Anna Maria Millend: kes olümpiavõidust ei unista, sellest olümpiavõitjat ei tulegi | Sportland Magazine

Jaga „Anna Maria Millend: kes olümpiavõidust ei unista, sellest olümpiavõitjat ei tulegi“

Anna Maria Millend: kes olümpiavõidust ei unista, sellest olümpiavõitjat ei tulegi

Anna Maria Millend (17) on teinud sporti varasest lapsepõlvest saati. Tänavu augustis tõusis ta komeedina kergejõustikutaevasse, kui võitis juunioride maailmameistrivõistlustel 100 m tõkkejooksus hõbemedali.

Kuidas sa spordi ja kergejõustiku juurde jõudsid?

Alustasin treenimist juba 3-aastaselt, kui läksin koos vanema vennaga judotrenni. Kuni 6. klassini käisin Ookami spordiklubis Rain Arukaevu juures. Judo lastetrennid on päris huvitavad, sest seal mängitakse palju ja see annab edasiseks väga hea üldfüüsilise ettevalmistuse.

1. klassis läksin aga vanaema soovitusel kergejõustikusse, sest endise kergejõustiklasena märkas ta, et olen päris kiire. Nii sattusin Audentese spordiklubisse Heiko Vääti juurde. Seal tekkis väga heal tasemel treeningrühm, kus innustasime üksteist pidevalt rohkem harjutama. Umbes kolm aastat tagasi hakkas meid treenima ka Sven Andresoo.

Kuni 2017. aastani tegin kahte spordiala korraga, kuid siis kasvasid mõlema puhul koormused ja võistluste arv üsna suureks ja tekkisid vigastused. Seega pidin valima, millega jätkata, ja kergejõustik meeldis mulle rohkem.

Miks otsustasid tõkkesprindi kasuks?

Alguses harrastasin kergejõustikus kõiki alasid eelkõige seetõttu, et võistlesime muu hulgas TV10 Olümpiastardi sarjas. Seal osalesin ka mitmevõistlejana. Sama sarja võistlustel tuli ühel hetkel hakata rohkem tõkkejooksu tegema ja see hakkas mul üha paremini välja tulema. Seega oli valik üsna loomulik.

Mis on sinu jaoks tõkkejooksu suurim võlu?

Pead kiiresti jooksma ja samal ajal keskenduma sellele, et korrektselt tõkkeid ületada. Jooksul on teatud rütm, mida pead jälgima. Suudan tõkkeid ehk veidi lõdvemalt joosta kui siledat sprinti. Ma ei kipu niivõrd üle mõtlema ega lähe krampi.

Anna Maria Millend
Foto: Marko Mumm /EKJL

Kus ja kui sageli praegu treenid? Millele sügisel treenides rohkem tähelepanu pöörad?

Praegu treenin nii palju, kui see kooli kõrvalt võimalik on. Üldiselt siiski viis korda nädalas. Sügisel keskendume sisehooajaks valmistumisele. Praegu teeme palju metsajooksu ja üldfüüsilist ettevalmistust, hiljem juba ka alaspetsiifilist trenni. Treenime nii metsas kui ka staadionil. Veel teen mobility ja core’i harjutusi ning jälgin, et venitaksin end piisavalt. Loomulikult on treeningutevahelisel puhkusel ja taastumisel oluline roll.

Kelle käe all trenni teed?

Peamiselt Liivi Eeriku, aga koostööd jätkan ka Heikoga. Abilisi on tegelikult rohkemgi, sest pärast treeningut on vaja käia näiteks füsioterapeudi juures ja massaažis. Lisaks usun, et abi ja nõu tuleb alati küsida, kui ise ei oska ega tea või kahtled. Suvel käisin mõne korra Hispaanias laagris, kus tegin koostööd kohaliku klubi treeneri Julian Gonzalezega, kel on kogemusi ka tõkkejooksu juhendajana.

Kui suurt rolli mängib tõkkesprindi puhul vaimne ettevalmistus ja kas sa teed selleks teadlikult midagi, et vaimselt tugevam olla?

Vaimne valmisolek väga tähtis. Minu puhul on oluline, et usuksin endasse ega kahtleks. Kui trennides ei tule midagi nii välja, nagu tahaksin, hakkan vahel endas kahtlema. Siis on oluline, et saaksin sellest rääkida kellegagi, kes mind mõistab. Kui asjad läbi arutada, siis ei tundugi need enam nii keerulised.

Võitsid sel suvel juunioride MM-il hõbeda. Kas see oli pigem üllatus või olid selleks tulemuseks valmis?

