Jooksutreener Margus Pirksaar: edu valem on aastaringne harjutamine | Sportland Magazine

Jaga „Jooksutreener Margus Pirksaar: edu valem on aastaringne harjutamine“

Jooksutreener Margus Pirksaar: edu valem on aastaringne harjutamine

Margus Pirksaar on mitmekordne Eesti meister kesk- ja pikamaajooksudes. Ta on ka hinnatud jooksutreener ning sel sĂŒgisel liitus Sportland Akadeemiaga, et anda edasi oma teadmisi jooksuvaldkonnas ja aidata huvilistel teadlikumalt treenida.

Kuidas sa just jooksmise juurde sattusid?

4. klassis hakkasime koos ĂŒhe vanema sĂ”braga osalema kohaliku tasandi jooksuvĂ”istlustel. Otsisime infot, kus midagi toimub, organiseerisime transpordi ja logistika. Seda ei olnud, et emad-isad oleksid meid vedanud. Elasin 14 km TĂŒrilt eemal Oisus ning tihti juhtus, et kui jĂ€in Ă”htusesse kossutrenni, siis tuli see 14 km jala ette vĂ”tta. Sellest kĂ”igest vastupidavus tuli. 90-ndate alguses sai kehalise kasvatuse Ă”petajast mu treener ning sellest hetkest sai minu esialgne entusiasm jĂ€tku tĂ”sisema sporditeega, kĂŒll algselt orienteerumisega tegeledes.

Mis eesmÀrgid sul spordis olid ja millised olid su karjÀÀri tipphetked?

Mul olid ikka ambitsioonid joosta ĂŒle Enn Selliku 5000 m ja 10 000 m Eesti rekord. Teine mees, kelle poole ĂŒles vaatasin oli Lasse Viren. Arvasin, et kui nii lĂ€hedalt pĂ€rit (Soomest, toim) mees on tulnud olĂŒmpiavĂ”itjaks, siis miks mina ei vĂ”iks. Maratonile siis veel ei mĂ”elnud.

KarjÀÀri tipphetk oli aga 2002. aasta EM maratonis, kus sain 28. koha. Ise kĂŒll tulemusega sisimas rahule ei jÀÀnud, tahtsin enamat. Maratoni isiklik rekord on 2:18.29.

Margus Pirksaar

Kui palju sa praegu jooksutreeningutega tegeled?

Jooksmas kÀin 3-4 korda nÀdalas. See on suhteliselt spontaanne, lÀhen siis, kui aega on. Plaani teen ise ja see tekib samuti kÀigu pealt, aga kui ma juba trenni lÀhen, siis trennil peab alati olema mingi mÔte, sidusus tuleviku ja oleviku vahel.

Kas sul on jooksmisega seoses veel mÔned sportlikud eesmÀrgid?

Maailmas on kuut maratoni koondav sari Abbott World Marathon Majors, mis hÔlmab Londoni, Berliini, Tokyo, New Yorgi, Chicago ja Bostoni maratone. Need, kes on kuus maratoni Àra jooksnud, saavad vÔimsa medali. Mul on tegemata veel London ja Tokyo. See on to-do listis.

Kodus on ka vĂ€lja kujunenud sĂŒndmused, millest tahan igal aastal osa vĂ”tta. Hooaeg algab tavaliselt kevadel OtepÀÀ-Elva jooksuga ja kulmineerub Saaremaa Kolme PĂ€eva jooksuga ning sinna vahele jÀÀb veel mitmeid huvitavaid jookse, Kihnus, Holstre-Paistus, TĂŒrilt Paidesse. See motiveerib ikka jĂ€rjepidevalt trennis kĂ€ima.

Margus Pirksaar
Bostoni maratonil

Milline on sinu kÔige eredam jooksmisega seotud elamus?

Olen jooksnud ĂŒle 40 maratoni ning igaĂŒks neist on omaette elamuspakett. Iga maraton on oma looga ja emotsiooniga. Aga esmalt meenub Honolulu, kus saime rajal ĂŒhe jooksja, Zackiga, kokku ning hakkasime koostööd tegema. Mina lĂ”puks vĂ€sisin, aga tal oli jĂ”udu minna ning ta lĂ”petas minust varem. Honolulus on aga selline komme, et jĂ€rgmise pĂ€eva hommikul antakse osalejatele raamat, kus on finiĆĄiprotokoll, statistika ja pildid. Tuli vĂ€lja, et neid jagas Zacki isa. JĂ€ime kohtumisel vestlema.

Hiljem otsis Zack mind Facebookis ĂŒles ning nĂŒĂŒd oleme kĂ”ikidel major maratonidel rajal juhuslikult kokku sattunud. Me kĂŒll teame eelnevalt, et oleme samal jooksul osalemas, aga enne ega pĂ€rast starti kohtunud ei ole, ainult jooksu ajal oleme iga kord kokku sattunud ja mingi distantsi osa koos lĂ€binud. Selline suhtlus on tore ja annab hĂ€id emotsioone.

Karmim maraton mu elus oli aga Milano, kus pidin 40 km-l jooksu pooleli jĂ€tma, kuna olin tĂ€iesti lĂ€bi kĂŒlmunud. Tol ajal olin veel tippsportlane, seega ei olnud tervise seisukohalt mĂ”istlik edasi joosta. See otsus oli raske, eriti mentaalselt, sest ma ei ole katkestaja tĂŒĂŒp. Olen ainult 3-4 jooksu katkestanud ning alati vĂ€ga tĂ”sistel pĂ”hjustel.

