58 aastat Tartu Maratoni

Sõnapaar Tartu Maraton ei ole võõras ühelegi eestlasele. Kuidas meie talvine laulupidu alguse sai ja millised on olnud suursündmuse verstapostid?

Tartu Maratoni sünni taga seisavad legendaarne suusatreener Herbert Abel ning suusasportlased Tõnu Luik ja Jüri-Hain Kaljusto. Kolm meest, kes sõitsid 1959. aasta varakevadel Venemaale suusavõistlusele, lugesid rongis spordilehest Sovetski Sport Vasaloppeti maratonist, ja sattusid ideest vaimustusse. Kohe leiti, et maraton tuleb korraldada ka eestlastel. Vähem kui aasta pärast, 16. jaanuaril 1960 antigi start Tartu-Kääriku suusamatkale, mis pani alguse tuhandeid spordisõpru koondavale suusapeole.

Tol esimesel matkasõidul läksid mehed sõitma hommikul 9.30 Emajõe jäält ja naised tund aega hiljem praegusest Võru-Põlva maantee ristist. Kell 11 pääses Tartus rajale 31 meesvõistlejat (naised ametlikult võistelda ei saanud, sest NSV Liidus oli naiste suusavõistluse maksimaalne lubatud pikkus sel ajal 10 km). Teadaolevalt lõpetas 55 km pikkuse sõidu 210 suusatajat ja esimese maratoni võitjaks tuli Rein Tikk, kes läbis raja ajaga 3:27.10.

Hiilgavad 80ndad

Seejärel jäi üks aasta vahele ja teine Tartu-Kääriku suusasõit peeti 1962. aastal. Üritus kogus populaarsust ja kaks aastat hiljem sai finišipaigaks Otepää, sest Kääriku ei suutnud finišeerijate hulka enam vastu võtta.

Tartu Maratoni tõelised hiilgeajad jäävad osalejate arvu poolest 1980. aastatesse. 1984. aastal jõudis finišisse 9058 suusatajat, kuigi tol korral oli õhus võimalus, et maraton jääb üldse ära. Põhjuseks NSVL-i riigijuhi Juri Andropovi lahkumine, millega seoses tühistati kõik kultuuri- ja spordiüritused. Sekretariaadi juht Agnes Sirkel on meenutanud, kuidas istuti ja oodati, numbrite väljastamine oli keelatud. Siis saadeti parteikomiteest sõna, et maraton toimub, kuid selle tingimuseks on leinaseisak. See peetigi ja suusatajad võisid rajale minna! Kaks aastat hiljem toimunud maraton aga on siiani erilise tähendusega, sest 1986. aastal püstitati senini kehtiv osalejate rekord, kui 60 km distantsi finišisse jõudis 9858 suusatajat.Kui lisada juurde MINImaratoni 3560 ja MIDImaratoni 2327 last, siis oli lõpetajate rekordarvuks 15 745. Kõige rohkem registreerus Tartu Maratoni põhidistantsile inimesi 1985. aastal, 13 200, ja selle järel kehtestati osavõtjate maksimumarvuks 12 000.

Kord on soe, kord on külm

Kõige rohkem peavalu on korraldajatele tekitanud ilmataat. On olnud aastaid, kus ilmaolude tõttu on maratoni toimumine pikalt küsimärgi all olnud või on maraton sootuks ära jäänud. Näiteks 1972.–1975. aasta talved olid niivõrd lumevaesed, et maratoni korraldamine ei tulnud kõne allagi. Pea sama pikk lumepõud valitses 1988.–1990. aastal, ja maratoni ei saanudki korraldada. Tavaliselt tekitab probleeme lume ja külmakraadide puudumine, ent juhtunud on ka vastupidine: maratoni on ohtu seadnud valitsevad külmakraadid. 2011. aastal püsis maratonihommikul raja madalamates kohtades temperatuur koguni –26 ja –24 vahel, aga õnneks lubas prognoos, et ilm soojeneb. Start lükati hilisemaks ja lõpuks kujunes sellest päikesepaistelises ilmas sõidetud maratonist suurepärane suusapidu.

Üks kolmekordne võitja

Ilm on veelgi vingerpussi mänginud, ka 2005. aasta läheb selle poolest Tartu Maratonide ajalukku. Lund oli siis küll piisavalt ja temperatuur igati normide piires, aga ilm oli tormine. Nähtavus oli kehv ning rajale langes nii mõnigi puu. Korraldajad panid võistlejate ette sõitma lumesaani, mille juhil oli kaasas mootorsaag, et vajaduse korral langenud puud või oksad kiiresti rajalt koristada. Juhtus aga nii, et puu kukkus maha täpselt peale seda, kui mootorsaan oli selle koha juba läbinud. Õnneks saemees nägi seda, pööras tagasi, ja asus rada puhastama. Paraku ei olnud töö veel tehtud, kui võistlejaterivi eest ära sõitnud Raul Olle kohale jõudis. Liidril ei jäänud muud üle kui suusad alt ära võtta, üle puu ronida ja taas suusad alla panna. Õnneks oli mees tookord sedavõrd heas vormis ja piisava edumaaga, et juhtum tema võitu ei mõjutanud. Raul Olle krooniti siis Tartu Maratoni esimeseks ja seni viimaseks kolmekordseks võitjaks ning ühtlasi on ta viimane mees, kes on võistluse esikoha Eestisse jätnud.

Unelmate 10 000

Kõik suured asjad saavad alguse väikestest. Kolm meest, kes Vasaloppetist inspireerituna 1969. aastal üritusele alguse panid, ilmselt ei hoomanud ise siis, et on osalised pikaaegse ja kestva traditsiooni sünnis.

Tänapäeval on Tartu Maratoni kavas lisaks 63 km põhisõidule 31 km pikkune distants, ning nädal enne maratoni peetakse avatud raja sõit, mille raames toimub ka 16 km naistesõit. Päev varem toimuvad aga Tähtvere Spordipargis laste TILLUsõit ja MINImaraton.

Kui 32 aastat tagasi jäi Tartu Maratoni pikal distantsil 10 000 finišeeruja piir napilt alistamata, siis ehk annab see maagiline arv korraldajatele motivatsiooni ja jõudu edasi pingutada, et ühel päeval kirjutataks ühe maailma vanima suusamaratoni lõpetajate arv numbriga, mis ületab 10 000 piiri.

Tartu Maraton ja Worldloppet

Tartu Maraton pole kaugeltki vaid kohalik suusapidu, siin käivad nimekad osalejad paljudest välisriikidest. Selles mängib kindlasti rolli asjaolu, et 1994. aasta suvel võeti Tartu Maraton maailma parimaid suusamaratone ühendava organisatsiooni Worldloppet 13. liikmeks ja aasta hiljem suusatati Tartust Elvasse esimest korda Worldloppeti maratonil. Rahvasuusatamises tähendab Worldloppet kindlat kvaliteedimärki, sest sellesse liitu saab kuuluda igast riigist ainult üks ja kõige parem maraton. Eesti on Worldloppetiga tihedamaltki seotud, sest kolmandat aastat tegutseb organisatsiooni peakontor Tartus.

Tekst: Merilin Piirsalu