Loomulikult tahtsin seal saavutada oma parima tulemuse, kuid hõbe oli suur üllatus. Teisalt olin suvel madalamaid, U18-vanuseklassi tõkkeid mitu korda jooksnud umbes sama kiiresti, kui nüüd kõrgemaid naiste tõkkeid jooksin. Küll aga polnud ma kõrgemaid tõkkeid piisavalt palju harjutada saanud, sest suvel käisin enamasti oma vanuseklassi võistlustel, kus on 7 cm madalamad tõkked. Kõrgusevahe on tuntav ja nõuab harjumist. Õnneks jõudsin enne MM-i käia Hispaanias laagris, kus harjutasimegi ainult kõrgeid tõkkeid. Eesmärgiks oli, et suudaksin U20-vanuseklassi kõrgemaid tõkkeid joosta enam-vähem sama ajaga kui madalamaid. Selle eesmärgi ma täitsin ja olen väga õnnelik. Medal oli tegelikult juba boonus.

Anna Maria Millend
Foto: erakogu

Kas see tulemus on su karjääri parim saavutus? Milliseid saavutusi veel esile tooksid?

Kindlasti on see minu seni parim saavutus. Siiski on mulle oluline, et olen suutnud parandada tõkkejooksu Eesti rekordeid nii U18- kui ka U20-vanuseklassis.

Kes on olnud spordis sinu eeskujud?

Kindlasti Rasmus Mägi. Esiteks on ta väga hea tõkkejooksja, teiseks on ta suutnud väga pikalt ilma suuremate vigastusteta tipus olla. See tähendab, et ta teeb treenides ja võisteldes midagi väga õigesti. Rasmuse vanemad on talle kindlasti head juhendajad, sest ta saab neid usaldada.

Millised on sinu sportlikud eesmärgid?

Öeldakse, et kes olümpiavõidust ei unista, sellest olümpiavõitjat ei tulegi. Seega unistada tuleb ikka suurelt. Aga võtan samm-sammult. Esmalt tahan parandada isiklikke rekordeid sisehooajal ja siis selgub, millistele suurvõistlustele nende tulemustega pääseb. Kindlasti tahaksin järgmisel aastal osaleda uuesti U20 MM-il, sest alles siis olengi vanuse poolest tegelikult selles vanuseklassis.

Õpid praegu Tallinna 21. kooli 11. klassis. Kui kerge või raske on õppimist ja tippsporti ühendada?

Üsna raske. Trennid on küll praegu planeeritud õhtuks, kui kooli pole, aga õhtul on palju kodutöid. Koolis oodatakse samuti häid tulemusi ja täielikku pühendumist. Seega tuleb kuidagi hakkama saada. Samas pole ma allaandja tüüp ja õpin juba 11. klassis. Üritan ikka mõlemaga hakkama saada.

Selles mõttes oli eelmisel aastal distantsõppest minu jaoks palju kasu, et see võttis koolipingeid vähemaks. Kooli mineku ja tuleku aeg jäi üle kodutööde tegemiseks ja trenniks. Sellised distants- või digiõppe päevad võikski alles jääda.

Sportlandi kampaanias oled adidase esindaja. Kas selle brändiga on sul erilisem suhe?

Jah, treenin iga päev adidase tossudes, sest need sobivad minu jala kujuga paremini. Treenimiseks kasutan adidase Ultraboost jooksutosse, sest nende tald on piisavalt toetav, aga pealt on need mugavad.

Miks soovitaksid teistel spordiga tegeleda ja millised on sinu arvates parimad viisid ennast motiveerida, kui alati ei ole tahtmist trenni minna?

Regulaarne trenn parandab tuju ja aitab lisaks füüsilise vormi saavutamisele hoida ka enda vaimset poolt tasakaalus. Minu meelest on heaks motivaatoriks kas või see, et pärast trenni on hea tunne. Tavaliselt oled endaga rahul ja õnnelik, et trenni ära tegid, kuigi alguses oli ehk raske sundida ennast minema.

Taastumine ja puhkus on hea vormi saavutamise juures olulised. Kuidas sina peale treeningut kõige paremini taastud?

Vahel käin looduses jalutamas või rattaga sõitmas, aga sõpradega kinos või lihtsalt aega veetmas. Vahel on omal kohal see, kui lihtsalt puhkan ja pikutan kodus ega teegi midagi erilist.

Tekst: Merilin Piirsalu

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.

Sarnased postitused

Järgmine postitus:

Kalev Ermits: laskesuusatamine on nii mitmekülgne, et sellest ei jõuagi tüdineda

Edasi skrollides kuvatakse järgmine postitus