Jääpurjetaja Rasmus Maalinn (22) on kõrgelt tituleeritud sportlane – ta on kroonitud noorte maailmameistriks, viis korda juunioride maailmameistriks ja neli korda juunioride Euroopa meistriks. Parim koht täiskasvanute MM-lt on kuues, aga pjedestaal on mitmel puhul olnud käeulatuses. Lisaks säravatele saavutuste jää peal, võib Rasmust toimetamas näha jalgpallimurul. Tõsi, mitte mängija, vaid hoopis kohtuniku rollis.
Jääpurjetamine on Eestis väga pikkade traditsioonidega spordiala. Kuidas sina jääpurjetamise juurde jõudsid?
Läksin 8-aastaselt Pärnu Jahtklubisse suvepurjetamise trenni. Pärnus on tugevad purjetamise traditsioonid ja palju varustust. Kuna talvel peale jõutreeningu midagi teha ei saanud, hakkasin 10-aastaselt jääpurjetamist proovima. Algselt oli see asendustegevus, et saaks talvel ka purjetamisega tegeleda. Suurem plaan oli suvepurjetamisel, aga ajapikku hakkas talialal paremini minema.
Mäletad sa enda elu esimest jääpurjetamise võistlust? Kus see oli ja kuidas läks?
Otseselt ei mäleta, aga üks esimesi võistlusi meenub küll. See toimus teisel pool Saaremaad. Vihma sadas kõvasti ja sain teistelt ringiga sisse. Tuult väga ei olnud ja kui ma hakkasin kaldale jalutama, astusin kalapüügi auku. Jalg oli läbimärg ja mõtlesin, et käigu kuu peale see jääpurjetamine. See oli päris õudne (naerab).
Mis hetkel tekkis esimene tõeline eduelamus?
Kuna olin trennikaaslastest hiljem alustanud, siis ma suvepurjetamises veel nii hea ei olnud. Aga talvel hakkasin teisi võitma ja olin nendega võrdsem kui suvel. 2014. aastal asus meie treenerina tööle Mihkel Kosk, kes aitas meid väga palju edasi ja tasuks võtsime sama aasta MM-ilt Pärnu Jahtklubi poistega kolmikvõidu. Mina olin esimene. Sealt sain tõesti esimese suure eduelamuse.
Tundsid pärast seda, et see on midagi, millega võiksid professionaalsel tasemel tegeleda?
Siis ma kindlasti seda veel ei uskunud. Järgmisesse klassi üleminek läks suhteliselt lihtsalt. DN-juuniorides oli koheselt isegi medalivõimalus. Aga kui 2016. aastal tuli juunioride klassis esimene MM-tiitel, hakkasin mõtlema, et tahaksin ka täiskasvanute arvestuses maailma tippu kuuluda. Mind hakati ka suhteliselt varakult täiskasvanute võistlustele kutsuma. Juba 2015. aastal sõitsin täiskasvanute MM-il. Sain selleks eriloa.
Kuidas seal läks?
Täiskasvanute arvestuses on A, B ja C klass. Kui esimest korda sõidad, siis esimesed sõidud on kvalifikatsioonisõidud. Sõidad 12 parema sekka, siis tõused järgmisesse gruppi. Olin esimeses sõidus kaheksas ja olin hästi rõõmus, aga siis tuli varustuse kontroll. Reeglites oli kirjas, et mingi asi pidi olema värvitud mõõdukirjaga, aga mul oli sinna teip pandud ja sain disklahvi. Ei saanud järgmisesse gruppi. Pronks grupis sõitsin lõpuks kolmandaks, aga see oli üldarvestuses 125. koht. Noorena oli see ikka positiivne kogemus.
Milline on jääpurjetaja füüsiline ja tehniline ettevalmistus? Peate ju ka enda varustuse eest ise hoolitsema.
Hooaeg kestab tavaliselt novembrist märtsini. Novembris oleme enamasti Põhja-Soomes laagris ja võistlushooaeg algab jaanuaris.
