TĂ”si â suur osa ekstreemspordialasid on pigem suvised, ometi on talvelgi piisavalt palju huvitavaid vĂ”imalusi, et panna sĂŒda hoogsamalt pĂ”ksuma nn punase trassi vÀÀrilise kiirusega.
SkijöringÂ
Meenutab sĂ”itu lumesaani ja koerarakendiga, ainult et … saani pole. On hoopis suusad. Ajalooliselt on suusatajat mööda lund vĂ”i jÀÀd vedanud koerad vĂ”i hobune. VĂ”istlused skijöringus toimuvad peaaegu igas riigis, kus talved on lumised. KĂ”ige varem pÀÀseb skijöringu rajale Venemaal (Kalevala, Karjala), kus koerarakendiga veetaval suusatajal tuleb lĂ€bida 440 ĂŒlipĂ”nevat kilomeetrit. TĂ€napĂ€eval kasutatakse vedava jĂ”una ka mototransporti, mis kuulub skijöringu kĂ”ige populaarsema viisi juurde praegu nĂ€iteks LĂ€tiski.
âKelgutamineâ labidagaÂ
See on justnagu mĂ€est alla sĂ”itmine ja istumise all on mingi suvaline alus. Nagu lapsepĂ”lveski, aga juba uuel tasemel â pĂ”himĂ”te on sama, aga tolle aluse asemel on … labidas. Idee sĂŒndis ĂŒle 40 aasta tagasi, kui suusakuurortide töötajad kasutasid sellist sĂ”idutehnikat ĂŒhest kohast teise liikumise hĂ”lbustamiseks. TĂ€napĂ€evastel vĂ”istlustel saavutab selle ala eliit kiiruse isegi kuni 112 km/h. Ka LĂ€tis pole labidal kelgutamine midagi uut. 2013. aastast on peetud Sigulda bobi- ja kelgurajal vĂ”istlusi Shovel Race, mis iga hooajaga meelitavad juurde ĂŒha uusi huvilisi. 2015.â2016. hooaja ĂŒldliider meeste arvestuses on Aigvars EglÄ«tis (kiirusrekord 74,3 km/h), naiste arvestuses Ance Jankava (69,8 km/h), paarissĂ”idus Kristaps Turauskis ja Gunita Turauska (77,5 km/h).
Ice Cross DownhillÂ
Kiireim spordiala (uiskudel) maailmas, mis ĂŒhendab kiiruisutamist, lumelauakrossi ja kiirlaskumist. JÀÀrada, millel sportlased vĂ”istlevad, vĂ”imaldab kuni 600 m pikkust mĂ€est laskumist. Rada ĂŒllatab nii oma jĂ€rskude kurvide kui ka ootamatute tĂ”usudega. Esimesed Ice Cross Downhilli vĂ”istlused toimusid 2001. aastal Stockholmis, 2010. aastal aga korraldati juba esimesed maailmameistrivĂ”istlused Red Bull Crashed Ice. VĂ”istlustel saavutavad sportlased kiiruse ĂŒle 50 km/h. Selle spordiala puhul on esikohal suurepĂ€rane uisutamisoskus, mistĂ”ttu tegelevad sellega ainult elukutselised sportlased, esmajoones hokimĂ€ngijad. 2015. aastal vĂ”itis meeste arvestuses maailmameistritiitli kanadalane Scott Croxall ja naiste arvestuses soomlanna Salla Kyhala.
LumesurfÂ
Lumesurf on tekkinud lume- ja lohelaua muutumise tagajĂ€rjel. Ehkki lumesurf nĂ”uab fĂŒĂŒsilist jĂ”udu samapalju kui lohesurf ehk lohetamine, on tegemist siiski igale entusiastile suhteliselt vabalt kĂ€ttesaadava spordialaga. Varustusse kuuluvad lumelauduri rĂ”ivad ja laud ning lohesurfi lohe. Lumelaua asemel vĂ”ib kasutada ka suuski vĂ”i uiske. See spordiala ei nĂ”ua spetsiaalset territooriumi vĂ”i rada, kus sellega tegelda â pole tarvis isegi mĂ€ge, piisab suurest ja avarast alast, kus pole puid, elektriposte vĂ”i muid takistusi. Selge see, et vaja on ka sobivat tuult. KĂ”rgeim pilotaaĆŸ, mis selle spordiala puhul saavutatav, on vĂ”rreldav paraplaanilennuga, sest edukalt sooritatud hĂŒpe vĂ”ib kesta minuti vĂ”i isegi kauem.
LumejalgrattasĂ”it ehk ski bikingÂ
Ski biking, skibobbing ehk sĂ”itmine lumejalgrattaga on ala, mida peetakse ĂŒheks lihtsaimaks ekstreemspordialaks. VĂ”ib öelda, et see on suusatamise ja BMXi rattaga sĂ”itmise ĂŒhendus, pluss vĂ€ike motospordi nĂŒanss. Lumejalgratta ajalugu ulatub 19. sajandi teise poolde, mil ratas sai Alpide piirkonnas eriti populaarseks ĂŒhest kohast teise liikumise vahendina, millega sai kergesti lĂ€bida pikki distantse ja vedada ka pagasit. Jalgratast ja lumejalgratast ĂŒhendasid toona kĂŒll vaid vĂ€line sarnasus ja nimetus, tĂ€napĂ€evane lumeratas nĂ€eb vĂ€lja tĂ€pselt nagu jalgratas, mille rattad on lihtsalt suuskadega asendatud.
SĂ”it lumekajakigaÂ
SĂ”it kajakiga mööda kiiret ja kĂ€restikulist jĂ”ge on nagunii ĂŒsna raskesti prognoositav ja emotsioone pĂ”hjustav tegevus. Kuid nĂŒĂŒd kujutage ette, et laskute selle vĂ€ikese suletud tĂŒĂŒpi paadikesega â sellise vĂ€rskelt vahatatuga â alla lumisest mĂ€est. Aeruga vĂ”ite kĂŒll veidi kontrollida paadi libisemise suunda, kuid vaha tĂ”ttu libiseb sĂ”iduk vĂ€ga suure kiirusega. Need, kes tĂ”siselt ihaldavad vĂ”imsaid adrenaliinikoguseid, peavad usinalt otsima mĂ”nda suusakuurorti Alpides, kus kajakkimine lubatud. Selle ala toetajate hulk on vĂ€ike, kuna sĂ”iduki raske juhtimise tĂ”ttu on sĂ”idu tulemust tĂ”epoolest vĂ”imatu ette nĂ€ha. Kuid kui alustuseks sobivad ka Baltikumi kĂŒnkad, on olemas vĂ”imalus osaleda Red Bulli korraldatavatel vĂ”istlustel Red Bull Snow Kayak, mida on juba peetud siinsamas, naaberriikides Eestis ja LĂ€tis.
Tekst: Agnese Ludzīte