleeme ja viia asjad ellu,“ räägib Jonatan.

Ta on südamest tänulik kõikidele vabatahtlikele, kes olid abiks ja panustasid oma aega ning energiat. Teiste seas olid korraldamisel toeks väga kõva jooksukogemusega mehed: maastikujooksu äss ja orienteerumiskoondislane Kenny Kivikas, Eesti tippmaratoonar Raido Mitt, meie üks parimaid seiklussportlasi Sander Linnus ning orienteeruja ja seiklussportlane Rene Post. „Ilma nendeta poleks Veetka Ultrat toimunud. Ühemehebänd sümfooniat välja ei mängi,“ tõdeb Jonatan.

Toetajad väärivad kiitust

Ka toetajate panus on hindamatu ning peakorraldaja märgib ära Veetka Ultra suurtoetajad, kelleks olid Sportland ja Salomon, Tradehouse ja Science in Sport. „Sportland ja Salomon toetasid võistluste korraldamiseks vajaliku finišikaare, auhinnafondi, võistlejate särkide, turunduse ja muuga. Tradehouse panustas auhinnafondi, aitas võistluse varustuse ja kinkekottide sisuga. Science in Sport varustas võistlejaid sporditoidu ja -joogiga,“ selgitab ta lähemalt.

Kuna joosti maastikul, siis on loomulik, et just Salomon on üks neist, kes õla alla pani. „Salomon on maastikujooksu varustuse tootjate seas absoluutne tipptegija, pakkudes väga tehnilisi ja kvaliteetseid tooteid. Mulle meeldivad väga S/LAB sarja tooted, millest jooksujalatsid ja joogivestid on kahtlemata ideaalsed Veetka Ultra distantsi läbimiseks. Salomon mõtleb väga palju väikestele detailidele, mugavusele ja vastupidavusele, mis on pikematel distantsidel üliolulised faktorid,“ kiidab Jonatan.

Suured plaanid

Peakorraldaja on kindel, et Veetka Ultra toimub järgmiselgi, 2021. aastal. Eelregistreerimise info lubab ta Veetka Ultra koduleheküljele riputada hiljemalt oktoobri alguseks. „Meie kaugem ambitsioon on saada regiooni (Balti riigid, Soome) üheks armastatuimaks maastikujooksuks. See tähendab, et panustame järgmistel aastatel võistluse tuntuse suurendamisesse.“

Tänavuse jooksu tulemusi saab vaadata siit.

Tekst: Merilin Piirsalu

Fotod: Reigo Teervalt