Vennad Renar ja Romek Roolaht on purjelauaga sõitnud pea 10 aastat. Üksteist motiveeriva konkurentsi abil on nad jõudnud maailmatasemele ning nüüdseks on nad sihiks seadnud 2024. aasta Pariisi olümpiamängud, kus on esimest korda võistluskavas uudne iQFoil klass.
2024. aastast saab iQFoil uueks olümpiaklassiks, asendades varasema RS:X klassi. iQFoil on purjelauaklass, mis nõuab foilimiseks soodsaid ilmastikutingimusi. Foilimine seisneb purjelaua all oleva uime ja allveetiiva kinnitamises, mis hoiab lauda surfamise ajal õhus, vee pinnalt kõrgemal. Seda tehnoloogiat kasutades on iQFoil võrreldes RS:X klassiga märksa kaasaegsem. iQFoil on ka kiirem kui RS:X klass ning vendade sõnul on seda põnevam vaadata.
Mis puudutab iQFoil’i maksimaalset kiirust, siis Renar saavutas hiljutistel võistlustel uue tippkiiruse – 56 km/h allatuules. „Ülestuules ulatub tippkiirus tavaliselt umbes 30-35 km/h. Külg- ja allatuules võivad kiiremad surfarid aga saavutada kiirusi kuni 60 km/h. Need numbrid rõhutavad iQFoil’i ekstreemsust, mis paneb adrenaliini voolama nii sportlastel kui ka pealtvaatajatel,“ ütleb Romek.
Teineteise järel merele
Vennad jõudsid purjelauaspordi juurde teineteise järel. Renar avastas selle enne Romekit, kui sattus sõpradega treeningutele naabripoisi isa kaudu, kes oli purjelauaga seotud. „Juba esimestel treeningutel hakkas see ala mulle meeldima ja ma mõistsin, et see on midagi, mida ma tahan teha. Nüüdseks olen purjelauaga tegelenud juba üheksa aastat,“ räägib ta. Romek jõudis sama ala juurde mõistagi venna kaudu. „Renar tegeles juba aktiivselt võistlemisega ning kutsus mind kaasa. Alguses ei olnud ma täielikult veendunud, kas purjelauasõit on mulle mõeldud, kuid otsustasin siiski proovida. Üsna pea avastasin, et see on äge ala ning hakkasin samuti trennis käima,“ meenutab ta.
Järjekindlus ja eneseusk viivad sihile
Romeki sõnul on purjelauasõitu alguses väga keeruline õppida ning selleks peab olema hästi kannatlik. „Järjekindlus ja eneseusk on olulised omadused, sest tegutsedes ka treeneritena näeme tihti, kuidas paljud annavad alla, kui tuul on liiga tugev või kui tekivad muud raskused,“ lausub ta. Renar lisab, et nii mitmedki loobuvad enne, kui jõuavad kogeda suurematel kiirustel sõitmise võlusid. „Tippsportlasena purjetamiseks on vaja veidi ekstreemsportlase hinge, sest kiirused on niivõrd suured,“ ütleb ta.
Kõrgel tasemel purjelauasõit nõuab nii head vaimset kui ka füüsilist ettevalmistust. Küsimusele, kas vaimne tugevus on füüsilisest võimekusest olulisem, vastab Renar, et alguses ei saa jõuga palju saavutada. Oluline on õppida tegema õigeid liigutusi ning see võib esmalt olla raske. „Tippspordini jõudes on lihtsam vaimsele võimekusele üles ehitada füüsilist võimekust kui vastupidi,“ lisab Romek.
Kui RS:X klassis oli meeste ideaalkaal umbes 70 kg, siis iQFoil klassis võib see olla kuni 95 kg. Seetõttu on vaja teha jõutreeninguid ja suurendada kehamassi, et püsida konkurentsis. Talveperioodil veedavadki vennad palju aega jõusaalis trenni tehes, kuid Romek rõhutab ka vastupidavuse olulisust. „Purjelauasõitja jaoks kasulikeks treeninguteks on näiteks pikad matkad ja sõudmine, mis aitavad arendada vastupidavust ja tugevdada keha,“ ütleb ta.