Jooksjate hulgas rÀÀgitakse tundest nimega runner high – kas oled seda kogenud? Kuidas seda kirjeldaksid?

Jah. See on selline tunne, et sa kĂŒll pingutad, aga see ei ole absoluutselt koormav, jalad kĂ€ivad all nagu iseenesest. See on tunne, mille poole jooksjad ja tippsportlased ĂŒldse pĂŒĂŒdlevad – sa tĂ€iega pingutad, aga sooritus tuleb nii loomulikult ja kergelt. Sul ei ole mingit raskust vĂ”i tunnet, et hapnik saab otsa. Seda juhtub ainult siis, kui oled tĂ€ielikus tippvormis, kĂ”ik on tasakaalus, siis sul ei ole piiranguid, piirid on ainult peas.

Oled juba 20 aastat tegutsenud jooksutreenerina. Miks selle otsuse tegid?

Alguse sai see sĂ”prade aitamisest, kes tulid nĂ”u kĂŒsima ning kellele sain oma kogemusega toeks olla. Sealt hakkas asi edasi hargnema ja hakkasin erialast kirjandust tudeerima. See viis sĂŒgavamate nĂŒanssideni, mis aitas omakorda detailsemaid kavasid koostama hakata. TĂ€na teengi igapĂ€evaselt treeneritööd ja juhendan inimesi.

Eesti meister 10 000 m jooksus Kaur Kivistik ja tema abiline Margus Pirksaar
Kaur Kivistik – Eesti meister 10 000 m jooksus ja tema abiline Margus Pirksaar

Oled ĂŒks Jooksupartneri asutajatest. Millega klubis tegelete?

IgapĂ€evane töö toimub ĂŒhistrennides. Iga jooksuhuviline vĂ”ib meie trennidesse tulla, treenida teistega koos ja kĂŒsida nĂ”u, mismoodi midagi teha. Oleme pigem vĂ”tnud suuna, et niisama joosta saab igaĂŒks ning ĂŒhistrennis teeme rohkem harjutusi, mida treener juhendab nii tehnilises kui ka koormuste osas. Teeme ĂŒldkehalisi harjutusi, kus kasutame aeg-ajalt vĂ€ikeseid lisaraskusi. Samuti teeme harjutusi, mis on suunatud jooksutehnika kinnistamisele.

Kellel soovitaksid jooksutreeningu valida ning millest alustada, kui pole varem jooksmisega kokku puutunud?

Jooksmine on kĂ”ikide alade alus. ÜkskĂ”ik, mis spordialaga tegeled, siis aeroobset pĂ”hja on kĂ”ige lihtsam arendada joostes. Jooksmise eeliseks on ka see, et see on harrastamiseks kĂ”ige odavam ala.

Kes pĂ€ris nullist alustab, siis soovitaksin ĂŒhistrennist lĂ€bi tulla ja julgelt kĂŒsida, mida algajana silmas pidada. Ei ole rumalaid kĂŒsimusi, on vaid rumalad vastused. Pole vaja ka karta, et teised on ju nii profid, kuidas mina nĂŒĂŒd nullist saan ĂŒhistreeningule tulla. Trenni tuleme ju kĂ”ik ikka trenni tegema. Eelnev kogemus ei oma absoluutselt tĂ€htsust. Siinkohal tunnustan naisi, sest nemad on meestest palju julgemad trenni tulema ning nĂ”u kĂŒsima.

Margus PirksaarKuidas olla jooksutreeningutes edukas ning mida teha, et saavutada kÔrgemaid tulemusi?

Palju sĂ”ltub sellest, mis distantsi sa jooksed, sellest tuleneb erinev treeningmetoodika. PĂ”hiline on aga see, et kui sa protsessis oled edukas, pĂ”hjalik ja sĂŒstemaatiline, siis tagajĂ€rjeks on hea tulemus ja enesetunne. Ehk jĂ€rjepidevus. Mina ei keskenduks harrastaja puhul ĂŒldse treeningkava koostamisel tulemuslikkusele. Trennide puhul on oluline, teha hĂ€sti Ă€ra see, mis kavas on, samuti venitada ja teha lisaks kĂ”hulihaseid, kĂ€tekĂ”verdusi jms. Kui keskenduda ainult tulemusele, siis see vĂ”ib demotiveeriv olla, kui seda tulemust ei saabu. Pigem keskenduda protsessile. Sest harrastajana harjutame eelkĂ”ige hea enesetunde pĂ€rast. Jooksmises edu saavutamise valem on tegelikult lihtne – sa pead aastaringselt harjutama.

Jooksmine ja sport on suur osa sinu elust. Kas sul on spordi kÔrval ka mÔni muu hobi?

Ei ole. Kuna mu elukaaslane on sportlik ja lapsi suuname ka aktiivsele elule, siis meie hobid on samuti sportlikud – matkame, kanuutame, sĂ”idame ratastega. KĂ”ik kĂ€ib lĂ€bi spordi. Olen Ă”nnelik inimene, sest hobi ja töö kĂ€ivad kĂ€sikĂ€es.

Tekst: Merilin Piirsalu

Fotod: Kairi Killing / erakogu

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.

Sarnased postitused

JĂ€rgmine postitus:

OlĂŒmpiavĂ”itja Erki Nool: vĂ”idutunne ja eneseĂŒletamise tunne on fantastiline

Edasi skrollides kuvatakse jÀrgmine postitus