Kergejõustiku taustaga Andra Moistusest (26) on viimase nelja aastaga saanud tõsine tegija CrossFitis ja Fitness Challenge’is. Viimasel alal tuli ta hiljuti maailmameistriks. Praegu ongi Andra täiskohaga sportlane, andes kahel päeval nädalas tunde ka teistele Tallinn CrossFitis ja MyFitness stuudiotes.
Andra, palun räägi lähemalt, mis on Fitness Challenge?
Fitness Challenge on välja töötatud kulturismi- ja fitnessliidu poolt. Kulturismis ja fitnessis on ikka hinnatud välimust ja lavalist liikumist, kuid ilmselt taheti alale lisada ka väljakutseid, mis testiksid sportlaste füüsilist võimakust ning jätaksid visuaalse poole tahaplaanile. Fitness Challenge’is on tunda CrossFiti elemente, aga erinevus seisneb selles, et iga võistlus on samasugune, oma kindla kontseptsiooniga. Igale kindlale harjutusele või ülesandele järgneb kaks minutit pausi ja nõnda kuni võistluse lõpuni.
Mis laadi harjutused ja ĂĽlesanded MM-il olid?
Kokku pidime sooritama kuus harjutust. Pärast iga harjutust oli kaks minutit puhkust. Esimene väljakutse oli lõuatõmbed ning seda ilma igasuguse hoota. Järgmiseks pidime hüppama kastile, mis nõuab nii jõudu, osavust kui ka keha valitsemist. Kolmandaks harjutuseks olid surumised rööbaspuudel, selle järel pidime tegema väljaasteid kang turjal. Eelviimaseks tuli teha kettaga istesse tõuse ning viimaseks ülesandeks anti hantlid, millega hüpata toenglamangusse, sooritada kätekõverdus, hüpata püsti ja tuua hantlid pea kohale.
Kõrvaltvaatajale ei tundu see üldse lihtne.
Seda küll, aga mingil hetkel võib ikkagi piir ette tulla, millest edasi minna on väga keeruline. Kaks minutit võib osutuda mingil määral piiravaks. Usun, et sellele alale keskendudes on peaaegu igas jaamas võimalik töötada nii, et vahepeal ei puhka. Kui 100% Fitness Challenge’ile keskenduda, siis on ka lõuatõmmetes võimalik kaks minutit maksimaalselt ära kasutada ning ilma suuremate puhkepausideta maksimumilähedased kordused saada. Ala on veel arenemisjärgus, kuid arvan, et mõne aasta pärast sooritavad selle ala tipud väga võrdse arvu kordusi ning erinevused võivad olla vaid paaripunktilised.
Mitu korda sina ise suudad näiteks lõuga tõmmata?
Maailmameistrivõistlustel jäi minu tulemuseks 30. Olin selle tulemusega väga rahul, arvestades sealset standardit ning seda, et keskendusin konkreetselt Fitness Challenge’ile vaid mõned nädalad enne võistlust. Tuleb tõdeda, et CrossFit laob tugeva põhja.
Kas viimasel MM-il olid ka eraldi kaalukategooriad?
Ei, kõik võistlesid sarnaselt CrossFitile absoluutkaalus.
Palju MM-il osalejaid oli?
Viimastest maailmameistrivõistlustest võttis osa 12 tüdrukut kuuest riigist. Võistlused toimusid Santa Susannas, Hispaanias, kus on varemgi peetud mitmesuguseid kulturismi ja fitnessi jõuproove.
On sul Eestis ka konkurente?
Uue ala tõi hiljuti maale Ott Kiivikas. Maailmas on seda harrastatud ligikaudu paar aastat. Eestis korraldati võistlust esmakordselt sel sügisel ja siis oli mul üks konkurent.
Mida MM-tiitli võitmine sulle tähendab?
Eks ikka on tore sellist tiitlit omada, aga eelkõige keskendun ikkagi CrossFitile ning tõeliselt panevad silma särama CrossFiti võistlustel teenitud poodiumikohad. Need tiitlid ei kõla võib olla nii uhkelt, aga panuse ja tehtud töö mõistes on minu jaoks väärtuslikumad.
Mitu tundi sa nädalas trenni teed?
Nädalas tuleb kokku umbes 24-30 tundi. Lisaks liigun linnas igale poole jalgrattaga ja seda sõltumata ilmast. Aktiivset liigutamist koguneb nii päris palju. Praeguste ilmadega sõidan rohkem autoteedel, kuna need on puhtamad, ja ajan juhte kurjaks (naerab). Talvel tegelen ka murdmaasuusatamisega ja suvel sõidan ratast.