Treeningud nii Eestis kui ka välismaal
Renar ja Romek treenivad Lõuna-Aafrika Vabariigist pärit Matthew Rickardi käe all. Purjelauasõit võtab märkimisväärselt aega, alates ilmastikuolude hindamisest kuni varustuse komplekteerimiseni. Treeningud kestavad tavaliselt kaks-kolm tundi ning kõigeks kokku võib vahel kuluda pool päeva. Vennad treenivad peamiselt Pirital, kus on väga head tingimused. Lisaks on Eestis palju muid kohti, nagu Pärnu, Võsu, Saaremaa ja Hiiumaa, kus on võistluste ajal nauditav sõita.
Talvel püüavad nad välismaal treenida ja võistelda, et saada mitmekesiseid kogemusi. „Talveperioodil osaleme tavaliselt mõnel võistlusel ja käime suuremates laagrites. Tehnilise spordiala puhul on oluline regulaarne treening, et säilitada oskused ja teadmised,“ märgib Renar. Romek lisab: „Igal talvel püüame teha vähemalt kolm välismaist laagrit. Väljaspool Eestit treenides kohtume välisriikide meeskondadega, kellega saab koostööd teha ja Eestist erinevates tingimustes ühiselt võistelda.“
Ilmastikutingimustest eelistavad mõlemad keskmist tuult ja siledat vett. „Väga tugeva või nõrga tuulega ei pruugi ma olla kõige tugevam. Keskmine tuul sobib mulle kõige paremini, siis suudan konkurentidega võrreldes kiirem olla,“ ütleb Renar. Ka Romekile ei meeldi äärmuslikud tingimused ning temagi eelistab keskmist tuult. „Suurte lainetega sõites tuleb foili vee peal hoidmiseks sellega pidevalt mängida. See on päris väljakutsuv ülesanne.“
Suureks eesmärgiks olümpiamängud
Renari seniseks suurimaks saavutuseks on kuues koht Cadizi mängudel veebruaris. Ta tunnistab, et see oli eriti hea vormi tipp, millele eelnes edukas laager Lanzarotel. Romeki jaoks oli üks meeldejäävamaid hetki eelmise aasta maailmameistrivõistlustel Prantsusmaal Brestis, kus ta oli pronksfliidis ning suutis ühes sõidus olla kolmas ja ühes sõidus olla esimeses märgis esimene.
Eesmärkide seadmisel keskenduvad vennad nii lühiajalistele kui ka pikematele. Renar soovib võimalikult palju Eestis hooaega ära kasutada, et koguda vormi augustis Hollandis toimuvateks maailmameistrivõistlusteks. „Soov on esimese 24 riigi sisse sõita, et näha, kui suur on võimalus olümpiale saada,“ ütleb ta.
Romek on seadnud ühe eesmärgina olla edukas Eesti karika- ja meistrivõistlustel ning mainib, et Eestis on tekkinud päris tugev konkurents. Pikemas perspektiivis vaatab ta olümpiamängude suunas. Kuna iQFoil on aastatel 2024, 2028 ja tõenäoliselt ka 2032 olümpiaklass, siis tuleb otsustada, kas keskenduda täielikult olümpiaklassidele või mitte.
Omavaheline konkurents viib edasi
Renar usub, et omavaheline konkurents tuleb neile pigem kasuks. Vendadel on väga võrdne tase ja seetõttu on suurepärane võimalus treenida koos, suruda teineteist edasi ning motiveerida. Nende sarnane kehakaal on samuti oluline tegur, mis mõjutab treeninguid ja võistlemist.
Mõlemad pingutavad tõsiselt ja seetõttu on neil hea koos treenida, võistelda ja teha järeldusi erinevate seadete ning strateegiate kohta, et välja selgitada, mis töötab ja mis mitte. Romek jagab venna vaadet ja usub, et neil on väga vedanud. Koos tegutsedes saavad nad omavahel jagada teadmisi ning kasutada neid vastastikku oma arengu toetamiseks.
Tekst: Rasmus Piirsalu
Fotod: Keir Rämson
Purjetaja Romi Safin: purjetamise juures võlub mind kõige rohkem meri