Purjetajatel on pidu, mis kestab terve nädala! Juba sel reedel avatakse Haapsalus Muhu väina regatt ning lõppsadamasse Riiga jõutakse laupäeval 15. juulil. Tänavu on sündmus eriti pidulik, sest regatt kannab järjekorranumbrit 60.
Muhu väina regatt on Eesti vanim purjeregatt, kuhu aastate jooksul on lisandunud erinevad klasse ning on kasvanud osavõtjate arv. Neli aastat purjetamisega tegelenud Sportlandi klienditeenindaja Kristin Karp läheb regatile kolmandat korda. “Tänavu purjetan naiskonnas Équipe du Piloilleri III ja meie võistlusklass on ESTLYS (LYS2). Tiimi kuulub lisaks minule seitse inimest ning suurem osa naiskonnast on purjetanud pea terve elu,” tutvustab Kristin.
Seltsis hüljestega
Kristinil on kahelt eelmiselt regatilt palju erinevaid muljeid, kuid üks meeldejäävamaid oli 2015. aasta regati, ja samas ka Eesti meistrivõistluste pronks Folkbooti klassis. “Keegi tiimist ei osanud nii kõrgest kohast unistadagi, omavahel oli eesmärgiks 5. koht, kuid olime väga tublid ja tõusime poodiumile,” meenutab Kristin ning jätkab, et kindlasti jääb tolle aasta regatist meelde ka sõit Kärdlast Kihnu. “Algselt pidi võistlusrada minema Roomassaarde, kuid Eesti Folkbootide Flotill otsustas, et distants ei ole pisikestele paatidele jõukohane ning omaalgatuslikult purjetasime hoopis Kihnu saarele. Päev oli hästi ilus ja päikeseline, aga tuulevaikne. Ühel hetkel oligi tuul täiesti läinud ning polnud muud teha kui oodata. Tuulevaikuses istuvatele paatidele tulid seltsiks hülged, kes vahvalt ümber purjekate tiirutasid ja meid lõbustasid,” kirjeldab Kristin.
Nädal aega paadis
Sel aastal purjetab Kristin kuus jalga pikema purjekaga kui varem ning ootab seega ka kiiremaid võidusõite. “Treeningud on näidanud, et saame uue tiimina ilusti paadiga hakkama ja see annab ka lootust, et võiksime sõita keskmisest kõrgematele kohtadele. Siiski ei ole see ainult meie otsustada, ka konkurendid on väga tugevad ja sõidud pikad. Tuleb kõik kogemused ja oskused mängu panna,” arvab neiu. Regati kohta ütleb ta, et tema jaoks on pikad sõidud ühest sadamast teise kergemad kui lühikesed sõidud lahel, sest siis ei ole vaja teha nii palju manöövreid ning üldine meeleolu on rõõmsam ja rahulikum – saab nautida ilma, sõitu ja seltskonda.
Kristin leiab ka, et regatil võiks osaleda iga purjetaja, sest see tekitab tohutu emotsiooni. “Ligi 150 paati koos merel, kõik võistlemas selle nimel, et jõuda esimesena järgmisesse sadamasse. Minule meeldib väga ka see, et nädalaks saan täiesti unustada, mis toimub mandril ja keskenduda ainult sellele, mis on paadis ja hetkel minu ümber.”
Merd ja melu nautides
Regatil on osalemas ka Margus Nõmmik, kes sai purjetamisepisiku külge juba lapsena ning hakkas sellega uuesti tõsisemalt tegelema kolm aastat tagasi. “Purjetamises paelub mind kõige enam, et selles ei ole mingit rutiini ning iga päev ja hetk on uus. Samuti naudin seda kui meeskonnasporti ning meeldib, et ükskõik kui tähtsad mehed on laevas, loeb ainult kapteni sõna,” räägib Margus, kes kuulub Amserv Toyota Sailing Team’i. “Meie jaht Amserv sõitis siiani ORC II rühmas, kuid peale suuri ehitusi ning masti vahetust oleme sellest aastast ORC I grupis,” ütleb Margus, kelle jaoks eelmise aasta Muhu väina regatt oli esimene. “Üldine atmosfäär, mis nii võistlustel kui peale võistlusi erinevates sadamates valitses, oli väga lahe. Kui Tallinnas tehakse peale võistlust koos üks supp ja igaüks läheb omaette koju, siis seal ollakse kogu meeskonnaga koos terve nädala,” lausub Margus. “Kui mereleminek ja starti liikumine on pigem lõbus osa, siis käsklusega: purjed peale, muutub olukord tõsisemaks ning tuleb hakata tööd tegema. Koormus sõltub positsioonidest ja kuna minu positsioon on vööris, siis kindlasti ei ole ma nii pidevalt töös nagu soodimehed ja rool ning seega on ka puhkehetki, mil saab merd ja ilusat ilma nautida,” kirjeldab Margus purjetaja elu.
Puhas sport
Margus soovitab kindlasti regatti uudistama tulla, sest ei juhtu just sageli et üle saja jahi korraga merele lähevad ja võidu hakkavad sõitma. “See pilt on muljetavaldav – siis saad aru, et oleme mereriik ning purjetamine on au sees,” ütleb ta. “Lisaks on paljudel purjetamisest arusaam, et see on ilusa ilmaga veiniklaas käes kulgemine ning päevitamine, aga kui võidu sõidetakse ja ilm ei halasta, on tegemist ikka puhta spordiga. Eelmisel aastal kutsusin ka oma vanemad Muhu väina võistlusi vaatma ning nende jaoks jättis kustumatu mulje, kuidas suured jahid manööverdavad ja mismoodi meeskonnad erinevate manöövrite ajal ühest poordist teise vudivad jne. Kellele meri vähegi meeldib, soovitan vaatama tulla ning elamus on garanteeritud!” usub Margus ja tänab ka tiimi toetajaid: Amserv, Toyota, Sportland ja Helly Hansen!
Kohal on ka Sportland
Lisaks purjekate imetlemisele on publikul regati raames muudki teha, sest üritust saadab tihe kultuuriprogramm, alustades paraadist Haapsalus ning lõpetades erinevate kontsertidega. Pop-up poega on kohal ka Sportland – Haapsalus 7.-8. juulini, Pärnus 12.-14. juulini ning 15. juulil Riias, kus toimub 60. Muhu väina pidulik lõpetamine.
Sportlandi poes on müügil nii Helly Hanseni purjetamis- kui vabaajariided ja seal on hea võimalus veel viimasel momendil oma varustust täiendada. Lisaks on Sportlandi pop-up poes saadaval regati sümboolikaga juubelipolod (piiratud koguses) ning loomulikult on kõik käimasoleva hooaja tooted eriti hea hinnaga. Kohal on ka Sportlandi parimad tooteeksperdid, kes oskavad anda head nõu nii toote valiku kui hoolduse kohta.
Muhu väina regatile tasub kindlasti tulla, sest tegemist on Baltikumi purjetamise suursündmusega. Regatile on registreerunud rekordilised 142 jahti, nende seas ka paljud välismaised. Merel näeme!
Tekst: Merilin Piirsalu
Fotod: erakogu
Rannavolle kuningas ja kuninganna selguvad Võsul