Kuidas sinu puhkus välja näeb?
Mul on igal nädalal puhkepäevad ja nn taastuspäevad, lisaks on režiim selline, et igal võimalusel üritan enne ja pärast treeningut pool tunnikest magada ja öösel ka vähemalt üheksa tundi und kokku saada. Sõpruskonnaga peetavad talvised murdmaasuusalaagrid on puhkuse eest.
Milleks sa hetkel valmistud?
Fitness Challenge alal toimuvad kevaditi Euroopa meistrivõistlused ja sügisel maailmameistrivõistlused. Minu põhieesmärk ja tulevik on seotud CrossFitiga ja treeningtsüklid sätin ikkagi selle järgi, kuid kui ajaliselt sobib, siis osaleksin hea meelega ka tulevastel Fitness Challenge võistlustel.
Sinu spordiala nõuab ilmselt ka ranget toitumiskava?
Gümnaasiumi lõpust alates olen väikeste sammudega liikunud puhtama ja värskema toidulaua poole. Söön palju puuvilju-juurvilju ja liha. Menüüs peab olema piisavalt süsivesikuid, selleks lisan toitudesse kaerahelbeid ja tatart. Võistlustel annavad lisaenergiat banaanid ja kuivatatud puuviljad. Enne võistlusi otseselt kaalu jälgima ei pea, pigem peab mõtlema korralikule toitumisele, sest energiakulu on väga suur. Suurimad lemmikud on ikkagi õunad ja suvel söön ka palju arbuusi. Pärast viimast MM-i premeerisin end külmutatud mustikatega.
Milles sa näed sportlasena areguruumi?
Kardio pool on mul pigem üle keskmise. Varu näen jõutõstmise poolel. 2020. aastal tegin selles osas koostööd näiteks ühe Läti sportlasega ning 2022. aasta algusest olen käinud Alar Seimi juures tõstetrennis. Hiljuti Norras võisteldes sain tuttavaks ühe kohaliku sportlasega ning hetkel käivad läbirääkimised temaga personaaltreeningute ja kavade osas.
Mida tähendab olla Eestis CrossFiti sportlane ja kuidas sellel alal end realiseerida? Mis on sinu eesmärgid?
Eestis muutub CrossFit üha populaarsemaks spordialaks, kuid siiski pole tänasel päeva veel väga palju tipptasemel ja suurvõistlustel käivaid sportlasi. Lisaks ei ole meil välja kujunenud tipptasemel CrossFiti treenereid ja hetkel käib kõik veel suuresti põlve otsas.
Realiseerimiseks on võimalusi palju, sest üle maailma toimub nii palju võistlusi, kuhu on võimalik eelvõistluste kaudu peale pääseda. Minu eesmärgiks on jõuda CrossFit Games’idele, mis on n-ö CrossFiti maailmameistrivõistlused.
Miks CrossFit äge on ja millal võiks algajad hakata rõõmu tundma?
Arvan, et algajad hakkavad juba pärast esimest korda seda trenni nautima. Kellele meeldib, sellele meeldib ja kellele ei meeldi, ei hakka ilmselt ka peale kümnendat korda meeldima. CrossFit on väga võistluslik spordiala, isegi harrastajatel tekib kohe hasart, kui hakatakse tulemusi kirja panema. Sellel spordialal saab lõputult paremaks muutuda ja see teeb kogu aeg rõõmu.
Tipptasemel sporti tehes on oluline iga nüanss, seal hulgas ka riided ja jalatsid. Millised spordiriiete brändid sulle kõige rohkem meeldivad?
Kunagi Erki Noole kergejõustikukoolis käies tekkis mul sümpaatia Nike vastu. Mulle meeldib nende riiete mugavus ja praktilisus. Minu garderoobis on olnud ka adidas ja Under Armour, aga kergejõustiku aegadel hakkasin mingil ajal kasutama Nike naelikuid ning jooksutosse ja sealt see tasapisi läks. Tänasel päeval on minu garderoobis vaid Nike.
Sa teed koostööd Sportlandiga. Milles see seisneb?
Sportland toetas minu minekut Fitness Challenge maailmameistrivõistlustele Hispaaniasse. Lisaks on Sportland eelnevalt võimaldanud osaleda Eestis toimuvatel võistlustel, näiteks Ironman ja Võhandu maraton, mis olid väga meeldejäävad kogemused.
Andra treeningutele saab registreerida Tallinn CrossFit ja MyFitness tunniplaanide alusel. Trennis näeme!
Tekst: Kärt Radik
Fotod: Mari Makarov, erakogu