Juulis 2002 asutati endiste tippratturite, tegutsevate tippratturite ja teiste jalgratta-aktivistide ühendamiseks Rattaklubi CFC. 2006. aastal liitus klubiga suusamaailma paremikku kuulunud Jaak Mae. Tema eestvedamisel asutati sama aasta sügisel klubi juurde suusakool. Suusakooli peatreeneriks asus Riho Roosipõld.
Pärast suusakooli lisandumist sai klubi ametlikuks nimeks MTÜ Spordiklubi CFC, mille koosseisus tegutsevad nii Jaan Kirsipuu Rattakool ligikaudu 110 õpilasega, kui ka Jaak Mae Suusakool ligikaudu 140 õpilasega. Räägime Riho Roosipõlluga murdmaasuusatamisest, mille hooaeg loodetavasti peagi algab.
Suusatreeningud toimuvad Pirital ja Viimsis
„Suusatreeninguid viivad läbi kokku viis treenerit Pirita ja Viimsi keskustes, mina töötan treenerina alates suusakooli loomisest,” teeb staažikas treener sissejuhatuse.
Kui varasemalt oodati treeningutele kooliealisi lapsi, siis nüüd on teretulnud juba 5-6-aastased lapsed. „Meie treeningutest saab osa võtta piltlikult olümpiani välja. Viimastel olümpiamängudel oli Eesti koondises esindatud ka esimene meie suusakoolis treeniv noormees,“ on Riho Roosipõld uhke.
Pekingi olümpiamängudel oli stardis tänaseks juba endine CFC suusakooli sportlane Henri Roos, kes kindlustas olümpiapääsme jaanuari keskel toimunud Eesti meistrivõistlustel, võites nii vabatehnika sprindi kui klassikatehnika distantsi. Henri isiklik treener on samuti Roosipõld.
„Meie suusakooli õpilasi on eri vanuseastmete Eesti koondistes kokku umbes kümmekond,” lisab peatreener.
Lisaks lastele ja noortele võtavad treeningutest osa ka lapsevanemad ja harrastajad. „Meie juures käivad paljud täiskasvanud eratundides, et taastada kadumaläinud oskusi või täiustada oma tehnikaarsenali.“ Riho kutsub kõiki, kel asja vastu huvi, nendega ühendust võtma.
Kuldne kolmnurk – kodu, kool ja ühiskond
Ei ole saladus, et sellist perekondlikku suusatamist nagu möödunud sajandil, ei kohta tänapäeval enam just ülemäära tihti. „Eks kõik algab ikkagi kodust, et mindaks koos nädalavahetusel kas Nõmmele või Kõrvemaale, Piritale või Viimsisse. Tänasel päeval saab murdmaasuusatamist harrastada vaheldumisi teiste talispordialadega. Kõige olulisem ongi see, et väljas liikumine tõuseks jälle ausse, sest ega kõigist ei pea saama, ning ei saagi, tippsportlasi. Ka koolis peavad toimuma regulaarsed suusatunnid,“ arvab treener.
Suusatreeningud on mitmekülgsed
Nii mõnedki suusatreenerid on öelnud, et tegelikult lastele meeldib värskes õhus liikuda ja ka suusatada. Lastega tuleb võibolla rohkem tegeleda kui vanasti, sest igasugu ahvatlusi on kordades suuremal hulgal. „Kui lastel tekib mingisugunegi harjumus väljas sportida, siis pärast tehnika omandamist võib suusatamine neile täitsa meeldima hakata. Eriti kui peres ka suusatatakse ning on mingid traditsioonid,“ räägib Riho.
Kogenud treener toob välja veel ühe põhjuse, miks trennilastele meeldib sportimas käia. „Meie treeningud on väga mitmekülgsed, sest ega me aasta läbi vaid ei suusata. Lisaks sellele me ka jookseme, sõidame ratta ja rullsuuskadega, mängime erinevaid pallimänge. Et mängida jalgpalli, ei pea tingimata jalgpallitrenni minema,” ütleb treener lõbusalt.
Kalli spordiala müüt
„Meie alaga käib kaasas pigem kalli ala müüt. Et kohe on vaja osta suusavarustuse komplekt nii klassika kui ka uisustiili jaoks jne. Tõsi ta on, et head suusad pole väga odavad. Kuid alustajatele on meil baasis olemas suuski, millega esimesed treeningud läbi teha, et näha ja aru saada, kas üldse meeldib. Eks vanemaks saades ning oskuste täienedes, läheb iga spordiala kallimaks,“ möönab treener.
Suusatrenažöör – mis see veel on?
Suusakoolil on olemas ka Eestis üpriski ainulaadne suusatrenažöör. „Olime esimesed, kes selle riistapuu soetasid, kuid täna on see juba olemas ka Audentese Otepää filiaalis. Suusalint töötab jooksulindi põhimõttel, aga tänu varustusele on see muidugi kõvasti suurem ja mahukam. Mõeldud on see pigem edasijõudnutele. Et sellest kasu lõigata, peab treenitaval olema piisavalt jõudu, osavust ja koordinatsiooni,“ räägib Riho.
Eestis leiduvate klassikaliste suusatamise trenažööride abil saab harjutada näiteks ülesmäge sõitmist. Maailmas on olemas ka vabastiili harjutamiseks mõeldud masinaid, kui Eestisse pole need veel jõudnud. „Sellised vahendid on väga heaks tagasiside võimaluse saamiseks. Õues jääb alati mingi väike ilmastikust tekkiv koefitsent tulemust mõjutama,“ selgitab Riho.
Pikaaegne koostöö Sportlandiga
Sportlandist leiab talveks nii kvaliteetseid Madshusi ja Salomoni suuski kui ka Vauhti suusamäärdeid, samuti tasub oma suusad nende poodidesse hooldada viia. „Meie koostöö Sportlandiga on kestnud juba aastaid. Nad on meid toetanud nii varustuse kui auhindadega ning meie oleme jaganud oma oskusteavet, viies erinevaid treeninguid läbi, kui nende inimesed on valmistunud näiteks Tartu maratoniks,” on Riho koostöö üle rõõmus.
Soovime CFC-le pikka iga ja kõigile jätkuvat suusarõõmu!
Tekst: Kärt Radik
Fotod: Els-Brett Heinsoo, Maris Roos, Gert-Martin Jesmin
Sportland Tartu Kaubamaja juht Ketlin Maidla jõudis Tartu Maratoni Klassikul poodiumile