Hooaja ettevalmistus on peamiselt jõusaal ja kuna jäärpurjetamises peab alguses sprintima, siis on jooksutrennid ja kiirustrennid ka. Sporti teen aastaringselt, aga septembris-oktoobris alustan tavaliselt põhjalikuma ettevalmistusega. Kolm korda nädalas teen ujumistrenni ja õhtuti lisaks jõusaali. Kahel ülejäänud päeval on jooksutrennid.
Kõik tippsõitjad peavad tegelema varustuse ettevalmistamisega. Jääpurjetamises on uisumaailm hästi tähtis. Need tuleb teritada ja kui uuendad mingit varustust, siis tuleb kõik omavahel kokku sobitada. Töökojas läheb aastas rohkem tunde kui jääl reaalselt purjetada saab.
Kui palju erinevaid purjesid kasutate?
Tavaliselt on komplektis kolm erinevat purje. On nõrga tuule puri, keskmise või tugeva tuule puri ja lisaks veel üks puri, mis sobib sõitmiseks siis, kui on pigem tugev tuul, aga jää on täiesti sile.
Uiske ja purjesid võid osta endale kümneid, aga täiskasvanute MM-il võid kasutada ainult kahte purje ja üheksat uisku. Tippsõitjatel on kaasas 20-30 uisku ja kolm purje, mille seast tehakse sobivaim valik.
Seal on samamoodi taktika, et milliseid uiske ja millist purje sa kasutad. Tuleb ilmateadet jälgida ja vaadata, ka saad midagi enda kasuks ära kasutada ja kas pead selle arvelt järgmistel päevadel kompromisse tegema.
Kust sa kõiki neid teadmisi ammutanud oled? On sul läbi aegade olnud kindel mentor või oled pidanud n-ö iseõppija rollis olema?
Mihkel Kosk on kindlasti mulle väga palju abiks olnud. Alguses oli ta mu treener, aga nüüd on ta pigem treeningpartner. Ta on pannud väga suure aluse minu jääpurjetaja karjäärile. Pärnus on väga palju kogenud jääpurjetajaid ja üldse on kogukond väga lahke. Kõik jagavad omavahel infot ja kogemusi. Nüüd, kus olen sama kiireks saanud kui Mihkel, olen hakanud ka ise rohkem analüüsima ja tegema mingeid asju teisiti. Teisi kopeerides kiiremaks ei saa.
Kui kallis spordiala jääpurjetemine on? Kui palju maksab üks profipurjekas?
Kui tahad maailmaklassi purjekat, siis kogu kupatus läheb maksma umbes 15 000 eurot. Aga näiteks uisud väga palju ei kulu ja see on reeglina ühekordne investeering. Väga häid uiske on ka seetõttu inimeste käest väga raske kätte saada. Osad räägivad, et mõned uisud on tehtud vana jäälõhkuja vööri metallist ja on eriti head. On selliseid maagilisi uiske, mida ei olegi võimalik kätte saada.
Kuidas näevad välja teie treeningud jää peal?
Kuna hooaeg on lühike, siis teeme trennides sisuliselt võistlusi. Pannakse kaks märki, ideaaltingimustes pannakse märgivaheks kaks kilomeetrit. Proovitakse erinevaid varustusi ja jälgitakse seda, milline jää on ja siis vaadatakse, kes kiirem on. Vahetatakse purjeid, uiske ja tehakse selliseid võistlusmomendiga treeninguid.
Mis sind sel hooajal veel ees ootamas on?
Põhieesmärk on täiskasvanute MM 19.- 26. veebruarini. 6.-11. märtsini on juunioride MM. Täiskasvanute arvestuses on eesmärk sõita kümne parema sekka. Alla selle oleks selgelt pettumus. Selleks, et medalit võita, peab kõik ideaalselt õnnestuma. Juunioride arvestuses alla võidu ei saa mõelda. Seal on pigem kohustus võita, kui midagi muud.
Sul on noore mehena siis väga pikk karjäär alles ees. Millised su eesmärgid ja unistused jääpurjetajana on?
Suuremat sihti ei saa seada kui täiskasvanute maailmameistrivõistluste võit. Eestis on meie spordialal küll pikk ajalugu, aga süsinikmastidega pole keegi eestlastest maailmameistriks tulnud. Viimati võitis MM-tiitli Tiit Haagma 1984. aastal. Põhimõtteliselt 40 aastat pole ükski eestlane MM-i võitnud. Vähemat eesmärki ei saa seada endale.
Mis sulle jääpurjetamise juures meeldib?
Kiirus ja adrenaliin. Kui võistlussõidu ajal on tippkiirus 100+ kilomeetrit tunnis, siis see räägib enda eest. Kui oled jääpurjekas, kus pidureid ei ole, siis see on ikka korralik adrenaliinipauk. Seletamatu tunne. Seda võib võrrelda langevarjuhüppe või mõne ekstreemsusega. Lisaks veel see, et sa ei ole üksi keset jäävälja. Sõidad 100 kilomeetrit tunnis ja sul on kümme venda tihedalt koos. Kelkudega, millel ei ole pidureid. Vahed on 30 sentimeetrit.
Kogukond on samuti hästi ühtehoidev, kõik on alati sõbralikud ja aitavad. Tehakse ühist asja fanatismist ja see annab samuti head energiat.
Tundub kõrvaltvaatajale äärmiselt ohtlik spordiala. Kui palju tipptasemel õnnetusi juhtub? Oled ise ka mõnes tugevamas õnnetuses osalenud?
Väga tihti õnnetusi ei juhtu. Tavaliselt on kogenematud need, kes satuvad avariidesse. Kahes suuremas õnnetuses olen osaline olnud. Mõlemal korral sõideti mulle küljepealt sisse, kuigi mul oli eesõigus. Kuna kiirused on suured, siis väsimuse pealt neid eksimusi ikka juhtub.
2020. aasta juunioride MM-il Rootsis sain iseenda lollusest vigastada. Hooletusest libises jalg kelgu pealt maha, naelik jäi jäässe kinni ja kelk sõitis jalast üle. Kuna MM-tiitlist lahutas üks sõit, otsustasin jala „MacGyveriga“ kinni teipida ja lõpuni sõita. Tasus ära ja tulin maailmameistriks. EM peeti kohe sinna otsa, aga seal ma enam ise joosta ei suutnud. Jääpurjetamises on reegel, et keegi võib sind stardis lükata, kui oled vigastada saanud. Nii sain startida ja võitsin ka EM-i ära. Eestisse jõudes selgus, et mul oli jalalabas murd.
Mis on sinu jaoks senise karjääri kõige säravam saavutus?
Täiskasvanute MM-il saavutatud tulemused. 2019. aastal olin võõra varustusega seitsmes ja 2020 oma varustusega kuues. Mõlemal regatil olid enne viimast sõitu medalivõimalused, aga pisut halva õnne tõttu jäi medal veel saamata.
Mida pead tegema, et jõuaksid täiskasvanute seas poodiumile?
Annan igal aastal endast maksimumi, aga tegelikult peab ka kõvasti vedama. Näiteks ilmaga. Peab olema minu ilm ja täpselt minule sobivad olud. Närv peab ka vastu pidama loomulikult. Kuna ma olen juunioride klassis juba pikalt eesotsas sõitnud, siis olen pingega harjunud. Viimastel aastatel ei ole ka täiskasvanute seas väga survet tundnud.
Millised on sulle kõige sobivamad olud?
Vanasti sobis mulle selgelt nõrgem tuul, aga viimastel aastatel olen teinud tööd, et ka tugevama tuulega konkurentsis püsida. Olen selleks ka uut varustust ostnud. Ma arvan, et mul on komplekt koos, et medalitele konkureerida. Pean lihtsalt sajaprotsendiliselt õnnestuma. Purjetamises ei ole nii mustvalge, et oled teisest füüsiliselt peajagu üle. Määramatust on hästi palju ja kõik asjad peavad kokku klappima.
Toetajad on iga sportlase jaoks äärmiselt olulised abilised. Kuidas sai alguse sinu koostöö Sportlandiga?
Kuna ma teadsin brändijuht Annika Tuisku, siis kirjutasin talle, et mul on sellised tulemused ja uurisin, kas nad oleksid huvitatud koostööd tegema. Annika oli kohe väga positiivselt meelestatud. Seejärel kohtusime ja leppisime kokku, kuidas me koostööd teha saaksime. Nüüd on minu purjeka peal ka Sportlandi kleeps kenasti olemas ja partnerlus ametlik.
See on hästi lahe, et Sportland toob Helly Hanseni ja Musto purjetamisriideid Eestisse. Need on väga kvaliteetsed ja head. Tänu Sportlandile saan nüüd ägedad poodiumiriided, mida saan ka vabal ajal kanda.
Lisaks sellele, et sa oled tipptasemel jääpurjetaja, oled sa aktiivne jalgpallikohtunik. Kuidas sa kohtunikutöö juurde jõudsid?
Minu elus ongi justkui kaks hooaega. Jalgpallihooaeg kestab märtsist novembrini ja jääpurjetamine novembrist märtsini. Aasta on hästi ära jaotatud. Mina jalgpallitrennis käinud ei ole, aga minu õde mängis noorteklassis Eesti koondises. Tema hakkas ühel hetkel kohtunikuks. Kuna olin jalgpallifänn ja mulle meeldis jalgpalli jälgida, mõtlesin, et miks mitte, proovin ka. Alguses tundus lahe, et saan natuke taskuraha teenida. Olin siis 15-aastane. Mida aeg edasi, seda rohkem mulle amet meeldima hakkas. 2021. aastal tegin Premium liigas Viljandi Tuleviku ja FC Kuressaare viimase vooru mängus väljakukohtunikuna debüüdi.
Mis kategooria kohtunik sa oled?
Olen Premium liiga arengugrupi väljakukohtunik. Peamiselt olen vilistanud esiliiga mänge. Neljanda kohtunikuna olen kõrgliigas kaasa teinud umbes kümnes mängus. Kokku tuli eelmisel hooajal umbes 35 mängu.
Mis sulle kohtunikutöö juures meeldib?
See, et mängijad mu peale karjuvad (naerab). Kuna ma ei ole jalgpallur, siis läbi kohtunikutöö saan olla osa mängust. See on ka inimesena mind palju arendanud, sest kohtunikuna pead olema tasakaalukas ja suutma lahendada erinevaid probleeme. Kohtunike kogukond on ka hästi tore ja kokkuhoidev. See teeb kogu protsessi nauditavaks.
Millised ambitsioonid sul jalgpallikohtunikuna on? Kui ühel hetkel enam jääpurjetamisega ei tegele, siis hakkad täiskohaga mänge vilistama?
Esimene eesmärk on jõuda nii kaugele, et saaks Premium liigas terve hooaja vilistada. Kunagi tahaks ka rahvusvaheliseks kohtunikuks saada. Tahaks selliseid mänge ka vilistada, kus suur staadion on puupüsti rahvast täis.
On kohtunikutööst midagi jääpurjetamisse kaasa võtta ja vastupidi?
Sprindikiirus kindlasti. Nii nagu jääpurjetamises, peab ka jalgpallikohtunikul olema hea sprindivõimekus. Samamoodi ka võhmatreeningud. Mõlemad ametid nõuavad vastupidavust.
Kuidas sul ülikoolis läheb?
Viimane semester algab. Kui kõik läheb plaanipäraselt, siis saan kevadel Tallina Tehnikaülikooli bakalaureuse kraadi tootearenduse ja robootika erialal.
Tundub, et sul ülemäära palju vaba aega ei ole. Jääb sul aega mingisugusteks hobideks ka?
Vaba ajaga on tõesti keeruline. Kinos meeldib käia ja reisida meeldib ka väga. Aastas üritan mõne nädala ikka võtta, et puhata.
Tekst: Virgo Agan
Sport ühendab inimesi ning teeb isegi võimatu võimalikuks